Volvo on tagasi automaailma tipus, moodsamana kui kunagi varem. Siiski pole Göteborgis, kus asub tootja üks kaasaegsemaid kombitehaseid, loorberitele puhkama jäädud. Rootsi ajalehe Expressen andmetel on Volvol tõsine plaan lisada lähiajal mudelivaliku tippu ruumikas hübriidajamiga sportkupee ning ühtlasi teha kummardus ajaloole, andes uudismudelile nimeks P1800.
Inglaste telesari “Pühak”, mis alates 1961. aastast kuus hooaega miljonite ekraanidel jooksis, pani aluse kahele maailmakuulsale legendile: sarjast sai Roger Moore’i hüppelaud James Bondi filmidesse ning Volvo P1800 Moore’i kehastatud Simon Templari “tööautona” tõusis kiirelt kultussõiduki staatusse.
[huge_it_gallery id=”151″]
Volvo P1800 oli kaheukseline ja kahekohaline, eesasetusega mootoriga tagaveoline sportkupee, 1972. aastal lisandus mudelivalikusse ka luukpära. Esialgu oli auto jõuallikaks kahe karburaatoriga 100 hj 1778-kuupsentimeetrine R4, sama mootorit kasutati ka Amazonil ja Volvo 140-seerial ning militaarsõidukitel. P1800 ja selle variante P1800S, 1800S ja 1800E on Volvo andmetel kokku toodetud 39 414 eksemplari, koos 1800 ES luukpäraga 47 000.
Uus P1800, mis Expresseni info kohaselt peaks tootmisküpseks saama juba 2017. aastal, põhineb praegusel skaleeritaval platvormil (SPA), millele Volvo toodab kõik uued mudelid. Metalli ja alumiiniumi asemel on sportauto kere valmistatud kergest ja tugevast süsinikkiust ja kihtplastidest.
P1800 välimuses on viiteid nii 2013. aastal esitletud hübriidajamiga Concept Coupé ideeautole kui kuuekümnendatel loodud P1800-kaunitarile. Uue P1800 jõuallikaks saab hübriidajam, mille 240-hobujõuline elektriajam ja 360-hobujõuline turbo-bensiinimootor üheskoos suudaksid anda kuni 600-hobujõulist võimsust. Seega ei ole kaugeltki tegu laiale ostjaskonnale suunatud mudeliga vaid sõidukiga, mille vaoshoidmine on jõukohane tõelistele… pühakutele. Uut P1800 mudelit hakatakse valmistama Rootsis, Trollhättani tehases.
[dropcap]AJALUGU [/dropcap]P1800 saamislugu on täis põnevaid süžeepöördeid ning vääriks ilmselt omaette filmi. Lühidalt sai kõik alguse insener Helmer Pettersoni kinnisideest, et Volvol on vaja sportautot, mis ühtlasi oleks ka tugev ekspordiartikkel. Et Volvol puudus möödunud sajandi viiekümnendatel võimekus ise sellist autot toota, oleks seda pidanud tegema allhanke korras.
Nagu tellitult lõpetas Pettersoni poeg Pelle sel ajal Ühendriikides oma disainiõpinguid ja tal õnnestus end tööle möllida Fiati ja Maserati tippdisaineri, Pietro Frua juurde. Isa nägi siin võimalust ja veenis poega Fruaga koos Volvole sportautot skitseerima. Esimesed sportauto protoüübid saidki valmis enne 1957. aastat, mil Frua firma Carrozzeria Ghia kätte üle läks.
Nüüd läheb põnevaks: Ghia ja Frua jätkasid Volvo sportauto joonistamist, aga sama tegi ka noor Pelle Petterson. Isa võttis poja joonised ja viis need Volvo juhtkonna lauale, ütlemata, kelle tööga on tegu. Juhtkond kiitis asja heaks ja alles siis selgus, et tegu polegi itaallaste vaid noore rootslase loominguga. Olenemata esialgsest heakskiidust sai Helmer süüdistuse firmasaladuse reetmises, sest ta oli kellegi teadmata pühendanud oma poja Volvo siseasjadesse.
Juhtkond otsustas siiski, et kui juba selline seatemp on tehtud, tuleb auto tootmisse anda. Esimene ettepanek tehti sakslaste Karmannile. See aga keeldus, sest kohtas oma suurkliendi, Volkswageni vastuseisu. Volvo leidis P1800le tootja hoopiski Ühendkuningriigist, kus Jensen Motors meelsasti eriprojekti järgi seeriaautosid ehitas.
Mais 1961 alustati mudeli tootmist, lepingu järgi pidi Jensen ehitama 10 000 autot. Leping lõpetati juba 1963. aastal, sest Volvo ei olnud rahul Jenseni tootmiskvaliteediga. Selleks ajaks oli teedele jõudnud 6000 “pühakute sportautot”. Volvo maksis Jensenile kompensatsiooni, andis teatud osa tootmisõigusest Pressed Steel tehasele, auto mudelitähiseks sai P1800E ja asi näis sujuvat. Kuni 1968. aastal PS Rootes Groupi poolt üle võeti.
1969. aastal oli Volvo valmis tootma puhast rootsiverd sportautot. Tootmine viidigi üle Göteborgi tehasesse ja mudelitähisele 1800 lisandus S (Sweden). 1969. aastal esitleti ja 1970. aastal vahetas R4 B18B jõuallika (mida küll vahepeal võimsamaks timmitud) välja 2-liitrine 130-hj B20E sissepritsemootor, mille tippkiiruseks 190 km/h ja kiirendus sajani 9,5 sekundit.
1972, aastal lisandus mudelivalikusse klaasist tagaluugiga luukpära 1800ES, auto millest on saanud inspiratsiooni edaspidiseks nii Volvo enda mudelirivi (Volvo 480 näiteks) kui mitmed konkurendid. Ameeriklaste Volvoville esitles mitteametlikult ka P1800 kabrioversiooni, aga unistuseks see jäigi. 27. juunil 1973 lõppes Volvo P1800 tootmine, kokku jõuti valmistada umbes 47 000 eksemplari, millest osa tänaseni sõidukorras ja kollektsionääride orbiidis.
P1800 kontol on ka kõige suurema kilometraažiga sõiduauto sertifikaat. 2013. aastaks oli ühe P1800 eksemplariga sõidetud 4,8 miljonit kilomeetrit! Filmiajaloost on teada, et P1800 konkureeris “Pühakute” sarja autoks kõrvuti Jaguar E-Type’iga, aga viimase tarneraskuste tõttu tuli võitjaks Volvo, kes suutis kaamerate käivitumise hetkeks oma auto võtteplatsile veeretada.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Oi Volvo, Volvo, mis sa meiega ometigi teed! Kuni 600-hobujõuline hübriidajamiga sportauto, mis tõenäoliselt saab olema vähemalt sama kena kui juba nähtud uued mudelid, võtab tugevamagi närvikavaga inimesel uuriketi üle rinna venima… Saaks korragi katsuda, saaks minutigi proovida! Ei lohuta, et tegu on kuuma kuulujutuga; elu on näidanud, et Volvo lekitatud kõlakad saavad päriselu reaalsuseks.
*Enne kommentaari esiletõstetud pildigalerii pärineb maikuisest eksklusiivselt Volvo S90 ja V90 esitluselt Eestis. Noore rõivadisaineri Lilli Jahiloo kollektsioon raamistas luksussõidukeid kui valatult. Hetke püüdsid pildile Andres ja Ulna.
Allikas: Volvo pressiruum, Volvotips blogi. Meedia: Volvo
