Y-generatsioon ehk Millenniaalid ehk Lumehelbekesed on trendikas jututeema. Pole aga kindel, kui paljud meist teavad, kus lõpeb “X” ja algab “Y”? Võtsime ette WJSchroer’i, Merriam-Websteri, Live Science’i uuringumaterjalid ja panime kokku ülevaate kõikidest praegu päevakorral generatsioonidest ja nende iseloomulikest joontest.
“Lumehelbekesed” nagu ka “beebibuumerid” ja “Gen X” on argižargoonis levinud sõnakõlksud, millega iseloomustatakse… mida iganes parasjagu vaja on. “Lumehelbeke” võib tähendada nii kiuslikku radikaalfeministi kui lödinäpust memmepoega.
Turundajate kõnepruugis on “Y-generatsioon” omandanud halvaendelise tähenduse, sest Millenniaalidele midagi müüa on tõsine peavalu. Ja kui päev kirja ei lähe, lajatatakse kõigile helvestele ja tähestiku viimastele tähtedele omakorda otsa soome keelest laenatud “pehmo”. Nüüd peaks igal juhul selge olema, et Y-st midagi head tulla ei saa.
Meedia on vastandamisele ja halvustamisele kõvasti hoogu andnud ning üldsus on üsna kiirelt omaks võtnud teadmise, et kõik see, mis tuleb pärast “ikse” on kaotanud sideme “päris” eluga.
Teeme selle siis kohe selgeks: neid nn. lumehelbekesi on igas generatsioonis, Y ei ole erand. Nii nagu on igas generatsioonis seksuaalselt vabameelseid, arusaamatu maailmavaatega tüüpe, töönarkomaane, gurmaane ja amortiseerunud Linnahalli kunstilisi juhte.
Generatsioon, eesti keeles ka “põlvkond”, “sugupõlv”, on ligikaudu ühevanuste inimeste kogum. Põlvkonnateooria üks olulisemaid autoreid Karl Mannheim loeb põlvkonnaks enam-vähem ühel ajal sündinud inimeste rühma, kes on koos läbi elanud olulise ajaloolise sündmuse, mis vormib nende sotsiaalse teadvuse.
Mannheimi arvates ei ole põlvkond vaid sotsiaalsetel suhetel põhinev üksus. Areng on pigem vastupidine – inimesed koonduvad mõttelistesse gruppidesse, teadvustades oma põlvkondlikku kuuluvust.
Põlvkonna moodustamisel olulised sotsiaalne interaktsioon indiviidide vahel, defineeritav sotsiaalne struktuur ja järjepidevusel põhinev ajalugu. Vastasel juhul eksisteeriksid põlvkondade asemel vaid sünd, vananemine ja surm.
Põlvkonnateooria on aluseks eri generatsioonide nimetamisel ja määratlemisel. Alljärgnevalt on iga põlvkonna puhul välja toodud keskne sündmus, orienteeruv esimene ja viimane sündimise aasta ning üldistatult generatsiooni iseloomulikud jooned.
Disclaimer: Põlvkondade määratlus on kogutud ja kirjutatud Ühendriikide kontekstis Eestis jooksevad eri generatsioonide piirid enam-vähem sarnaselt, nimetus ja üldiseloomustus võib erineda, kesksetest sündmustest sõltuvalt, aga ühtne viitematerjal teadaolevalt puudub.
Näiteks nimetatakse enne 1946. aastat sündinuid “vaikivaks põlvkonnaks” ning beebibuumerite aega ka EÕM ja EÜEkate ajastuks. Ühte versiooni Eesti generatsioonidest võib lugeda siit.
SUURE MAJANDUSLANGUSE AJAJÄRK
Sündinud: 1912-1921
Täisealiseks saanud: 1930-1939
Suure majanduslanguse aja inimesed kalduvad olema konservatiivsed, kompulsiivsed säästjad, hoiavad võlataseme madala ning eelistavad madala riskiga finantstooteid. Kalduvad tundma vastutust jätta oma lastele pärandus. Pigem patriootlikult meelestatud, neid iseloomustab suhtumine “enne töö, siis lõbu”, respekt autoriteetide vastu ning moraalse kohustuse tunne.
II MAAILMASÕDA
Sündinud: 1922 to 1927
Täisealiseks saanud: 1940-1945
Selle kohordi inimesed jagasid ühist eesmärki võita Saksamaa ja tema liitlased. Selles grupis oli aktsepteeritud “edasilükkamise” tunne, kontrastsena suhtumisega , milles rõhk on “minul”, iseendal – hilisemate põlvkondade (nt. põlvk. X) puhul.
SÕJAJÄRGNE KOHORT
Sündinud: 1928-1945
Täisealiseks saanud: 1946-1963
Sel põlvkonnal olid märkimisväärsed võimalused töös ja hariduses seoses sõja lõppemise ja sõjajärgse majandusbuumiga Ameerikas.
Sellegipoolest, Külma Sõja pingete kasv, tuumasõja võimalikkus ning teised senitundmatud ohud põhjustasid kogu põlvkonnale arvestatavat ebamugavust ja ebakindlust. Selle grupi inimesed väärtustavad turvalisust, mugavust ja tuttavaid, tuntud tegevusi ning ümbrust.
TÕUSUAJA LAPSED EHK BEEBIBUUMERID I
Sündinud: 1946-1954
Täisealiseks saanud: 1963-1972
Kaua aega defineeriti Beebibuumeritena neid, kes on sündinud ajavahemikus 1945-1964. See teeks põlvkonna väga suurearvuliseks ja hõlmaks inimesi, kelle vanus erineks 20 aastat.
Võrrelda 1964. aastal sündinuid 1946 sündinutega ei toiminud, elukogemused olid täiesti erinevad. Hoiakud, käitumismustrid ja ühiskond olid väga erinevad.
Tegelikult moonutati Beebibuumerite kontseptsiooni algse liiga laia ajaspektriga kõiki elemente, mis aitavad määratleda kohorti.
Esimene Buumerite segment oli piiratud Kennedy ja Martin Luther King’i mõrvamistega, Vietnami sõja ja Kodanikuõiguste liikumisega.
Buumerid I olid selles sõjas või protesteerisid selle vastu. Buumerid II ehk Jones’i põlvkond jäid kõigest sellest välja.
Beebibuumeritel I olid head majanduslikud võimalused ja nad olid suuresti optimistlikud Ameerika ja oma elude potentsiaali osas, Vietnami sõda välja arvatud.
BEEBIBUUMERID II EHK JONES’I PÕLVKOND
Sündinud: 1955-1965
Täisealiseks saanud: 1973-1983
See esimene Watergate’i-järgne generatsioon kaotas optimistlikud vaated ja suure osa oma usust valitsusse, mida jagasid Beebibuumerid I.
Majanduslikud võitlused sh. 1979.a. naftaembargo tugevdasid tunnet “ise iseenda eest väljas”. Seda põlvkonda iseloomustab nattsissism ning eneseabile pühendumine. Eri institutsioonidel on Beebibuumerid II silmis kahtlane maine.
Kui Buumeritel I oli Vietnami sõda, siis Buumertitel II oli AIDS. See haigus sai osaks nende initsiatsiooniriitustest.
Buumerite II põlvkonnal ei olnud Buumerite I klassi eeliseid, sest parimatest töökohtadest, võimalustest, elamispindadest, jne olid paljud juba hõivatud suurema ja varasema grupi poolt. Nii põlvkond X kui Buumerid II kannatavad sellepärast, et jäävad Buumerite I põlvkonna varju.
PÕLVKOND X
Sündinud: 1966-1976
Täisealiseks saanud: 1988-1994
Mõnikord viidatakse X-generatsioonile kui “kadunud” põlvkonnale, mis oli esimene “sneprivõtme” laste põlvkond, nende ellu kuulus palju aega lasteaias ja palju lahutusi.
Tuntud kui põlvkond, mille valimisaktiivsus on madalaim kui kui kõigil teistel, iseloomustatud Newsweek’i poolt kui “generatsioon, mis jäi kõrvale ilma kunagi uudiseid sisse lülitamata ning ühiskonna sotsiaalsetesse probleemidesse süvenemata.”
Põlvkond X’i iseloomustatakse kui tugevalt skeptilist, “mis mina sellest saan” hoiakuga ja kõigi aegade kõige viletsama muusika poolest, mis iial populaarseks saanud.
Nüüd, nende täiskasvanuks saanutena, kirjeldatakse selle generatsiooni lapsena läbi elatud abielulahutust “nende elu ühe määravaima kogemusena, mis kujundab nende rajatavaid peresid” (William Morrow, Generations).
X põlvkond on vaieldavalt kõige paremini haritud põlvkond, kellest 29% omandab bakalaureuse või veel kõrgema kraadi (6% kõrgem kui eelmine kohort).
Selle hariduse ning kasvava küpsusega loovad nad perekondi suurema ettevaatlikkuse ning pragmatismiga kui nende vanemad. Muretsetakse palju perede purunemise vältimise ning laste ilma vanema juuresolekuta kasvamise ning ka finantside planeerimise pärast.
PÕLVKOND Y EHK MILLENNIAALID
Sünd.: 1977-1994 /1980-1995
Täisealiseks saanud: 1998-2006
Y-GENERATSIOONI MÕJUTANUD SÜNDMUSED JA ARENGUD
Lahesõda
Berliini müüri langemine
Skandaalid ärimaailmas
Multikulturlismi ja globaliseerumise kasv
Terrorism
Kiirelt laienev tehnoloogia, eriti Internet
Multitasking/rööprähklemine
Y-generatsioon võib tunduda nõudlik ja kannatamatu, kuid tuleb silmas pidada aega ja ümbrust, milles sellesse kuuluvad inimesed on kasvanud: näiteks uudiste levikuks ei kulu päevi ega isegi tunde, need levivad interneti teel sekunditega.
Nende suhtumist autoriteetidesse on mõjutanud ohtrad poliitikute ja ärimaailma tegelaste skandaalid, millele nad tunnistajaiks on olnud. Pelgalt positsioonist või ametinimetusest ei piisa, et neis austust äratada, selleks peab väidetav autoriteet tõestama neile oma terviklikkust isiksusena.
Olles näinud oma vanemate rasket tööd lõppevat koondamise või töölepingu lõpetamisega, ei ole nad automaatselt valmis tööd esikohale seadma. Selle asemel tahavad nad elu ja töö tasakaalu, mis jätab aega pere, sõprade, vabatahtliku töö, spordi, rahavaürituste ja enesearendamise jaoks.
Y-GENERATSIOONI ISELOOMUSTATAKSE KUI:
– tehnoloogia-osavaid – sündinud arvutite, CD’de, MP3’de jne keskele
– tasakaalustatuid – kaasates rohkem elu töö-ja-elu tasakaalu
– optimistlikke- positiivne vaade tulevikule, kuid samas praktilise meelega
– arenenud kodanikuteadvusega inimesi – aktiivsed kogukonna asjades
– kaasavad – kõik on võrdsed hoolimata pinnalistest erinevustest
– võimelisi mitut asja korraga tegama (multitasking)
– aktiivseid ja huvitatuid – soovivad olla kõikjale kaasatud
Y-generatsioon on rassiliselt ja etniliselt palju mitmekesisem, kõikvõimalike infokanalite paljususe tõttu auditooriumina palju segmenteeritum.
Millenniaalid on vähem brändiloojalsed ning interneti kiirus on muutnud selle kohordi väga paindlikuks ja muutlikuks oma moe-eelistuste ja stiiliteadlikkuse poolest, samuti selles, kus ja kuidas neid kommunikeeritakse.
Z-GENERATSIOON
Sündinud: 1995-2012
Täisealiseks saanud: 2013-2020
Me ei tea Z-generatsioonist veel suurt midagi…kuid me teame palju keskkonnast, milles nad üles kasvavad. Ümbritseva keskkonna mitmekesisus teeb järgmise põlvkonna koolid kõigi aegade kõige mitmekesisemaks.
Tehnoloogia kasutamine teeb võimalikuks individuaalse, kustomiseeritud juhendamise; ligipääs kogunenud õppimisviiside arhiivile aitab igale õppurile erinevalt läheneda ning seeläbi õppimisprotsessi parandada või kiirendada.
Z põlvkonna lapsed kasvavad üles keerukas meedia- ja arvutikasutuse keskkonnas ning neist saavad selles vallas veel nutikamad eksperdid kui nende eelkäijad Y põlvkonnast.
KUULA Z-GENERATSIOONI SPOKEN WORD ARTISTI EiK SÕNUMIT
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap] Z põlvkonna järel ei tule mitte ZZ TOP nagu naljahambad pakuvad vaid Alpha. Need on lapsed, kes sünnivad umbes-täpselt alates 2012. aastast kuni 2021. aastani ning saavad täiskasvanuks XXI sajandi kolmekümnendatel. Nende järel omakorda tuleb generatsioon Beta ja siis Gamma. Ja nii jätkub see kuni kreeka tähestik ka otsa saab…
Ülevaate koostas Kadi Rünkla. Kaanepilt: Pixabay
