Indrek Jakobson käis Münchenis IAA Mobility messil ja toob meieni värskeimad uudised liikuvusrindelt.
Kui Mercedes-Benz rentis mulluse Pariisi autonäituse ajal messiboksi asemel omale suure maa-ala lähedal asunud pargis, tundus see soleerimine veider, tänavu kahjuks enam mitte. Nii leidsid mitmed suured tootjad, et messinimekirjas tasub küll olla, kuid üle auto või paari sinna tuua pole mõtet. Parem näidata oma toodangut eraldi kohas või panna lausa linnarahvale vaatamiseks tasuta välja.
Messile nime andnud termin IAA tuleb saksa keelest (Internationale Automobil-Ausstellung) ja tähendab tõlkes autonäitust. Kaks aastat tagasi otsustati traditsiooniline Frankfurdi autonäitus viia üle Münchenisse ja kujundada see ümber mobiilsuse festivaliks – lisades sinna erinevaid mikromobiilsuse vorme tõukeratastest veebipõhiste lahenduste pakkumiseni.
Lisaks tööstusharu maine puhastamisele üritati selle sammuga taaselustada traditsioonilisi autonäitusi. Ja kui tänavu oodati näitusele umbes 700 000 külastajat, mis jagunevad tasuliste näitusesaalide ja tasuta kesklinna vahel, siis oli teada ka 1500 kliimaprotestija saabumine. Mõned olid juba esimesel päeval kohal.
Viimsest Reliikviast teada tõde “otsi ikka endale sõpru oma vaenlaste hulgast ja sa oled suuremeelne ning võitmatu” tähendas Müncheni autonäituse puhul ennekõike seda, et visioneerima kutsuti Climate Cardinalsi asutaja ja tegevdirektor ning kõigi aegade noorim ÜRO nõunik, kliimaaktivist Sophia Kianni. Kas see midagi muudab, näitab tulevik.
Mure saksa autotööstuse pärast
Näituse avas 5. septembril liidukantsler Olaf Scholtz ning kahtlemata peegeldab Euroopa suurim automess olukorda Euroopa autotööstuses laiemalt. Murepilved on Saksa autotööstuse kohale kogunenud juba pikemat aega ning Münchenis murrangut ei toimunud.
2022. aastal toimunud Pariisi autonäituse pikkust lühendati kahelt nädalalt ühele – meenutame, et üle-eelmisel sajandil kestis see lausa kolm nädalat. Paljud suured Euroopa tootjad nagu Volkswagen ja BMW, aga ka mitmed jaapanlased nagu Toyota või Honda puudusid Prantsuse messilt, kuhu seevastu pöördusid Hiina autotootjad nagu BYD.
Hiinlased tulevad vaikselt, aga kindlalt Euroopa turule ning saksa tootjad omakorda kaotavad positsioone Hiina turul. On isegi öeldud, et hiina firmad “alustasid rünnakut Euroopa vastu IAA-lt”. Messi eksponaatidest üle 40% omavad peakorterit Hiinas.
Samas pole Münchenis sedavõrd tugevat hiinlaste rünnakut tunda kui aasta tagasi Pariisis. Loomulikult olid kohal kõik suurimad tegijad BYD-ga eesotsas, kuid sakslaste kodukamaral korraldajamaa statisti rolli jääda siiski ei soovinud.
Isegi Elon Muskile kuuluv Tesla, mis reeglina sellistest sündmustest osa ei võta, tõi Münchenis välja kaks oma menumudelit. Oma väikese panuse Euroopa suurimate kaubamärkide pealt tähelepanu ära tõmbamiseks andis seegi.
Ideeautodest seeriatoodanguni
Kuna autofirmad püüdsid reeglina vaid auto või paariga hakkama saada (kas boksi rent oli liiga kallis?), siis kogu mudelirivi iseenesestmõistetavalt välja ei toodud. Valik tuli teha kas menumudelitest (näiteks Tesla model 3 ja Y), esmaesitlustest (näiteks Renault Scenic, kokku oli esmaesitlusi ligi 300) või hoopis ideeautodest, mis pälvisid arusaadavalt enim tähelepanu.
Halb harjumus tutvustada oma toodangut väljaspool messiala ainult kutsutud külalistele tundub süvenevat. Nii näitas Volkswagen oma uut Tiguani, ID.7 ja Passatit omaette hoones ja Renault tõmbas katte Grand Kangoolt hoopis linna teises otsas. Kulude kokkuhoiu jaoks on see hea, autonäituste tuleviku jaoks väga halb.
Messi kahtlemata olulisim sõiduk oli BYD Dolphin. Mitte ainult seetõttu, et tegu on maailma suurima elektriautode tootja järjekordse sammuga Euroopa suunas, vaid ennekõike on tegu elektriautoga, mis oma hinnalt ühtegi konkurenti ei karda, makstes Hiinas meie rahasse ümberarvestatult umbes 10 tuhat eurot. Ka koos kõigi maksude ja muude kuludega oleks tegu ikkagi Euroopa odavaima täisväärtusliku elektrilise sõiduautoga.
Kui sakslased olid mullu Pariisis pealtvaatajad, siis prantslased tänavu Münchenis mitte. Kuigi Citroëni kohal polnud ning Peugeot piirdus ühe võidusõiduautoga, esitles Renault uut Scenicut ning väljas oli ka Rafale. Seda on vähe, kuid mitte vähem enamikust teistest euroopa tootjaist.
Näituse ilusaim auto tuli samuti Hiinast (või Inglismaalt – kokkuleppe küsimus) ja selleks on MG Cyberster. Punast värvi ette üles avanevate ustega lahtine sõiduk on juba eelseeriatootmises ja peaks 2024. aastal, margi sajandal sünnipäeval ka Euroopa klientideni jõudma.
Ühe ideeautoga (mis oli alles väga toores) oli väljas Opel, mitmega BMW ja Mercedes-Benz. Viimane näitas lisaks oma visioonile CLA-st ka hoopis küpsemat uut E-klassi ning BMW omakorda seitsmenda seeria sedaani. Volkswageni alal olid koos veel ka Audi, Porsche ja Cupra ning autode tootmisest lahkuv Seat mõistagi puudus.
Mitte ainult autod
Kuna IAA pole ammu enam autonäitus, vaid sellest on saanud liikuvuslahenduste pakkujate festival, on iseenesestmõistetavalt kohal kõik, kes sellest tulevikuärist tükki soovivad haugata. Nii avas esimese päeva pressikonverentside seeria hoopis elektroonikatootjana tuntud LG.
Elektrilise tuleviku poole liikumine pole vähemalt hetkel mõeldav ilma energiat salvestamata ning maailma suurim akutootja CATL (Contemporary Amperex Technology Limited) oli hiina ettevõttele kohaselt suurelt esindatud. Hõigati välja, et peagi alustatakse kiirlaaditava Shenxingi aku tootmist Saksamaa ja Hiina tehastes.
Tegu on liitium-raudfosfaatakuga, mis on väidetavalt esimene seda tüüpi ülikiire laadimisega aku. CATL hinnangul lisab see kuni 400 kilomeetrit sõiduulatust vaid 10-minutilise laadimisega ja võimaldab kuni 700 kilomeetrit läbisõitu. Päriselus lisanduvad sinna loomulikult palju teisi mõjureid.
Fotogaleriid messist saab vaadata siin:
Fotod: Indrek Jakobson, Stephane Sby Balmy
