Oli aeg, kui puit autos oli tavaline asi, kuid tänapäeval leiab puust auto pigem mänguasjakastist kui garaažist. See ei kehti aga Splinteri (tlk pind) nimelise äärmiselt võimeka sportauto kohta, mille loomisega on Joe Harmoni juhitud meeskond viis aastat tegelenud.
Eksootilise masina jõuallikaks on Chevrolet LS7 mootor, ja peale mootori, veomehhanismi, näidikute, kinnitite, rehvide ja velgede on auto peaaegu üleni puust tehtud. Harmon alustas oma projekti Põhja-Carolina Ülikoolis diplomiõppes olles ja ütles, et Splinter oli tulemus, kui kohtusid tema eluaegne autoarmastus ja soovi kasutada puitu viisidel, mis ületaks selle arvatavaid piire.
Harmon selgitas, et autot disainida ja ise valmis ehitada on olnud tema unistus juba alates lapsepõlvest ning puit pakkus lisaväljakutset, mis tema meeskonna arvates võiks projektile anda huvitava suuna.
[huge_it_gallery id=”22″]
[dropcap]SISEMUS [/dropcap]Splinteri teeb teiste puust autode hulgas eriti unikaalseks fakt, et see disainiti välja nägema ja tunduma nagu võimekas masin, mida näitab ka LS7 mootor, mis valiti oma väikese kaalu ja kompaktse disaini pärast. Kaheksa sisselaskeavaga sisselaskekollektor, spetsiaalselt selle projekti jaoks lihvitud nukkvõll ja eriprojekti järgi ehitatud cross flow väljalaskesüsteem võimaldavad sel väidetavalt saavutada 700 hj (522 kW).
Kuuekäiguline manuaalkäigukast ning kuuekolvilised pidurisadulad ees ja kahekolvilised sadulad taga moodustavad enamiku olulistest mitte-puidust osadest. Monokokk-šassii on peaaegu üleni tehtud painutatud ja vormitud plaatidest, iga šassiikomponent on spetsiaalse vormiga vormitud, sobitatud ja parajaks lõigatud ning struktuuri loomiseks kokku liidetud.
Juhtimissüsteem koosneb 12:1 roolilatist ja mitmikrooliotstest. Esivedrustuse ülemised ja alumised õõtshoovad on tehtud erineva pikkusega lamineeritud puidust koos reguleeritava kõrgusega õhkpatjadega vedrudega ja reguleeritavate amortidega.
[huge_it_gallery id=”23″]
[dropcap]VÄLIMUS [/dropcap]Michelini Pilot Sport 2 rehvid on kolmeosalistel alumiiniumist lamineeritud tammepuidust keskmetega sepisvelgedel. Velgi katab väljast pähkli- ja seest kirsipuu. Iga velg koosneb üle 275 üksikust osast. Väline kumer joon saavutati punudes vineeriribasid kangasse kahe spetsiaalselt disainitud kangasteljega. Puitosade kooshoidmiseks kasutati mitmeid erinevaid liime.
Harmon ütles, et auto kaalub umbes 1 360 kg (3 000 naela) ja kuna see on puust tehtud, on sel tema väitel parem jõu-kaalu suhe kui terasel ja alumiiniumil. Kuigi auto ei ole spetsiaalselt nö jõudlusmasinaks ehitatud, tõi ta välja, et Splinteri kaalu, kuju, käigujaotuse ja võimsuse kombinatsioon peaks sel võimaldama jõuda kiiruseni kuni 386 km/h (240 mph). Tõsi, tõenäosus, et autot kunagi selles osas proovile pannakse, on suhteliselt väike.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Üks sõna – stiilne. Tõsi, tavainimesele ilmselt küllalt kättesaamatu stiilne unistus, aga ainuüksi idee ja vaatepilt peab ju midagi väärt olema. Ja seda tasub imetleda lihtsalt imetlemise, esteetilise visuaalse naudingu pärast. Muud polegi siin midagi öelda.
Allikas: Gizmag, fotod: Joe Harmon Design, video: Essen Moto Show
