Audi endine tegevjuht Rupert Stadler ning mootorite arendamise juht Wolfgang Hatz eitavad VA-Grupi “dieselgate” skandaali raames neile esitatud süüdistusi. Kohtuprotsess algas teisipäeval ning enne 2022 aasta lõppu pole mõtet lahendit oodata.
Süüdistuste kohaselt ei peatanud Stadler mõjutatud “sohiautode” müüki ka pärast seda, kui 2015. aasta septembris skandaal USA-s ilmsiks tuli. Hatz teadis pettusest väidetavalt juba aastal 2008.
Mõlema advokaadid eitavad süüdistusi. Hatzi advokaat väidab, et kaitsealune ei teadnud heitmepettusest midagi ning ei oleks säärast praktikat Audi poolt heaks kiitnud. Stadleri advokaat peab kaitsealuse sellisel määral kohtuprotsessi kaasamist ebaeetiliseks võtteks süüdistajate poolt, arvestades mitmetele inseneridele esitatud palju tõsisemaid süüdistusi.
Ühe kõnealuse inseneri advokaat väidab aga, et insenerid ei otsustanud midagi ise – otsused kinnitati kogu juhtkonna poolt ning nende eesmärgiks oli näiliselt puhtad diiselautod USA-s populariseerida. See kaitse läheb ilmselgesse vastuollu Stadleri ja Hatzi omaga.
“Dieselgate“
Aastal 2015 avastas USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA), et Volkswageni autode juhtajju on sisse kirjutatud emissioone piiravate meetmete aktiveerumine vaid laboritestide käigus – tavasõidul eritasid autod kuni 40 korda rohkem ohtlikke NOx-ühendeid.
Vahemikus 2009-2015 kirjutati see “oskus” sisse rohkem kui 11 miljonisse autosse. Nende korda tegemine ning trahvide maksmine läks Volkswagenile maksma üle 32 miljardi euro.
Täpsema uurimise põhjuseks olid diiselautode heitmete erinevused USA ja Euroopa mudelite vahel, mida täheldati tavatingimustes testimisel kahel diiselautol kolmest.
Kõnealusest kohtuprotsessist pole emafirmale tõenäoliselt rohkem trahve oodata – need lahendati juba aastal 2018. Küll aga võib uute tõendite ilmsikstulekul saada hoogu juurde investorite poolt VW vastu algatatud protsess, mille aluseks on firma viivitused turgude teavitamisel skandaali ulatuse kohta.
Foto: Audi AG
