Uku Tampere, kes kaubiku roolis on mõõtnud sadu tuhandeid kilomeetreid Euroopa teid, annab nõu, kuidas ennetada võimalikke ebameeldivaid vahejuhtumeid parklates. Petised, vargad ja röövlid pole tavatu nähe – neid jagub kõikjale, kus rohkem rahvast liigub. Iga kord autot peatades peab olema tähelepanelik.
Kus on inimesi ja nende asju, seal on ka pahalasi, kellel teiste asju vähemalt nende endi arvateds rohkem vaja läheb.
Mõne nädala eest Saksamaal kiirteeäärses parklas õnnelikult lõppenud vahejuhtum tuletas taas kord meelde pahaaimamatut reisilist varitsevad ohud. Panen siinkohal aastate jooksul saadud kogemused kirja.
See on ju minu käekott!
”Holy shit, that is my handbag! WTF!” hüüatas reisikaaslane, kui pärast lühikest une- ja vetsupausi Saksamaal A2 kiirtee ääres asuvast parklast väljasõidul keset teed vedelevat imelikku eset piidlesime.
Õnneks olid vargad seekord nii palju inimesed, et asetasid varem näpatud käekoti kohta, kus me seda parklast välja keerates kindlasti märkaksime.
Ja õnneks otsisid nad sularaha, mida selles kotis ei olnud. Pass ja pangakaardid neid ei huvitanud ning seekord jäid pikanäpumehed soovitud saagita.
Mõtlesin siis, et keegi või miski hoidis meid väga, sest autos olid armatuurlaual nähtaval kohal kaks nutitelefoni ning käekoti all seljakott süleri ja tahvelarvutiga, juhi peakohal laekas minu rahakott.
Ilmselt tõmbas erkroheline kogu käekott tähelepanu ning ajapuuduses ülejäänud kraamile näppajatel silmi ei jagunud. Meie õnneks, sest see väärtuslik õppetund rahaliselt midagi ei maksnud.
Kümme sekundit tähelepanematust
Kuidas see kõik ikkagi võimalikuks sai? Peatusime keset ööd, umbes kella kolme ajal pilkaselt pimedas parklas, magasime oma istekohtadel 1,5 h.
Enne sõidu jätkamist läks kaasreisija tualetti ja mina sirutasin ennast auto kõrval ja vaatasin korraks auto taha, kas tuled põlevad, kas numbrimärk on puhas jne.
Olin kabiinist eemal umbes 10 sekundit, kõrvalistuja uksest kõige kaugemal – juhipoolse tagumise ratta juures. Aega oli piisavalt, et varas jõuaks kõrvalistuja ukse avada, haarata esimesena kätte juhtuva erkrohelise käekoti ja sinnasamma öhe kaduda.
Takkajärele on raske öelda, mis on hirmsam – kas teadmine, et keegi võttis autost käekoti, või asjaolu, et parkla nurkades, pimeduse varjus on teised inimesed, kes jälgivad, vaatavad ja võimaluse tekkides seda kasutavad.
Meeldetuletuse võrra rikkamana pean tõdema, et see ei ole midagi uut. Just sel põhjusel hoian kaubiku kongi uksed eraldi lukus igal ajal. Nüüd hoian kõik uksed lukus.
Kongi lukustamise harjumus jäi käe sisse pärast vahejuhtumit Londoni kesklinna ummikus: päise päeva ajal sai tigusammul veninud autodevoos üks kiirete pikkade näppudega tegelane lahti mu kaubiku tagauksed, püüdes sealt kiiresti midagi väärtuslikku leida. Minu taga sõitnud juht aga reageeris ja pätt põgenes saagita.
Petised, vargad ja röövlid: igale maitsele, igal pool
Veokijuhid on peamiselt Kesk-Euroopas hädas varastega, kes haagiste tentidesse ”Nike” märke lõikavad, et sealt sisse piiluda. Väärtuslik haaratakse loomulikult kaasa.
Magavate veokijuhtide selja tagant varastatakse kaupa ja kütust. Viimasel ajal on seda veidi vähemaks jäänud, sest turvalisi parklaid on juurde tulnud. Aga alati ei ole turvalises kohas ruumi või sa lihtsalt ei jõua sinna.
Vahejuhtumite ühine nimetaja on näilisus: rahulik ja pealtnäha magav teeäärne parkla ei ole seda mitte ning kui sa arvad end seal üksi olevat, siis kottpimeduses pruugib läikida silmapaar või mitu, mis oskavad väga täpselt su hetkelist tähelepanematust märgata ja jahile söösta.
Nüüd ma tean, et koti varguse taga oli ilmselgelt see ainus sirutuspausi ajal ära sõitnud VW Golf RO tähtedega numbril, sest tagasi juhiukse vahele jõudes põrkusid pilgud auto roolis olnud nooremapoolse mehega pikemalt kui viivuks. Selle teadmisega pole aga midagi teha.
Ka päevasel ajal pole turvaline
Päevavalges ilmuvad teedele välja teistsugused pätid. Nad tulevad ligi ja räägivad oma kurba lugu ja pakuvad tagatiseks raha eest oma ”kuldehteid”.
Või pajatavad loo, kuidas tehases rasket tööd tehes jäi neil palk saamata, selle asemel anti hunnik Šveitsi nuge või kvaliteetpotte, mida ellujäämise või kojusaamise nimel müüa.
Ei tasu end hämada lasta: need tegelased on samasugused petised, vargad ja röövlid nagu pimeduses hiilivad silmapaarid: vestluse käigus võivad need end libistada kõrvalistmele ja käeulatusse jääva väärt kraami justkui möödaminnes endale kotti libistada.
Aastaid tagasi pidevalt Euroopa vahet sõites ei möödunud mul ühtegi päeva ilma vestluseta mõne Ida-Euroopa “potimüüjaga”. Pole need tegelased kuskile kadunud nüüdki: Saksamaa intsidendi järel kohtusime Hollandis ka noamüüjatega.
Ka tanklates tuleb ettevaatlik olla
Mõni aeg tagasi tehti Euroopa riikides naisjuhtidele suunatud kampaaniat, et nad oskaksid sõidukit tankides ka ettevaatuse säilitada: tankuri juures tegutsev juht ei näe, mis toimub teisel pool autot. Samal ajal on vargal aga lihtne kõrvalistmelt näiteks käe- või arvutikott pihta panna.
See on põhjus, miks käekott võiks olla kas tagaistmel või üldse lukustatud pakiruumis ja auto uksed kesklukust klõpsuga kinni lastud.
Uutel autodel on enamasti automaatne uste sulgemise funktsioon: teatud sõidukiirusel lülitub kesklukustus ise peale (enamasti 30 km/h) ning avada saab seda käsitsi nupust või kui auto mootor on välja lülitatud. Enne auto kasutama hakkamist tuleks uste lukustus soovikohaselt seadistada.
Miks see pikk jutt vajalik on? Sest näites foori taga seisva auto ust on väga lihtne lahti tõmmata ja kõrvalistmelt kott kaasa haarata ja jooksu panna. Juht ei saa midagi teha.
Halvimal juhul jookseb juht siiski vargale järele ja samal ajal hüppab pikanäpumehe kaasosaline auto rooli ning röövib sõiduki ja sõidab minema. See kõik on sekundite mäng. Kui see juhtub võõras riigis, on vesi ahjus.
Tihtipeale kammitseb inimesi sellisel puhul ka hirm: näiteks parklarünnaku ohvriks langedes ei tea kunagi, kas röövlid on relvastatud, kui palju neid on ning kas nad piirduvad vaid paari asja äravirutamisega või tahavad veel midagi… kui juhtud olema ainus auto parklas, võib asi päris kurjaks minna.
See võib juhtuda igal pool
Kesk-Euroopa kiirteede äärsete parklatega võrreldes on Eestis suhteliselt turvaline, aga kunagi ei või siingi teada, millal mõnel omadega ummikus tüübil tekib vastupandamatu soov saada endale mõni seni sulle kuulunud ese.
Olgu siinkohal näide hiljutisest kogemusest McDonaldsi Drive In’is Rocca al Mares: autodes kannatlikult oma burksi kättesaamist oodanud inimesi tülitas järjest üks nokastanud seltsimees, kes tutimüts käes raha lunis.
Autot, kus ema oma tütrega rahulikult juttu ajas, jäi mees pikemalt raputama: jah, just nimelt, ta katsus uksi ja nügis autot, et pälvida autosistujate tähelepanu. Seda saamata lõi ta jalaga vastu esiust ja lahkus sajatades.
Sellisel puhul ongi kõige targem säilitada rahu: kontrollida, et auto uksed on kinni, mitte tülitajast välja teha, ja peamine, mitte tekitada temaga pilkkontakti. Igasugune paanika toidab sääraseid tüüpe, neis tärkab lootus, et keegi murdub ja hirmuga raha annab. Näiteks.
Või siis selline näide: aastal 2016 pidin keset päeva Londoni ringteel asuvas parklas kasutama enesekaitseks kaubiku ukse sees olevat pikendatava varrega rauast rattavõtit.
Pealetükkiv ”kaupleja” ronis peaaegu sülle ning raha palumise asemel hakkas haarama hoidikust nutitelefoni. Jutt ei aidanud ning jalatõuke peale muutus mees agressiivseks. Selles olukorras olin rõõmus, et praktiline abi kaubikutaskust võtta oli. Piisas selle nägemisest, et röövel jalga lasi.
Röövimist saab ennetada
Suurt kunsti tegelikult ennetamises ei ole. Auto tuleb pakkida nii, et ühtegi “huvitavat” asja vedelemas poleks: viimne kui märkmik, fotoaparaat, kott ja pirukas tuleb paigutada kindalaekasse ja mujale panipaikadesse.
Auto uksed peavad olema lukustatud nii sõidu ajal kui ka siis, kui autost välja astud. Isegi meetri ja viie meetri kaugusele minnes. Ka siis kui lähed vetsu või asud tankima.
Peatusi tehes vali turvalised ja valgustatud kohad, kus on näha teisi inimesi. Unepauside tegemiseks sobivad näiteks rahvusvaheliste rekameeste parklad: seal toimib kogukondlik solidaarsus ning üksteisel hoitakse silma peal.
Puhkusereisile minnes ära unusta, et sind tuntakse puhkajana ära: enamasti reisivad puhkajad lastega või on muidu elevil ja rõõmsas meeleolus. Petised, vargad ja röövlid ei jäta selliseid kahe silma vahele.
Kuriteo toimepanemine võtab aega loetud sekundid. Näppu jäänud varandusega kaovad kurikaelad öhe või ära või põõsasse või liiklusse: ja äsja toimunut kinnitab vaid varguse ohvriks langenu hädaldamine.
Kaanepilt: Pixabay
