Eestlased saavad Soomes aastas keskmiselt 10 000 parkimistrahvi, millest lõviosa visatakse lihtsalt prügikasti. Võrreldes venelastega on meie maksekäitumine täiesti vastutustundetu. Probleemile lahendust leida on keeruline, sest seadus ei luba teiste riikide sõidukiregistrit lähemalt lapata.
Soomes jääb igal aastal sadade tuhandete eurode eest laekumata parkimistrahve. Peamiselt jätavad trahvi maksmata välismaalased. Kõige sagedamini “lasevad üle” eestlased, kuulekaimad eksimuse tunnistajad on aga venelased ja itaallased.
Olukord on kõige hullem pealinnas Helsingis, kus parkimistrahvide tasumata jätmine on võtnud epideemilised mõõtmed. Ajavahemikus 2013–2017 tehti Helsingis välismaiste numbrimärkidega sõidukitele ligemale 69 000 parkimistrahvi. Neist üle 80 protsendi jäi maksmata.
NELI JA POOL MILLI AUKU
Helsingis on kaks parkimistrahvi tariifi, 80 ja 60 eurot. 80-eurosed trahvid kehtivad sellistes linnaosades, kus liigub suurem osa turistidest. Arvutuste kohasel on Helsingil viimase viie aasta jooksul jäänud saamata üle 4 400 000 euro.
See tähendab, et igal aastal on see summa 900 000 eurot. Siia hulka kuuluvad vaid välismaiste numbrimärkidega autod, seega Soome registris olevate rendiautode välismaiste kasutajate pahateod jäävad sellest statistikast välja.
Nagu ikka, lisatakse maksmata trahvidele ka viivistasu, mis on 14 eurot. Viivistasude süsteemi ülalpidamine on aga linnale täiendav kulu. Kui see samuti maksmata jäetakse, tekib kulusid veelgi juurde.
10 000 TRAHVI EESTLASTELE
Välismaalaste hulgas ülekaalukalt enim korjavad Helsingis parkimistrahve eestlased – igal aastal keskmiselt 10 000 trahvi. Nendest makstakse ära vaid 17 protsenti. Valdav osa Soome sõpradest viskab trahviteatise tagantkätt prügikasti.
Venelased saavad trahve samuti omajagu, igal aastal keskmiselt 1000, kuid nendest makstakse ära veidi üle poole. Kolmandal kohal on rootslased 700 trahviga, millest iga viies saab tasutud.
Üllatavalt palju saavad trahvi prantslastest autojuhid, viie aastaga on kviitungeid kogunenud üle 750. See on oluliselt rohkem kui itaallased, norrakad või britid. Itaallased aga tasuvad oma trahvid üsna kenasti ära – makstud saab lausa 44 protsenti.
Teistest Soome linnadest on Lahti jaganud välismaa numbrimärkidega autodele viie aastaga 2100 parkimistrahvi. Arvestades sealseid 60 ja 50 euroseid parkimistrahve, on viie aasta jooksul jäänud saamata üle 155 000 euro.
Soome idapiiri ääres Joensuus on vastavad näitajad 2100 trahvi ja 135 000 eurot, Oulus 1150 trahvi ja laekumata 85 000 eurot.
LAIEM PROBLEEM
Probleem saab alguse sellest, et Soome ametkonnad ei pääse ligi teiste riikide sõidukiregistrite andmetele ja trahv tehakse vaid sõiduki registreerimisnumbrile, teadmata selle omaniku ega kasutaja andmeid.
Euroopa Liidu direktiiv võimaldab andmetele ligipääsu vaid teatud kuritegude korral, parkimistrahvid sinna hulka ei kuulu. Ja inimesed teavad, et välismaised parkimistrahvid neid kätte ei saa.
Üks põhjus, miks parkimise eest tasumata jäetakse, on teadmatus: võõras riigis valesti parkides ja hiljem kojamehe vahelt trahviteatist leides ei oska suur osa välismaalastest sellega midagi peale hakata. Kuhu tuleb maksta, kellele, ja miks, ja mis keeles te üldse pöördute?
[pullquote]ACCELERISTA KOMM [/pullquote]Eestlaste 10 000 trahvi Soomes versus venelaste 1000 on märksa kõnekam number kui see, et venelased oma tuhandest trahvist tubli poole ära maksavad.
See näitab, kui hoolimatud me oleme mitte ainult üksteise vastu vaid ka võõrustajate vastu ning kuidas kasutame julmalt ära teise riigi ametnike soovi täita seadusi. 10 000 trahvi, kümme tuhat – mõelgem sellele.
Allikas: Kaleva. Tõlkis: Lena Murd.
