2015. aastal toimus kinniste uste taga kohtuistung Dysoni endise töötaja üle, keda süüdistati ärisaladuse reetmises Tesla kontaktisikule. Loo teeb pikantseks asjaolu, et Dyson avalikustas plaani, ehitada oma elektriauto, alles 2017. aasta septembris.
Dyson, mis on rohkem tuntud kvaliteetsete tolmuimejate valmistajana, on juba mõnda aega suure saladuskatte all teinud ettevalmistusi oma elektriauto ehitamiseks. Ehkki projekti kaitsti äärmise hoolega, jõudis info lekkida otse Tesla lauale kaks aastat enne uudise avalikustamist.
USALDA, AGA KONTROLLI!
Dyson valis elektriauto ettevalmistamisel töötajaid erilise hoolega: neil oli soovitav isegi oma kolleegidega teemat mitte puudutada. Ometi jäi juhtkonnal kahe silma vahele, et üks valitutest, 30-aastane prantslasest insener Pierre Pellerey oli Dysonis töötamise ajal saanud pakkumise ka Teslalt.
Pellerey ülesanded elektriauto arendamisel olid nii salajased, et ettevõtte juht James Dyson pidas vajalikuks eraldi e-mailis üle toonitada, et prantslasel pole mõistlik asjast rääkida isegi oma kolleegidega.
Mingil arusaamatul – või kohtutoimikut lugedes väga arusaadaval – põhjusel saatis Pellerey aga Dysoni kirja Tesla juristile edasi. Ning ehkki see omakorda kohtuistungil kinnitas, et tema ei edasi Tesla juhtkonnale Pellerey kirja, jõudis see sinna ometi ning põhimõtteliselt teadsid Tesla omad 2 aastat enne avalikkust, millega Dyson tegeleb.
VOT EI TÖÖTA TESLAS, JA KÕIK!
James Dyson, šokeeritud juhtunust, otsustas asja kohtusse anda ja võitiski protsessi. Pellereyl keelati üheksa kuu jooksul Teslasse tööle asuda. Seda on kolm kuud vähem kui Dyson nõudis.
Kumbki osapool keeldus kohtuistungit täpsemalt kommenteerimast, toimik sai avalikuks alles 2017. aasta septembris, mil Dyson oma elektriautoga välja tuli. Toimikust saab lugeda Pellerey ütlusi, mis kohati kõlavad tragikoomilistena.
Näiteks: “Tundsin end ebamugavalt Dysoni projektiga töötades, sest olin juba vastu võtnud Tesla pakkumise ja olin teadlik, et asun peagi nende juurde tööle.” Nimelt ootas prantslane tööluba, et asuda tööle Tesla Ühendriikide tehases.
INFO LEKKIS NAGU LÕHKISEST KASTEKANNUST
Ebamugavustundega see lugu aga ei päädi. Tagantjärele on selgeks saanud, et Tesla pani Pellerey tulevikule õla alla juba siis, kui mees kohut käis, makstes tema kohtukulud. Kuna Ühendriikide tööluba venis, tehti prantslasele koht Tesla Euroopa tehases, kus ta LinkedIni konto andmetel siiani töötab.
Pierre Pellereyd võib pidada ilmselt üheks oma ala paremaks, kui Tesla ta oli nõus ära ootama ning valmistama talle koha teises tehases. Dysoni peakorteris Wiltshires (Suurbritannia) teenis mees vaneminsenerina umbes 65 000 eurot aastas.
Tesla kutsus Pellerey tööle alates 2015. aasta märtsist, aga tööviisa Ameerikast venis ning selleks, et oma majanduslikku olukorda kindlustada, jäi prantslane niikauaks Dysonisse tööle kuni asjad selgeks saavad.
2015. aasta mais, samal ajal, kui prantslane ikka veel pikisilmi oma tööviisat ootas, kutsus James Dyson Pellerey koos kahe kolleegiga salajasele kohtumisele. Selle kohtumise sisu tõi suure üllatuse.
Salakoosolekul oligi esimest korda juttu “Projekt E”-st, plaanist ehitada Dysoni elektriauto. Kõigil kolmel paluti võtta oma sülearvutid ja siseneda valvatud alale, uuringute osakonda.
Üsna varsti peale seda pidas James Dyson vajalikuks saata e-maili, milles veelkord toonitas, et projektist ei tohi kuulda isegi mitte tegija kõrvad. Edasist me juba teame.
KITUPUNN, KITUPUNN!
Pierre Pellerey tundub kõrvalt vaadates olevat üks tavaline kitupunn. Asja ilmsiks tulles nõudis James Dyson talle aastast töökeeldu Teslas. Sellegi kirja saatis prantslane – arvake ära kuhu? – muidugi Tesla juristile!
“Dysoni advokaat ütles tookord, et ma ei tohi Teslas töötada 12 kuud. Saatsin Tesla juristile kirja, kuigi ei teadnud, kas tohin seda teha, sest ka see keeld klassifitseeriti salajaseks.”
Ka see kiri jõudis lõpuks imelisi teid pidi Tesla juhtkonna lauale ning tekitas omakorda paksu pahandust. Prantslasel aga oli elu nagu lill, sest ameerika särtsukatetootja otsustas mingi osa tema kohtukuludest kinni maksta ja 9 kuud meest tööle oodata.
TAVALINE VÄRK
Kas Pellerey saatis kirja Teslale edasi, et tõsta oma hinda või selleks, et anda teada, tal juba on elektriauto, mille kallal töötada, ei saa me kunagi teada. Selge on see, et konkurents särtsukate segmendis on nii tõsine ning investeeringud üüratud, et igaüks kaitseb oma elu hinnaga.
Ka ei jää see segadus ega kohtuskäimine esimeseks ega viimaseks tulevikusõidukitega seotud jantidest: elektriautode ja isejuhtivate sõidukite segmendis juhtub praegu suuri asju, võitlus on äge ja üksteise peale kaevatakse agaralt.
Näiteks kaebas üks autonoomsete tehnoloogiate pioneere Waymo kohtusse Uberi, sest on veendunud, et nende endine töötaja on ärisaladuse viinud Uberi lauale ja viimane lõikab teabest määratut kasu.
Jaapani autotootja Toyota aga eelistab oma asju ajada nii, et isegi nad ise on üllatunud, kui isejuhtiv auto teele jõuab. Nali naljaks, erinevalt Dysonist õnnestus Toyotal oma plaane varjata uudissõidukite valmissaamiseni.
ÄKKI JÄÄKS SIISKI TOLMUIMEJALE KINDLAKS?
Erinevalt Dysonist on Toyotal, Waymol, Uberil ja ka Teslal olemas raha, vahendid ja prototüübid uute särtsukate paari aastaga teedele toomiseks. Neljal nimetatul on need kõik ka vähemal või rohkemal määral isejuhtivad.
Dysonil tuleb oma esimese elektrika väljatoomiseks väga vingelt pingutada. Edu turul ei saa aga keegi garanteerida, isegi kui info oleks peidus vaid Jamesi voodi all – elektriautod on uus normaalsus, paari aastaga on valik plahvatuslikult laienenud ja tehnoloogia igaühele kättesaadav.
Lühidalt: elektriauto võib ehitada igaüks, aga sellist, mis ka ostjaid kõnetaks, suudab ehitada vaid oma valdkonna ekspert. Ehk oleks mõistlik jätkata imuritega?
Allikas: Automotive News Europe. Kaanepilt: Dyson
