Energiauuringutega tegelev ettevõte Aurora Energy Research on Tesla Semi elektriveoki tuleviku osas kahtlev: auto “kiirtankimiseks” läheb vaja võimsat laadijat, mis tekitab vajaduse infrastruktuuri kiireteks ümberkorraldusteks.
Paar nädalat tagasi esmaesitletud Tesla Semi veoki prototüüp peaks tootmisse jõudma 2019. aasta. Ehkki elektriveokeid on turule toomas ka teised tootjad, loodavad ameeriklased oma autod turule saada kiiremini: lisaks elektriajamitele ja kiirlaadimisele on turbokiirusel arendatud ka autonoomseid sõiduomadusi.
TULEVAD UUED MEGALAADIJAD
Tesla lubab, et Semi veok on võimeline ühe laadimisega läbida 800 ja rohkem kilomeetrit ning vaid 30-minutilise laadimisega ammutada akusse piisavalt energiat, et sõita 650 kilomeetrit. Loomulikult tahab Tesla veokite puhul kasutusele võtta oma megalaadijad.
Ent energiakonsultatsioone pakkuv Aurora Energy Research avaldab ajalehes Financial Times ilmunud hinnangus, et Semi laadimine eeldab üsna võimsat laadijat. Konsultatsioonifirma tegevjuht John Feddersen leiab, et 30-minuti kiirlaadimine eeldab 1600 kilovatist laadimisjaama.
“Sellises laadimisjaamas võiks arvutuste kohaselt toota elektrit 3000-4000 keskmisele kodule”, ütleb Feddersen. Arvutuste alusena viitab Feddersen Suurbritannia korrusmajades asuvate kodude keskmisele elektritarbimisele.
“Megalaadijad” peaksid olema lausa kümme korda võimsamad kui Tesla elektriautodele mõeldud praegused Supercharger-laadimispunktid. Kõige kiirem laadija, mis täna olemas, suudab toetada kuni 450 KW laadimist, seega pole Aurora Energy arvates sugugi kindel, kuidas Tesla soovitud kiiruse saavutab.
INFRASTRUKTUUR VAJAB ARENDAMIST
Tesla ei anna Financial Times’ile nende arvutuste kohta kommentaare. Tesla juht Elon Musk on varem öelnud, et megalaadijad töötaksid päikeseenergial. Ent firma ei ole täpsustanud, kas laadijad saaksid oma energia elektrivõrgust, kui päike ei paista.
Fedderseni arvates piltlikustab Tesla Semi näide vaid seda, kui palju peab elekrtiautode nõudluse kasvades parandama laadimise infrastruktuuri.
“On tarku ja rumalaid viise, kuidas süsteemi võimsust nii palju suurendada, kuid igal juhul eeldab täielikult elektrifitseeritud maanteeliiklus palju uut infrastruktuuri”, ütles Feddersen Financial Times’ile.
“Praegused kõige kiiremad laadijad võimaldavad umbes 450-kilovatist laadimist, nii et ei ole veel selge, kuidas Tesla kavatseb saavutada loodetud laadimiskiiruse”, lisab Bloombergis New Energy Finance’i juht Colin McKerracher.
Oktoobris väitis investeerimispank Morgan Stanley, et nende arvutuste kohaselt nõuaks elektriautode kogu maailmas üleüldisse kasutusse võtmine 2300 miljardi suurust investeeringut neid toetavasse infrastruktuuri.
Morgan Stanley arvutab, et elektriautode arvu kasv 526 miljonini aastaks 2040 eeldaks muu hulgas hiiglaslikke investeeringuid laadimisvõrgustikku üle maailma. Infrastruktuur võib osutuda suurimaks pudelikaelaks elektriautode populaarsuse kasvus, ütleb Morgan Stanley.
MARIO KADASTIK KOMMENTEERIB
Võtame ühendust Eesti Tesla-kogukonna eestkõneleja, PhD Mario Kadastikuga ja uurime, mis siis Semist saab: kas on võimalik kiirlaadida või mitte. Osakestefüüsik palub kõigepealt allikaviidet ning kommenteerib üsna kiirelt, et tegu on ilmselge klikimagneti looga.
“Tesla Semi veok ei tule ootamatult. Kogu strateegia on läbi mõeldud ja testitakse eelnevalt. Tesla on arvestanud, et Semi veoki puhul on vaja teistsugust infrat, sellepärast panustavadki nad oma laadimisvõrku”
“Samuti ei peaks muretsema päikeseenergia puudujääkide pärast. Tesla näeb tervikpilti: osas kohtades ostab võrgust energiat ning seal, kus piisavalt päikest, müüb seda võrku,” lisab Kadastik.
“Pole ju Alaskal väga lootust MegaChargerit päikesega täita… tegelikult aga seisneb see laadimine põhimõttes, et veoki akut laetakse Tesla statsionaarsest akust, mida täidetakse väiksema vooluga püsivalt nii päikeseenergia kui ka kohaliku võrguenergiaga kui vaja.”
“Suurt võimsust elektrivõrgust oleks väga ulme,” kinnitab Kadastik. “Tesla enda PowerPackid annavad selle suhteliselt lihtsalt välja. 40 minutiga laeb Semi aku piisavalt täis ning näiteks järgmise 2 tunniga laeb laadiva aku uuesti omakorda täis. Suuremates SuperChargerites on sarnane tehnoloogia juba kasutusel.”
JA VEEL ÜKS LIHTNE FAKT
Accelerista lugeja täiendab: ära on unustatud see, et sellise järsu laadimise korral lülitub alajaam välja kui “lühis elektriliinil”. Vastasel juhul põleks maha kas elektrikaabel või põleks maha alajaama trafo kuna need ei ole ette nähtud selliste äkk-tarbimiste vooluvarustuseks.
Allikas: The Financial Times. Tõlge: Kadi Rünkla
