Ühendkuningriigi valitsus kutsub autotootjaid üles osalema hingamisaparaatide tootmistalgutel. Üleskutse on esitatud vähemalt viiele suurele tehasele. Kui kiiresti suudavad tootjad liine ümber profileerida, ei ole teada, aga selge on see, et isepäisel Inglismaal on koroonaviirusega halvasti.
19. märtsi seisuga on UK-s vähemalt nädala lõpuni suletud õppeasutused ning Londonis, millest on saanud COVID-19 epitsenter, on suletud suuremad metroojaamad ja piiratud oluliselt liiklust. Kohapealsete kinnitusel valmistutakse kogu linna ajutiseks sulgemiseks.
Ametlikel andmetel on UK-s surnud kooroonaviiruse tagajärjel 104 inimest, ööpäevaga lisandus 71 koolnut. Senini on britid viirusse suhtunud külma kõhuga ent nüüd, kus nakatunuid lisandub sadade kaupa, on kohalikud otsinud (ning leidnud) süüdlase: peaminister Boris Johnson olla liiga optimistlik olnud!
Autotööstus, tule appi!
Olgu sellega kuis on, süüdlane on leitud, aga vesi on ahjus ja valitsus otsib abi autotööstuselt. Summutid tuleb taguda talgukorras hingamisaparaatideks! Britannias usutakse, et kodumaist tööstust on võimalik kiirkorras painutada ning et autode väheneva nõudluse katmiseks on igati mõistlik hingamisaparaate ja muid meditsiinivahendeid tootma hakata.
Ühendkuningriigi valitsus on saatnud üleskutse aparaaditalgutel osalemiseks Fordile, Jaguar Land-Roverile, Hondale ja JBS-le, Opelile (Vauxhall), Dysonile ja loomulikult rahvuslikule uhkusele, reaktiivmootoreid valmistavale Rolls-Royce ’ile.
Seda, kas talgukutse said ka Nissan ja Toyota, ei tea – mõlemad on teatanud UK tootmisüksuste ajutisest sulgemisest koroonaviiruse ja tarneahelate katkemise tõttu.
JLR paneb õla alla kui on teada, kuidas
Jaguar Land Roveri kõneisik on Automotive News Europe’ile antud intervjuus toetav ja ütleb, et tehakse kõik võimalik, et raskel ajal ühiskonnale toeks olla. JLR on lubanud tehased vähemalt nädala lõpuni käimas hoida, siis otsustatakse, kas jätkamine on tarnekatkestusi ja inimeste tervist silmas pidades võimalik.
Ka teised autotootjad kinnitavad, et neid on kavandatavate talgutega kurssi viidud, ehkki veel pole selge kuidas auto-ja mootoritehaseid saaks kasutada eritehnika ja meditsiiniseadmete valmistamiseks.
Kaitsealaste õigusaktidega on võimalik tehaseid sundida kiirendatud korras tootma vajalikke sõiduvahendeid, COVID-19 vastu tankidega aga ei saa.
Probleemiks on meditsiinitarvikute koostisosad, mida tuleks tarnida väljaspoolt UK-d. Britid suudavad küll valmistada riistvara, paraku aga mitte tarkvara ja elektroonilisi komponente.
Teadlane: autotehases saab medtehnikat toota, aga…
Warwicki ülikooli süsteemiautomaatika professor Robert Harrison kommenteerib aparaaditalguid, et autotehastes on võimalik meditsiinitehnikat tootma hakata küll, aga ka kõige moodsama automaatika ümberhäälestamiseks kulub kuu või paar.
“Tehastel tuleks liinid täielikult ümber häälestada ja koolitada töötajaid, kes on võimelised aparaate kokku panema ja nende kvaliteeti testima.”
Ta lisab, et hingamisaparaatide tootmiseks vajaliku elektroonika, ventiilide ja ventileerimissüsteemide allhanke jaoks võib kuluda kõvasti aega: arvestades UK bürokraatiamasinat, nõuaks see pea üleinimlikke ponnistusi.
“Kõige tähtsam on, et hingamisaparaadid toimiksid veatult ja suudaksid päriselt inimesi elus hoida, sest me räägime kriisiolukorras elutähtsatest vahenditest.”
Kas ükskõiksed või aeglased poliitikud?
Britid on võrreldes muude Euroopa riikidega läinud teist teed ega ole siiani piire väljastpoolt tulijatele sulgenud. Seni on häguseks jäänud ka muude piirangute aktuaalsus.
UK erineb muist Euroopa riikidest ka selle poolest, et üritab hakata vajalikku meditsiinitehnikat kohapeal tootma, seda projekti toetab peaminister Boris Johnson ise. Kas tema unistused on määratud tõeks saama, näitab lähiaeg.
Briti parlament on seni ilmutanud tõelist passiivsust olukorra lahendamisel. Kohalikud ütlevadki, et tõenäoliselt loodeti pandeemia iseeneslikku möödumist. Mis on ääretult lühinägelik ning mille hinnaks on sajad kaotatud inimelud.
Eesti saab hakkama
Eesti Terviseamet on kinnitanud, et vajaliku meditsiinitehnikaga ollakse varustatud puhuks kui olukord eskaleerub ja läheb vaja rohkelt hingamisaparaate.
Fookuses on kaitsevahendite nappus, neid napib kõikjal üle ilma ning seetõttu on ka testimine põhimõttel “nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik” kuna testimise käigus kulub üks komplekt töötajate kaitsevarustust.
Eesti ettevõtted on pakkunud oma abi kaitsevarustuse valmistamiseks, tegu ei ole õnneks kosmoseteadusega ja võib loota, et peagi suudetaksegi osa vajalikust kaitsevarustusest kohapeal toota.
Lootusrikkalt aknast päikese vaatamiseks on põhjust veelgi: 18. märts oli “hingamispäev”, mil testitute hulgas oli vaid 9 viirusesse nakatunut. Kokku on Eestis tuvastatud COVID-19 267-l inimesel.
Kaanepilt: Unsplash
