Vabariigi kriisikomisjoni tellimusel valminud liikumisanalüüs näitab, et #püsikodus on valdavale osale telefoniomanikele korda läinud: keskmiselt püsitakse ühes kohas 20 tundi ööpäevas. Uued karmimad piirangud liikumisharjumustele nähtavat mõju avaldanud aga ei ole.
Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamie järel püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas.
Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud hinnanguliselt 200 000 inimese võrra, mida on varasemast 16% rohkem.
Vähenenud on päeva jooksul läbitavad vahemaad: 27,5 km asemel liigub rahvas päevas kesmiselt 17,6 km. Peamisest asukohast tehakse päeva jooksul vähem käike mujale: varasema 1,8 asemel 1,5-le.
Märtsi lõpus lisandusid uued avalikes kohtades kehtestatud liikumispiirangud. Liikumisanalüüsist selgub, et võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega, kui liikumine vähenes, ei ole täiendavad piirangud liikumisele mõju avaldanud.
Kas see on viiruseväsimus?
Kas see tähendab seda, et kohe eriolukorra alguses otsustasid inimesed tublilt koduseinte vahele jääda? Või on kohal viiruseväsimus ning kodus istuvad korralikud, ülejäänud aga võtavad lõdvemalt?
Kui linnakeskmed on inimtühjad, siis liiklus Tallinnast väljuvatel tuiksoontel on tihe ka kesknädala pärastlõunal, ajal mil tavaliselt tehti tööd ja ei sõidetud autodega ringi. Terviseradadel on inimesi rohkem kui täistuubitud trammis.
Ilusa ilmaga koguneb argipäeva õhtupoolikutel jugade äärde, rabadesse, vaatlustornidesse jm hulgaliselt rahvast, kes oma meelt lahutada tahavad ja värsket õhku hingavad. Kohalike jaoks on see paras peavalu ning nii ongi Jägala joa ja Käsmu kaptenite küla teeotsad kohalike poolt maanteeameti loaga suletud, et võimaliku võõra viirusekandja läbisõitu vältida.
Oma autoga liiklemine on loetud praegusel ajal üheks turvalisemaks võimaluseks koduseinte vahelt välja pääseda, ja paljud seda kasutavadki – millega on seletatav tihe liiklus maanteedel ja tekkivad ummikud linnast väljuvatel teedel.
Samas tuleks liikuda nii vähe kui võimalik ja sõita autoga sihtkohta ning jääda sinna paigale. Aga kes sellest hoolib kui väljas on kevad ja väike väljasõit loodusse tundub süütu ettevõtmisena.
Kuna COVID-19 puhul ei tea keegi täpselt kas ta on viirusekandja või selle salamisi läbipõdenud. Ka “natuke haigete” puhul pole ju teada, millist “külmetust” täpselt põetakse, tuleb mõelda nii, et me kõik oleme kõigile ohuks.
Lisaks on praegusel ajal linnatänavad jätkuvalt tolmused ning aprilli lõpuni kasutamisloa saanud naastrehvid kisuvad üles nanoosakesi, mis segunevad muu tolmuga. Kui selles tolmus on elujõulisi viiruseidusid, tassivad autorattad tõbe kaugemale laiali.
Äkki mõtleks siis nii, et venitame veel see paar nädalat eriolukorda korrektselt peamiselt koduseinte vahel ära, teeme neid käike, mis on hädavajalikud ja tagame nii ühtlasi eesliinil olijatele rohkem võimalusi terveks jääda?
Liikuvusanalüüsi avalik kaart on kõigile nähtav siit. Infot saab vaadata omavalitsuste kaupa
Eriolukorra kehtestamisest on 4 nädalat: koolid on suletud, kultuuriüritusi ei toimu, reisimist on piiratud. Järgnevalt on kehtestatud uusi liikumispiiranguid, sh suletud kaubanduskeskused.
Liikuvusanalüüs, mille koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni, aitavad otsustada piirangute järk-järgult lõpetamise üle.
Statistikaamet kasutas mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis saadi mobiilioperaatoritelt. Nende alusel arvutati välja kogu Eesti paiksusmäär.
Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid, tegemist oli anonüümsete koondandmetega. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal tuvastada ega analüüsida.
Loe analüüsi meetodi kohta pikemalt siit
Kaanepilt Jägala joa parklast esmapäeva õhtul: Ylle Tampere
