Enne veel, kui saame hakata mõtlema talvistele sõiduvõtetele, tasub teha kindlaks, et meil talvel üldse millegagi sõita on. Kuidas autot talveks ette valmistada, millest alustada? Siin on väike auto talveks ettevalmistamise ABC.
November ja tihti ka oktoober tuletavad meile teinekord varahommikuti juba meelde, et on talv on ukse ees. Kui me endale lisame külmade tulles riidekihte ja lumega paneme soojemad saapad, siis auto jaoks kipub talv teinekord tulema ootamatult. Auto puhul asendavad mantlit ja saapaid mõned võtted, mis võivad päästa kulukast ravist.
[dropcap]VEDELIKUD[/dropcap]Esimene vedelik, millele kindlasti tähelepanu pöörata, on jahutusvedelik. Kontrolli, et seda oleks piisavalt ja vajadusel lisa või isegi vaheta, eriti kui oled näiteks suvel mingil põhjusel parema puudumisel jahutusvedeliku hulka vett lisanud. Me ei mõista hukka, eks.
Teine vedelik, mis tahaks kindlasti saada talvist tuuningut, on aknapesuvedelik. Suvine aknapesuvedelik külmub jahedate ilmadega torustikus ja paagis ära ning nagu teada, külmudes vedelik paisub. See võib kaasa tuua lõhkised torud, mille vahetamine võib parimal juhul tüütuks kujuneda.
Õli otseselt talve tuleku pärast vahetama ei pea, kui ei ole tegu just autoga, milles suvel kasutatakse kõrgema viskoossusega õli (näiteks 10W60). Sellisel juhul tasub talve hakul õli vähemviskoosse vastu vahetada, vastasel juhul võib käivitamine miinuskraadide saabudes muutuda vaevaliseks.
Kütus on aktuaalne teema diisliomanike seas, kelle jaoks on oluline tankida talvist diislit, kuna suvises diislikütuses tekivad külmaga parafiinihelbed, mis ühel hetkel ummistavad kütusefiltri. Kui need on paagis juba tekkinud, siis talvine diisel neid ei lahusta, aitab vaid auto soojendamine. Seega tasub külmal ajal ja eriti selle alguses tankida vaid kindlasti talvist diislit müüvates tanklates.
[dropcap]REHVID[/dropcap]Eestis on talverehvid ehk M+S tähistusega lamellrehvid või naastrehvid kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini, naastrehvid on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini. Suverehvid muutuvad ilmade külmenedes jäigemaks ega haaku enam nii hästi teega. Seega oleks soovitav talverehvid alla panna juba enne külmade saabumist.
See aitab ka vähendada vähemalt Tallinna inimestele ilmselt hästi tuttavat “tali tuli jälle ootamatult”-fenomeni, kus autodel on lume saabudes all suverehvid, lund keegi piisava kiirusega ära ei korista ja rehvivahetuste järjekordi võib mõõta valgusaastates. Kontrolli ka, et eelmise aasta talverehvidel oleks piisav mustrijääk – üle 3 mm, aga rohkem on parem – ja vanust – näiteks 5 aastat tagasi toodetud rehvi segu on juba muutunud jäigaks ega haardu nii hästi. Vajadusel osta uued.
[dropcap]AKU[/dropcap]Kui aku on vana ja väsinud, siis võib külma ilmaga käivitamisel hätta jääda. Et seda ennetada, saab aku seisukorda kontrollida teeninduses.
[dropcap]JÄÄ JA LUMI[/dropcap]Varu ka vahendeid erinevate ilmastikunähtuste auto pealt eemaldamiseks. Sinna hulka kuuluvad näiteks jääkraabits, lumehari ning olenevalt elukohast miks mitte ka väiksemat sorti lumelabidas. Lukusula on samuti hea asi, kuid autos hoida pole seda mõtet.
Kindlasti ära ürita jäätunud esiklaasi sulatada kuuma veega, see võib lõppeda hoopis katkise klaasiga. Kui sõidud viivad sind tihti hõredama asustusega kohtadesse, tasub autosse jätta ka mõni soojem riideese ja kiire energiat andev väike snäkk juhuks, kui pead mingil põhjusel seisva mootoriga auto juurde kuskil metsa vahel pikemaks ajaks jääma. Ja muidugi – kui sa ei tunne end talvetingimustes sõites kindlalt, siis ole ettevaatlik ja juhindu rahvatarkusest, mille järgi tasa sõudja jõuab kaugele.
Allikas: Wheelsforwomen, Maanteeamet
http://www.accelerista.com/uudised/blogid/auto-rehvide-korrasolekukontroll/
