Indrek Jakobson arutleb Pariisi innovatsioonikonverentsil kuuldu põhjal, mida õigupoolest 5G kasutuselevõtt kaasa tooks, millised on riskid ning kas Huawei on tõesti nii ohtlik nagu meile räägitakse?
Kui majandus- ja taristuminister Kadri Simson 27. juunil 2018 oma Soome kolleegile Anne Bernerile esimese rahvusvahelise kõne 5G võrgus tegi, ei osanud ta ilmselt ette näha tõsist vaidlust Telia ja Elisa vahel, kumb neist on Eestis 5G tehnoloogia juurutamise pioneer.
Ehkki lõpliku vastuse sellele küsimusele annavad võib-olla ajaloolased, on neil tulevikus pureda hoopis tõsisem pähkel – kas meie minister juba teadis, et võrgus kasutatud seadmete tootja satub vaevu aasta hiljem põlu alla või tuli see talle üllatusena hiljem Euroopa Komisjonis teenides?
Miks 5G on niivõrd oluline? Püüame selgust saada lisaks numbritele ja tehnoloogiale ka terve talupojamõistuse abil ning hinnata, kas võitlus uue põlvkonna mobiilside nimel väärib küünlaid?
5G – mis see on?
Mis on see paljuräägitud 5G? Tegu on mobiilsidestandardiga, mis kasutab kõrgemaid sagedusi kui praegused ja neid sagedusalasid on palju.
5G abil edastatavate andmete maht ja kiirus on oluliselt suuremad kui 4G võrgus ning selles on võimalik luua teenuseid, millest praegu üksnes unistatakse.
5G võimaluste kirjeldamiseks näited: 1 miljon mobiilseadet ruutkilomeetri kohta: loomulikult pole jutt üksnes mobiiltelefonist, vaid peamiselt on tegu kõikvõimalike võrku ühendatud seadmetega.
Ja veel: 10 Gb/s andmeside kiirust (saavutatav praegu vaid kaableid pidi) ning latentsust alla 1 millisekundi, 25 korda väiksem energiatarve 1 biti edastamise kohta võrreldes 4Gga ning palju turvalisem andmeside tänu 256-bitisele krüpteerimisele.
Asjatundjad on ettevaatlikult optimistlikud. Me hetkel ei tea, mis saab olema tegelik 5G-põhine läbimurre, sest toimivad ärimudelid lihtsalt puuduvad.
Uue võrgu ehitamine, selle peale teenuste loomine ning ära tasumine on pika perspektiiviga asi. Saatjaid saab olema piltlikult nagu tänavavalgustuslampe – aga kuidas saada hakkama seal, kus on pime?
Ning loomulikult pole veel põhjalikke uuringuid tervisemõjude kohta – aspekt, mis võib juba lähitulevikus väga palju määrata.
Kuidas see kõik meid puudutab?
Lühike vastus: oleme sisenemas intelligentsesse maailma, mis on praegusega võrreldes hoopis teistsugune ja senikogematu.
Esiteks – kõik asjad seal on tundlikud, tundes füüsilise maailma omadusi ning teisendades neid digitaalseteks signaalideks.
Temperatuur, lõhn, maitse ja teised tajuomadused, mida oleme seni vaid elusolenditele omistanud, muutuvad tavapärasteks tunnusteks, mida edastatakse lairibavõrkude ja 5G vahendusel.
Teiseks – kõik asjad on omavahel ühendatud ja (peaaegu) kõik andmed jõuavad võrku. Ühendused asjade ning nendest lähtuvate andmete vahel on erisugused, kuid soovi korral on kõik andmed kättesaadavad.
Kolmandaks – kõik meid ümbritsevad asjad on intelligentsed. Hulk andmeid (suurandmed ehk [wiki]Big Data[/wiki]) toetab tehisintellekti arengut ja masinate iseseisvat õppimisvõimet. Tehisintellekt ümbritseb meid täielikult.
Mõistagi ei jõua kõik see meie igapäevaellu koheselt, kuid juba praegu räägivad juhtivad telekomid ka 5G++ ja isegi 6G-st.
Meie praegune 4G võrk jääb veel pikaks ajaks kasutusse ning toimib 5G võrguga paralleelselt. Tehnika taha asi ei jää, sest näiteks Huawei P30 ja Samsung S10 mobiiltelefonid saavad 5G võrgus kenasti hakkama – kui see ükskord valmis saab.
Ainult üks näide meedia vallast – teleülekannete tegemine (nõutavas kvaliteedis!) muutub võrratult lihtsaks ja odavaks.
Suured ning hirmkallist tehnikat täis telebussid jäävad ajalukku – seljakotiga reporter saab teha teleülekannet, kus iganes on olemas 5G leviala. Vaid kaamera ise jääb – optika seaduste peale 5G hammas ei hakka.
Titaanide heitlus
Maailm tõmbub endasse. Alates 2008. aastast on Ameerika Ühendriigid kehtestanud teistele riikidele enam kui 790 kaubanduspiirangu ning vaatamata üksikutele märkidele pole trendi pöördumist ette näha.
Hiinlaste poolt samal ajal kehtestatud üksnes 256 takistust jääb koguseliselt alla ka Euroopa suurriikidele. Kes sellest kõigest võidavad?
Esialgu kaotavad kõik ning kuigi halvim tundub olevat seljataga, ennustatakse globaalse kaubavahetuse kasvu järgmisel aastal üksnes napilt 1,7%.
Ühendriikide ja Hiina kaubandusläbirääkimised on kestnud pikalt. Esimene etapp sai allkirjad, kuid tõsisemad kõnelused on alles ees.
Need käsitlevad põhjalikult sisenemisbarjääre turgudele, intellektuaalomandi kaitset, Hiina riigilt tööstusele makstavaid subsiidiume, USA sanktsioone Huawei ja (teiste) Hiina jälgimistehnoloogia ettevõtete suhtes.
Seetõttu tõenäoliselt ei näe me enne 2020. aasta USA valimisi nende riikide vahel mõistlikku ja laiaulatuslikku kokkulepet. Kuid Huawei ei valmista peavalu mitte ainult ameeriklastele.
Kui veel 2017. aastal leidis koguni 54% Hiinas äri ajavaid Euroopa ettevõtjaid, et nad on oma hiina kolleegidest-konkurentidest innovatiivsemad, siis Euroopa Kaubanduskoja värske uuring sedastab, et rohkem kui kolmandik küsitletuist leiab, et hiinlased on se’s osas neist mööda läinud. Juhan Sütiste poeem „Maakera pöördub itta“ on jälle moes.
Tehisintellekti plahvatuslik areng
Kui nullindad olid nutitelefonide ajastu algus ning eelmisest kümnendist jääb meelde ennekõike sotsiaalmeedia võidukäik, siis 5G on ainus, mille osas on enamus analüütikuidühel meelel, et see on järgmise kümnendi teema.
Ilmselt küll mitte 5G kui tehnoloogia, vaid selle poolt pakutavate võimaluste realiseerumine meie igapäevaelus. Kindlasti hoogustub tehisintellekti areng veelgi.
Tehisintellekt (AI, artificial intelligence) eksisteeris kunagi vaid ulmekirjanduses, kuid tänapäeval ümbritseb see meid kõikjal.
See toetab nutitelefone, suunab meie muusikaeelistusi ja juhib ühismeedia kanaleid, kuid aitab ka valitsustel ja jõustruktuuridel meie käitumist ennustada ning vajadusel korrigeerida. AI levik on plahvatuslik.
Üldiselt on tehisintellekti eesmärk muuta masinad nutikaks, kaasamõtlevaks, automatiseerides või kopeerides käitumist, mis “võimaldab neil oma keskkonnas korralikult ja ettenägelikult toimida”, ütleb Cambridge’i ülikooli arvutiteadlane Nils J. Nilsson.
Tegu on kiirelt kasvava äriga – kui 2018. aastal oli selle maht globaalselt 9,5 miljardit dollarit, siis aastaks 2025 ennustab turu-uuringute firma Tractica juba 118,6 miljardi dollarilist käivet, sh nii keeletöötlus, robotiseerimine kui ka masinõpe.
Meil ka kratiks kutsutud tehisintellekt vajab oma arenguks andmeid, väga-väga palju andmeid. Mida rohkem on andmeid, seda paremini ja usaldusväärsemalt ta õppida suudab.
Kaabli külge pole iial võimalik ühendada nii palju seadmeid, kui seda suudab pakkuda 5G võrk. UK matemaatik ja arhitekt Clive Humby ütles juba 2006. aastal, et andmed on uus nafta (data is a new oil).
Täna on tehisintellekt veel väga rumal. Google’i reklaamidest ülisuur enamus ei kõneta mind mitte kuidagi. Iga päev üritab Waze (omades juurdepääsu kõigile minu andmetele) mulle soovitada, kuhu ma sõita tahaksin – ja üheksal juhul kümnest ta ei arva ära. Väga pikk tee on minna.
Huawei ja jälgimistehnoloogiad
Tehisintellektil baseeruvad jälgimistehnoloogiad (AI surveillance technology) on kuum kaup ning valdkonna 2 suurt tegijat, USA ja Hiina, konkureerivad ülejäänud maailma pärast.
Ostjad pole reeglina kuigi lojaalsed, mitmed riigid nagu India, Brasiilia, Austraalia ning ka paljud Euroopa riigid kombineerivad omavahel mõlema toodangut (sh ka USA ja Hiina ise, oma turvalisuse pärast üle muretsemata). Eesti kohta ametlikud andmed puuduvad.
Hiina pole üksnes jälgimistehnoloogia usin kasutaja ja arendaja, vaid ka eksportija. Paljud riigid kasutavad hiina tehnoloogiat tulenevalt Siiditeega seonduvatest lepingutest, ja näiteks Holland, Itaalia, ka Jaapan teevad seda täiesti vabatahtlikult.
Loomulikult muretsetakse, kas kõrgtehnoloogia pole jätnud seadmetesse „tagaust“, mis võimaldab muuhulgas olulistel andmetel jõuda otse Pekingisse, kuid määravaks osutuvad reeglina poliitilised ja ärilised kaalutlused.
Nii tarnibki Huawei – ettevõte, mis on 5G-tehnoloogiaga seotud sarnaste hirmude tõttu keelustatud mitmetes riikides – AI jälgimistehnoloogiat tervelt 50 maailma riiki olles selle valdkonna vaieldamatu liider.
USA ettevõtted IBM, Palantir ja Cisco varustavad vastavalt 11, 9 ja 6 maad. Ülejäänud riigid kahe suurega enam sammu pidada ei suuda.
Pole mõtet arvata, et AI jälgimistehnoloogiat kasutavad peamiselt „pahad“, otse vastupidi. Üle poole arenenud demokraatlikest riikidest juurutab AI valvesüsteeme, ja vaid üksnes 37% autokraatlikest riikidest kasutab AI jälgimistehnoloogiat.
Inimõigusi austavad maailma riigid kasutavad tehisintellektil põhinevaid lahendusi näiteks piiride valvamiseks, võimalike kurjategijate tabamiseks ja terrorismis kahtlustatavate leidmiseks rahvahulgast.
Lõpetuseks – muretsemiseks pole esialgu põhjust!
5G ja tehisintellekt on tulnud mitte üksnes et jääda, vaid et võtta üle oluline osa meie elust, ning sealjuures on tehnoloogia kõrval muutumas üha olulisemaks õiguslikud ja eetilised küsimused.
Ettevõtja ja filantroop, Skype’i üks asutaja Jaan Tallinn on annetanud suuri summasid, et teadlased uuriksid AI arenguga kaasnevaid ohtusid – kaasaarvatud selleni, et inimene kui liik muutub Maakeral tehisintellekti kõrval teisejärguliseks.
Kliimamuutused oleksid selle probleemiga võrreldes täpes. Kuid inimese võimalik allajäämine masinintellektile ei juhtu kindlasti 5G ajastul.
Tähtis on mõista, et olulisim tegur, mis tehnoloogia kasutamise riigi poolt määrab, on valitsemise kvaliteet. Kui on tugevad õigusriigi traditsioonid ja sõltumatud vastutusasutused, siis just see pakub piisavat kindlustunnet seal elavatele kodanikele, tehnoloogiast ja tarnijast sõltumatult.
Seda kõike muidugi ainult senikaua, kui tehisintellekti teadmised ja oskused inimese omadest üle ei käi. See on juba teise loo teema.
