Uus reaalsus meie põuastel suvedel on kaevude kuivamine. Üle Eesti tuleb teateid veeta jäänud majapidamistest. Keskkonnaamet soovitab kuival ajal puhta veega säästlikult ümber käia. Meie soovitame mitte raisata kaevuvett näiteks auto pesemisele.
Kliimamuutus ei olegi nali: Eestimaal on järjest rohkem neid kaeve, mis põuaajal vett kätte enam ei anna. Aga üldist suhtumist see üksikute häda ei muuda: me kastame taimi ja peseme oma autosid kaevuvee või puhta joogiveega, vihmutid huugavad suvesoojas hommikust õhtuni, et peremehel oleks aias inglise muru jne.
Aga vesi võib päriselt ka otsa saada. Ja siis seisame silmitsi kahetsusega mõtlematute tegude pärast ent abi ei pruugi tulla enne kui sügisvihmad maapõue uuesti märjaks kastavad, kui siiski. On piirkondi, kus salvkaev jääbki igaveseks kuivaks ja tuleb puurida uus.
See on meie kõigi joogivesi!
Miks vesi kaevudes langeb? Sest pealmistes põhjaveekihtides selle tase langeb. Suvine tarbimine on jällegi suurem, nii peabki osa veeta läbi ajama.
Paljud aiapidajad kasutavad põhjavett taimede ja muru kastmiseks. Kuival ajal tuleks piirata muru kastmist ja vähendada vee tarbimist näiteks pesemiseks, et säästa kõige olulisemat – joogivett.
“Eriti säästlik tuleb olla salvkaevudest vee võtmisel, kuna salvkaevud pole nii sügavad ja neisse koguneb vesi põhjavee kõige pinnapealsematest, esimesena kuivale jäävatest kihtidest,“ annab nõu KKA vee peaspetsialist Ingrid Vinn.
Kasuta suve ja tee kaev puhtaks
Suvisel kuival perioodil on hea ette võtta salvkaevu puhastamine. Salvkaevus halveneb vee kvaliteet, kui kaev on pikka aega puhastamata, vee tarbimine väike ja vesi jääb kaevus seisma.
Lisaks võivad olla kaevu kukkunud puulehed, hiired või muud väikeloomad. Kaevu hooldamisel tühjendatakse see veest, setetest ja prahist ning vajadusel lisatakse kaevurõngad, et kaevu sügavamaks muuta.
Seeläbi aitab salvkaevu puhastamine kaasa nii joogivee kvaliteedile kui ka lihtsustab vee kättesaamist. Joogivee kvaliteedi säilimiseks ning kaevu kui ehitise kaitsmiseks soovitame tellida kaevu puhastamine vastavatelt ekspertidelt.
Puurkaev läheb sügavamale
Lisaks toob alanud suveperiood kaasa ka aktiivsema ehitustegevuse veehaarete rajamisel. Eramute veevarustuses kasutatakse meil peamiselt kaht kaevutüüpi: puur- ja salvkaev.
Puurkaevu võib rajada ainult ehitusloa alusel, mis tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest, kes omakorda kooskõlastab ehitusloa ja -projekti Keskkonnaametiga.
Kui ehitusluba on olemas, saab tellida puurkaevu rajamise hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult.
Nende tegevuslubade omanike nimekiri on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt, samuti saab tegevusloa olemasolu kontrollida majandustegevuse registrist.
Salvkaevu rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel esitatakse omavalitsusele ehitusteatis koos vajalike dokumentidega.Puurkaevu rajamisega seotud küsimustega tuleks pöörduda Keskkonnaametisse.
Kui vesi saab otsa
Veepuudusega seotud probleemide puhul korraldab joogivee kohalik omavalitsus. Neil on seks puhuks plaan, kuidas ja mismoodi inimestele veevarud tagada.
Lisaks põhjavee pealmiste kihtideni ulatuvate salvkaevudele võivad ootamatult kuivaks jääda ka eratarbeks rajatud puurkaevud.
Kui see juhtub, tuleks mõelda uue, veelgi sügavamale ulatuva puurkaevu tegemist. Kuigi lihtsam oleks häda ja viletsust ennetada, sest uue kaevu tegemine on paras tükk tööd nagu ülalpool lugesime.
Kui vesi on otsas, on häda suur. Ehk prooviks seda olukorda siis ennetada ja kõige kallima loodusressursiga mõistlikult ümber käia?
Kas tõesti on veel neid, kes arvavad, et Eestis ei ole ega saa olema kunagi probleeme veega? Mõelge uuesti. Ökoloog, PhD Mihkel Kangur on liigagi populaarses vormis ja kõigis võimalikes kanalites kinnitanud, et meie laste sõjad saavad siin Eestis olema vee, maa ja puhta õhu pärast.
Sa ei taha oma lastele sellist tulevikku? Siis ära pese oma autot puhta joogiveega. Eelista pesulat, kus on kasutusel tehnoloogiad, mis nutikalt vett säästa võimaldavad. Tundub imelik soovitus? Siis enam mitte kui vesi otsa saab.
Kaanepilt on illustratiivne, selle autor on Uku Tampere
