Reede, 2. juuni 2023
12. augustil toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinĂ”upidamine oli kĂŒllalt mĂ€rgiline: arutati nii uue parvlaeva tellimist mandri ja Saaremaa vahele kui ka vesinikuenergia kasutuselevĂ”tu tulevikku. Ei, vesinikulaeva ei tule ja hiidlased miskit ei saa: Ylle Tampere teeb lĂŒhikokkuvĂ”tte.

Reisisurve meie suursaartele on koroona-ajal kasvanud ja pikad praamijĂ€rjekorrad on pigem reegel kui erand – kui tahad Ă”igel ajal mandril olla, pead oma teekonda pikalt ette planeerima. TĂ”si, seda teeme ju tulevikus jĂ€rjest rohkem nagunii, sest meilt nĂ”utakse “sabadega” autode kasutuselevĂ”tmist.

Suursaarte ja mandrivahelist parvlaevaĂŒhendust korraldatakse nelja reisiparvlaevaga. Kui ĂŒks neist tuksi lĂ€heb, on vesi ahjus, sest kui jalgsi, bussi- vĂ”i rattaga pÀÀsedki teisele poole ĂŒle, siis autoga on probleem.

NĂ”nda istuski Vabariigi Valitsus 12. augustil kabinetti kokku ja asus arutama vĂ”imalikke lahendusi. HĂ€id mĂ”tteid tuli nagu VĂ€ndrast saelaudu, ja tahaks loota, et neid “laudu” ei saadeta vĂ€ljamaale vahetusĂ”pilasteks.

Hiidlased jÀÀvadki alla neelama

“Probleem” on pehmelt öeldud. TĂ”llu rike ajas hiidlased tagajalgadele, sest neilt vĂ”eti korralik praam Ă€ra ja anti see saarlastele.

Saarlasi on kordi rohkem, suvine liiklus mandrilt Saaremaale aktiivsem. Toimuvad suurĂŒritused, minnakse kĂŒlla – vaid paarkĂŒmmend minutit vĂ€ltav praamisĂ”it teeb Muhu saarele ja Saaremaale reisimise palju mugavamaks kui Hiiumaale, mis on tĂ”epoolest ĂŒks “meretagune asi”.

Ehkki pressiteates rÀÀgitakse “mandri ja suursaarte vahelisest uuest parvlaevast”, tuleb ridade vahelt lugeda, et hiidlased jÀÀvadki alla neelama. Uus praam hakkab teenindama “suurt saart” ehk Saaremaad. On muhulaste Ă”nn, et nad on otse Saaremaa kĂŒlje all ja nabanööriga ĂŒhendatud.

Niisiis: praeguse plaani jÀrgi korraldab Transpordiamet hanke, 2022. aasta teises pooles valmib ehitusprojekt, millele jÀrgneb uue parvlaeva ehitus. Ja see parvlaev hakkab kurseerima Saaremaa vahet, sest seal on suurem hÀda ja viletsus.

Ehituse ja katsetamise peale lĂ€heb umbes kaks aastat ning eeldatavasti jĂ”uab hĂŒbriidajamiga laev liinile 2024. aasta lĂ”puks. Vesinikulaeva ehitamiseks valitsusel otsustusjulgust esialgu ei ole.

Tegelik probleem on… autostumine

VĂ”i on just autod probleem? Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ĂŒtles valitsuse kabinetiistungil, et uue aluse ehitamise plaan on mĂ”nda aega laual olnud:

„Viienda laeva tellimist on juba varasemalt ette valmistatud ning vahejuhtum TĂ”lluga andis kinnituse et ehitatav praam on paremaks toimetulekuks ootamatute olukordadega,“ ĂŒtles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Majandus- ja taristuminister ĂŒtles muuhulgas, et senise saarte vahel liiklemise puhul pole takistuseks reisijate vaid sĂ”idukite mahtuvus parvlaevadele.

Taavi Aas tunnistab, et pĂ€ris probleem on autostumine: „Piiravaks on saanud sĂ”idukite mahutavus, ja sĂ”idukite arvu pidev suurenemine.”

Uue laeva liinile toomine aitab teenindada rohkem reisijaid ja sĂ”idukeid, tagab liikumisvĂ”imalused pĂŒsielanikele ning annab parvlaevaĂŒhendusele parema toimepidevuse,“ sĂ”nas minister.

Raske on aru saada, mida pidas minister silmas toimepidevuse all. Suvesaarlasena saan kinnitada, et liiklust on saartel varasemast rohkem, seda kinnitab ka avariide kasvav arv. Linnades on parkimiskohtadega kitsas.

Auto on saarlasele hĂ€davajalik, sest enamasti hajaasustatud piirkondades on ĂŒhistransport veel rohkem hajeli kui elumajad.

Suure bussiga saad keskusesse, sealt edasi pead liikuma omal kÀel ning kuigi nÀiteks Kuressaares on olemas elektritÔukside rendivÔimalus, tÔuksiga raskeid pakke ei vea ega 40 km maakoju ei sÔida.

Vesinikupraamist vÔime ju unistada

12. augusti kabinetinÔupidamisel arutati minister Taavi Aasa eestvedamisel mitmeid n-ö tulevikuteemasid: mh keskkonnasÔbralikumate energia- ja transpordilahenduste kasutuselevÔtmist.

Üks vĂ”imalus olla “rohelisem” on vĂ”tta laialdaselt kasutusele vesinik. Eestil on potentsiaali vesinikuriigina juhul kui suudetakse vĂ€lja mĂ”elda, kuidas toota, kuidas salvestada, kuidas kasutada. Valitsuse nĂ€gemuses on rajada meretuuleparke, millest saadav energia salvestatakse vesinikuna ja suunatakse kasutusse. NIMBY paistab.

Uut parvlaeva soovitakse ehitada moderniseerimisfondi ja heitekaubanduse rahade toel. Transpordiametile on pandud vastutus korraldada sarnaseid hankeid. Mis laev maksab, selle saab teada hanke kĂ€igus, aga vesinikul see töötama ilmselt ei hakka, kuigi sarnased lahendused on olemas: valitsus eelistab hĂŒbriidlaeva.

“Tellitav hĂŒbriidlaev peab suutma sĂ”ita elektrienergiaga, omama jÀÀklassi ning ka pardakioskit, vajadusel peab alus olema kasutatav ka RohukĂŒla-Heltermaa laevaliinil” – sellest pressiteate osast loengi vĂ€lja, et saarlastel on laevale rohkem Ă”igusi kui hiidlastel. Kui viimastel miski hĂ€da kaelas, eks siis nad vĂ”i laenata…

Minister ei jĂ€tnud mainimata ĂŒllast eesmĂ€rki, vĂ”idelda uue aluse abil pahatahtliku kliimaga: „KeskkonnasĂ”bralik laev on rohepöörde tuules soodsaim lahendus, kuna kliimamuutuste leevendamiseks peame kohandama kĂ”iki transpordiliike.“

Kuidas leevendab kliimamuutust hĂŒbriidajamiga praam, mille peamiseks ĂŒlesandeks saab Saaremaa ja mandri vahel autode vedamine, see pressiteatest ei selgu.

KokkuvÔtteks: aluse nimi vÔiks olla Suur Töll

Uue praami ristseteks valmistutakse juba hoogsalt: inspiratsiooniks on olemasolevad parvlaevad ning soov on, et nimi oleks seotud “saarte rikka kultuuri ja alalooga”.

Ma olen aastaid mĂ”elnud, miks on Saaremaal kurseeriva praami nimi TĂ”ll ja mitte Töll nagu see saarlaste suust kĂ”lab? Me ei rÀÀgi saarel “Ă””-d kohe kindlasti, me köneleme ikka “öö”-tades. Ja TĂ”ll on ikka töll.

Vot see “töll” on kirjakeeles ĂŒks halvamaiguline sĂ”na. Soovitaksin valehĂ€bist ĂŒle saada ja panna uuele praamile ausalt nimeks “Suur Töll”. Oleks kaetud nii rikkad traditsioonid kui nimi seotud teiste aluste nimedega.

TĂ”ll ja “Suur Töll” kurseeriksid kĂ”rvuti suursaarte vahet ja kui kunagi veel midagi tehakse, siis tolle nimeks vĂ”ib panna “Kilplane”.

Ja teie hiidlased, mis te nutate! Kui leiba ei ole, sööge kooki! Kui otse praamile ei mahu, kĂ€ige lĂ€bi Saaremaa, ja auto asemel Ă”ppige ĂŒle vee kĂ”ndima!

Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pÀlvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe vÀljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.