Reede, 19. aprill 2024
Saksa Handelsblatt sai ettevõttesisest teavet Tesla klienditeeninduse kohta: nimelt selgub vilepuhuja lekitatud 100 GB andmetest, et tootja proovib abisüsteemide erroreid varjata ja statistikat moonutada.

Teslas töötanud vilepuhuja, kes saksa lehele saatis rohkem kui 100 GB andmeid, õigustas tegevust murega ettevõtte ebaturvalise käitumise pärast: materjali süvenedes moodustub murettekitav pilt nii autode juhiabi- ja turvasüsteemide töökindlusest kui ka sellest, kuidas Tesla klientide pretensioonidesse suhtub.

Handelsblatti käsutuses olev materjal sisaldab tuhandeid Tesla klientide kaebusi kõikjalt üle maailma. Näiteks on Tesla juhid enam kui 2400 korral teatanud, et sõidukid kiirendavad ootamatutes olukordades ise.

1500 ja rohkem on kurdetud piduriprobleemide, näiteks põhjendamatu hädapidurduse ja -peatumise üle juhul kui sõiduk on reageerinud võimalikule avariiohule ja proovinud seda vältida.

Mõnel juhul on Tesla kummaline käitumine päädinud näiteks kraavi või vastu seina sõitmisega, harvad pole ka juhud, kui valearvestus viib kokkupõrkeni teise sõidukiga.

Tesla kinnitab andmeleket

Lekkinud andmete puhul on eriti huvitav see, kuidas Tesla klientide juhtumeid käsitleb. Klientidelt saadud info on ainult ettevõttesiseseks kasutamiseks ning kui on tingimata vaja kliendile midagi vastata, tuleb seda teha suuliselt. Jälgi ei tohi jätta, s.t infot ei tohi anda e-posti teel ega ka näiteks telefoni automaatvastajasse.

Tesla andis lehele küll vastuse, aga küsimustele ei vastanud. Otse vastupidi, kirjas tunnistab ettevõte, et on toimunud leke ja lekitajaks on töötaja, kes lahkumise järel logis ebaseaduslikult serveritesse ja saatis lehele andmed, mis olid mõeldud vaid ettevõtteiseseks kasutamiseks.

Vastuskirjas väljendab tootja esindaja tõsist muret varastatud teabe kasutamise pärast ning hoiatab saksa väljaannet ebaseaduslike tegude tagajärgede eest. Endise töötaja vastu minnakse kohtusse.

Probleeme on olnud varemgi…

Maailma meedias on varemgi kirjutatud, et Tesla sõidukite juhiabi- ja turvasüsteemidega on olnud muresid. USA liiklusohutusamet on teadaolevalt algatanud isegi ühe uurimise isejuhtimise kohta, seda pärast Elon Muski säutsu Twitteris, kus Tesla FSD kasutajatele anti võimalus teatud funktsioonid välja lülitada.

360 000 Teslat said agentuuri ettekirjutuste järel tarkvarauuenduse, mis parandas viidatud turvariskid ning parandas beetafaasis FSD funktsioneerimist.

… aga need pole Teslale ainuomased

Moodsad autod on neljal rattal liikuvad arvutid ning kes autotööstuse infovälja jälginud, märkab, et viimastel aastatel räägitakse isejuhtivate tehnoloogiate edusammudest pigem ettevaatlikult.

Probleeme nendega on kõikidel tootjatel, tarkvararikkeid esineb igapäevaselt ning uute mudelite esitlemine ja müük võivad tarkvarajamade pärast oluliselt viibida.

See kõik käib praeguste arengutega kaasas, kuid miskipärast tümitatakse teistest rohkem ikka Teslat. Ütlus “esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad” on enam kui asjakohane – mida iganes Tesla teeb, siis tihtipeale teeb see seda esimesena – eriti, mis puudutab isejuhtivaid tehnoloogiaid.

Mis klienditeeninduse viisidesse puutub, siis samamoodi ettevaatlikult käsitlevad pretensioone teised tootjad – kõik teavad, et auto “aju” on hell ja heitlik organ ja suuteline igasugu üllatusi valmistama, aga palju sellest ei räägita, sest ilma autota ju ka ei saa. Tehakse korda ja asi ants.

Handelsblatt haaras Tesla vilepuhuja materjalist loomulikult isukalt kinni, sest saksa autotootjad näevad juba pikka aega hirmuunesid sellest, kuidas Tesla ja mõni teine konkurent neilt turgu järjest ära võtavad. Kas juhul kui vilepuhuja lekitanuks lehele mõne saksa autotootja tundlikke andmeid, oleks sellest suur lugu kirjutatud? Või oleks peatoimetaja öelnud “hoidke hobuseid, vaatame, milliseid raskusi samas valdkonnas kogevad teiste tootjate kliendid”?

Kaanepilt: Tesla Full Self Driving

KOMMENTEERI SIIN