Autode ja mootorite maailm on pikalt meeste käpa all olnud – kes on aga olulisimad naised läbi autoajaloo?
Hiljutiste uuringute järgi on vaid 0,04% Ühendkuningriigi mehaanikutest naised, vaid kuus naist on F1 GP-l osalenud ning vaid 2% ÜK taksojuhtidest on naised.
Sellest hoolimata on naistel olnud automaailmale suur mõju – alates esimese sõitjateruumisoojenduse leiutamisest kuni tuntud autoklubide asutamiseni. Kes on nimekaimad naised autonduses?
1888 – Bertha Benz
Seos ühe kindla margiga on ilmselge – Bertha abikaasa Karl leiutas esimese auto, kuid andis suure osa au ka Berthale, sest just tema aitas lõplikku leiutist viimistleda.
Bertha viis Karli leiutise koos oma kahe lapsega pikale, pea 90-kilomeetrisele tiirule ilma teedeta maastikul, näitas üldsusele leiutise potentsiaali ning tuvastas ka suuremaid vigu, mida Karl kõrvaldama asuda sai.
Tema leiutas ka pidurite hõõrdkatte, kui palus kingsepal kiirest kulumisest tulenevalt paigaldada pidurite kontaktpinnale nahast katted.
1893 – Margaret A. Wilcox
Tuntud leiutaja ja insener jääb igaveseks ajalooraamatutesse selle tõttu, et leiutas esimese meetodi auto sõitjateruumi soojendamiseks. Eelnevalt pidi autoga sõites riietuma samamoodi nagu õues olemiseks.
Margareti leiutis suunas aga mootori poolt soojendatud õhu sõitjateruumi tagasi. Kuigi puudus viis õhutemperatuuri reguleerimiseks, oli sellegipoolest sündinud võtmeosa auto kasutusmugavusest.
1903 – Mary Anderson
Pärast New Yorgi külastamist tuli Mary Andersonil oluline mõte auto täiendamise kohta – nähes, kuidas trammijuhid pidid vihmasajus masina aknast välja kõõluma, et tuuleklaasilt vihma pühkida, otsustas ta välja tulla parema meetodiga.
Niiviisi sündis esimene kojamees, mida juht sai käsitsi sõitjateruumist kangi abil juhtida.
1909 – Alice Ramsey
Kirglik tippklassi autojuht asutas esimese naiste autoklubi USA-s. Autofirma Maxwell esitas talle pakkumise sõita New Yorgist San Franciscosse ning väljakutsetele polnud naine kunagi kergekeliselt ei öelnud.
Niiviisi saigi temast esimene inimene, kes sõitis USA idarannikult läänerannikule – ajal, mil teedevõrgustik polnud korralikult välja arendatud ning autot pidi ise igal sammul hooldama ja osi parandama või vahetama.
1914 – Florence Lawrence
Maailma esimene “päris filmitäht” oli ühtlasi ka autofänn. Teda ajas vihale aina kasvav õnnetuste arv, mille põhjuseks oli teadmatus – täpsemalt selle osas, mida eesmine auto teeb.
Seetõttu leiutas Florence signaallipukesed ning stoppmärgi auto tagaosas, millest arendati edasi tänaseks igal seeriaautol kohustuslikud suuna- ja pidurituled. Kuna Florence oma leiutisi ei patenteerinud, ei saanud ta paraku ei tulu ega tunnustust.
1915 – Wilma K. Russey
Eelnevalt mehaanikuna töötanud naine leidis oma kutsumuse ning temast sai NYC esimene naistaksojuht ja omakorda ka kohalik kuulsus. Tähelepanu teda ei häirinud ning kuulsusele valas õli tulle nii tema taust mehaanikuna (eelis nii mõngi ametivenna ees, kui autoga midagi juhtus) kui omapärane leopardinahkne sõiduriietus. Wilma sillutas teed paljudele teistele naistele transporditööstuses.
1917 – Charlotte Bridgewater
Tema võttis ette Mary Andersoni kojamehe-idee ning tegi sellest elektroonilise edasiarenduse.
1942 – Hedy Lamarr
Sarnaselt Florence Lawrence’ile oli ka tema näitleja, kuid Teise maailmasõja ajal võttis kätte ning leiutas koos George Antheiliga raadio teel toimiva meetodi sõjalaevade torpeedode juhtimiseks. Kuigi omal ajal jäi tehnoloogia suurema tähelepanuta, sai sellest moodsa Wi-Fi, GPS-i ja Bluetoothi alustala.
1956 – Dr. Gladys West
Matemaatik Gladys West sai kuulsaks osana uurimismeeskonnast, kes tõestasid, et Pluuto ja Neptuuni liikumine on omavahel seoses ning regulaarne. Kuid autoalastesse ajalooraamatutesse kinnistas ta edasine töö.
1956. aastal alustas ta tööd satelliitidega ning programmeeris arvuti nende andmete põhjal Maa kuju täpselt kaardistama. Keerukate algoritmide abil, mis võtsid arvesse erinevaid jõudusid, mis Maa kuju mõjutavad, sai tema kogutud ja tõlgendatud andmetest alus tänapäevasele GPS-ile.
2005 – Michelle Christensen
Maast madalast autode keskel kasvanud Michelle’st sai esimene naine, kes võeti tööle autode välisdisainerina. Hondas tööle võetud naise šedöövrite hulka kuulub muuhulgas teise põlvkonna Honda NSX-i kujustamine.
2008 – Danica Sue Patrick
Danica on üks väheseid maailmatasemel naisvõidusõitjaid. 1990. aastal karjääri alustanud naine on osalenud sadades NASCAR-i ja IndyCari sõitudes ning on ainuke naine, kes kunagi IndyCari sõidu võitnud.
2014 – Mary T. Barra
Tema on esimene naine, kes saanud suure autotootja etteotsa. General Motorsi tegevjuht on tänu sellele ka mitmete mõjukate naiste pingeridades kõrgel kohal.
2019 – Alexandra Hirschi
Tema on vast populaarseim naine autodega seotud meedias – Austraaliast pärit Hirschi on tuntud kui Supercar Blondie, kelle erinevaid kontosid ja kanaleid järgib üle 45 miljoni inimese.
Nimekirja koostas USwitch.com, fotod: “Karl ja Bertha”, New York Times, Adrian Cadiz, IndyCar
