Luuletaja ja muusik EiK paneb iganädalaselt kokku umbes 30-minutilise sõidumuusika playlisti, mida autos olles, rattaga pedaalides, pargis jalutades või ka kodus toimetades kuulata. Iga loo juures on lühike kirjeldus, miks just see pala kuulajat kõnetada võiks. Ava Spotify, vajuta “mängi” nuppu ja naudi!
Täna pakun sulle neli päris uut laulu, millest mõni pärineb ka uuelt albumilt. Hiphopist indie ja klassikani, nagu on nende muusikanimekirjade puhul kombeks saanud. Head kogemist ning et kevadpäike tooks ootamatuid ja õnnelikke kokkusattumusi!
Möödunud nädala laule kuuleb siit: EiK soovitab: Sõidumuusika – aga mitte ainult – 10/2023, kogu sõidumuusikat kuuleb siit: KOGU SÕIDUMUUSIKA.
Ivan Ave “Sweet”
Uus album Norrast! Plaadifirma Mutual Intentions esinumber Ivan Ave tuli alla nädala tagasi välja värske materjaliga – “All Season Gear” ehk 13 mõnusalt meditatiivset ja sisekaemuslikku hiphop-lugu, mis on tehtud tükkhaaval viimase kolme aasta jooksul. Selle valmimisperioodi tõttu annavad need tahes-tahtmata pisut edasi ka mitme karantiiniaja maailmalõpu-hõngu, minemata aga seejuures liiga “koroona-klišeeks”. Ilmselgelt ei taha keegi enam jälgida kunsti, mille puhul on autor maininud, et “See sündis isolatsioonis olles,” see pole just kuigi külgetõmbav müüginumber, kuid õnneks on Ave oma kuvandi juba eos ehitanud eraklikkuse ja askeesi ümber. Nii kannatab seda sulavõina pehmet muusikat kuulata loodetavasti ka aastakümnete pärast.
Genka, DEW8 “Valik on Alati”
Jätkame hetkeks veel räpi lainel ja praegusel momendil ei saa selleks olla kohe kindlasti mitte miski muu kui Genka ja DEW8 värske plaat “Doom”. Kes on tuttav looga “Plastikust Käpikud” nende eelmiselt albumilt “Oleg”, siis uus väljalase on sisuliselt terve kogumiku jagu sarnase ühiskonnakriitilise ja lõõpiva sisuga heliteoseid. Eesti hiphopi vanameister ei kavatse veel niipea puhata: teravaid võrdlusi, ootamatult tabavaid viiteid ja kõnelemist vajavaid teemasid jagub veel lõputult.
Stereolab “Come And Play In The Milky Night”
Siia otsa natuke alternatiivroki klassikat 1999. aastast. Oodates saabuvaid soojasid kevadöid.
Alice Phoebe Lou “Shelter”
Möödunud suvel ka Eestis festivalil Võnge üles astunud autori uus lugu. Magnetofonile lindistatud nostalgilised helid, mille keskmes on Alice Phoebe Lou altasa rohke phaser-efektiga vürtsitatud vokaalid. Viimane on see, mis minu jaoks teda sellest lõpmatust hulgast tänapäeva indie-artistidest esile tõstab. Muidu aga ikka see tuttav puhkeasendis mängitud alternatiivmuusika, mida oleme harjunud igapäevatoimetuste taustaks kuulama. Mõnna!
Andrew Bird “Never Fall Apart: Epilogue”
Kummituslikud keelpillid. Mis ma rohkem oskangi öelda, lihtsalt kuula! Väga värskendav.
HOMESHAKE “Sesame”
Jätkame sarnasel lainel, ekseldes kusagil häguse kaja sees. Aastaid tagasi Mac Demarco bändist oma sooloprojektiga HOMESHAKE tegelemiseks lahkunud Peter Sagar krutib iga natukese aja tagant valmis käputäie lahedalt uimaseid ja siidise mekiga laule. Kui kummelitee oskaks muusikat teha, tuleks sealt ilmselt midagi säärast. “Sesame” ilmus originaalis juba aastal 2020, aga miskipärast otsustas autor selle nüüd kolm aastat hiljem uuesti internetiavarustesse laadida ja tuletas ennast sellega täpselt õigel hetkel meelde.
Vladimir Martynov “The Beatitudes”
Viimasena tilgake kaasaegset klassikalist muusikat, mis kõlas ühes mõne Arvo Pärdi palaga 2013. aastal valminud ja rohkete auhindadega pärjatud filmis “La grande bellezza” ehk “Kohutav ilu”. Tekitab soovi teha üks spontaanne varahommikune jalutuskäik läbi magava maailma.
