Neljapäev, 28. märts 2024
Kindlustusettevõte If analüüsis Soomes toimunud avariide kahjustatistikat ja toob välja auto kümme kõige haavatavamat kohta, mis kokkupõrkel tõenäoliselt kahjustusi saavad.

Soome If kindlustuse kahjustatistikast selgub, et kokkupõrkekahjustused on sageduselt teine vigastuste grupp klaasikahjustuste järel. Kokkupõrkel saab enamasti rohkem viga sõiduki parem külg, mis paraku jääb ette ka vandaalidele. Miks see nii on?

Kahjujuhtumeid analüüsides saab koostada pingerea neist osadest, mida kõige rohkem välja vahetada tuleb – kui andmetesse süveneda, tundub kõik loogiline, seda enam, et sarnane statistika on olemas ka tootjatel ning tihti väljavahetamist vajavad osad on ka tehtud kiiresti asendatavateks.

Autol on kaitserauad asja pärast

Kõige sagedamini saavad kokkupõrkel viga auto kaitserauad. Kindlustuse andmetel toimub enamik avariisid tagant otsa sõites: sellisel juhul saavad löögi mõlema sõiduki kaitserauad, ühel esimene, teisel tagumine.

Tagant otsasõidud juhtuvad valdavalt linnakiirustel ning kahjud on pigem väiksemat sorti, neis avariides pole ka inimkannatanuid.

On muidugi erandeid – kui ees istuvas autos sõitjatel on kaelatoed vales asendis, võib isegi väiksem “kõks” kaelalülid paigast nihutada või tekkida peapõrutus. Hilisemaid tülikaid peavalusid osatakse seostada harva nii tähtsusetu asjaga kui pisike tagant otsasõit aeglasel kiirusel.

Kui tagumine põrkeraud on altim kokkupõrkel purunema, siis tagumist poritiiba tabab õnnetus tõenäoliselt harvem – üllatav, aga tõsi, tagumise poritiiva kahjustused on alles kümnendal kohal.

Kuhu ämm autos istuma panna?

Naljahambad on autos välja peilinud ämma koha: sõltuvalt läbisaamisest, tuleks ämm paigutada kas ohutusse tsooni või istmele, kuhu kõige suurema tõenäosusega pauk tuleb.

If kindlustuse Soomes tehtud uuringu põhjal on auto parem külg vigastustele altim kui vasak külg. Nii esi- kui tagauks, esitiib, esituled – kõik on haavatavad kui pauk käib.

Ühelt poolt üllatav: uuringute põhjal on autos kõige turvalisem istekoht parempoolne tagumine iste – ning kui mõelda, istutakse näiteks taksos just sellele kohale.

Teisalt ei ole üldse üllatav, sest suur osa nii meie kui põhjanaabrite liiklusest toimib parema käe reegli järgi, ja kui liikluses sattuda vastamisi juhiga, kes parema käe reeglist midagi ei tea või seda suurema õigusega eirab, avariid juhtuvadki.

Kuhu autos ämm siis istuma ikkagi panna, eeldusel, et suhted temaga on maruliselt head!? Taha keskele. Ja kannatada välja kiun kitsa keha- ja jalaruumi üle, sest kui tootja on keskmisele istmele paigutanud nõuetele vastava kolmepunkti turvavöö, on ämm (või kes iganes keskel parasjagu hädaldab) küljelt tuleva matsu vastu paremini kaitstud kui teised sõitjad.

Kui ämm keeldub keskele istumast, on järgmine valik parempoolne tagumine iste, ehkki üldise statistika järgi satuvad võrdselt avariisse nii vasak- kui parempoolsed istujad. Aga! Paremalt poolt saab ohutumalt välja.

Parem külg saab sagedamini pihta

Soome Ifi statistika järgi on auto parem külg vigastusteohtlikum kui vasak. Kui lapse turvatool on vasakul, on juhil lihtsam sellele küljele tähelepanu pöörata ja see mõjutab muuhulgas ka auto parkimist. Parkimisel tekib rohkem kahjustusi paremas esinurgas, sest juhil on seda raskem jälgida.

Ka vandaalidele jääb rohkem ette auto parem külg: tavaliselt pargitakse sõiduk paremale teeservale ning kui pahatahtlik tüüp kõnniteel jalutab, jääb talle ette just nimelt parem külg.

Kõige arvukamalt kokkupõrkeid juhtub reedeti. Vandalismijuhtumeid tuleb ette aga nädalavahetustel. Üpris loogiline, sest nädalvahetusel liigub tänavatel rohkem “ärasätitud” ehk svipsis tegelasi, kes ei oska ei enda ega ümbritsevaga muud peale hakata kui lõhkuda.

Mullust eesti liiklusavariide statistikat saab vaadata siit

TOP 10 avariikahjustused
  1. Esistange
  2. Tagumine kaitseraud
  3. Iluvõre
  4. Esituli
  5. Esimene poritiib
  6. Tagumised tuled
  7. Esiklaas
  8. Esiuks
  9. Tagumine uks
  10. Tagumine poritiib

Allikas: If kindlustus Soome

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN