Reede, 19. aprill 2024
Helsingi ja selle lähiümbruse elanike seas läbi viidud küsitlus näitab, et suurimaks mureks on elektriautode avalik “tankimine”: laadijate kasutamise keerukus peletab võimalikke ostjaid ja paneb praegusi kasutajaid kaaluma mõne muu sõiduki kasuks otsustamist.

Soome Haaga-Helia rakenduskõrgkooli ja Soome tooteinfo keskuse läbi viidud küsitlusele vastas 500 inimest – neist osa kaalub elektriauto ostmist ja osa juba kasutab e-sõidukit.

Pea iga teine laetava auto kasutaja ilmutas rahulolematust laadimise makseviiside osas: selleks, et avalikust postist sõidukit “tankida”, peab kasutama telefoniäppi, kliendikaarti või “niblakat”. Ka ei ole paljud laadijate asukohtadega rahul: kõige mugavam oleks laadida kaubanduskeskuste juures või seal, kus nagunii oleks vaja pikemalt peatuda.

Petteri Ohtonen, Haaga-Helia rakenduskõrgkooli uurimisgrupi juht tõdes, et nii suur rahulolematute osakaal peaks laadimisvõrgu arendajatel kellad helisema panema: “Pea pool vastajatest pole makseviisidega rahul, see on märkimisväärne hulk elektriautode võimalikke kasutajaid. Kiiresti tuleks mõelda kliendisõbralikemale lahendustele,” rääkis Ohtonen.

Igaks juhuks (veel) ei osta

Soomes nagu mujal Euroopa riikideski on elektriautode hulk kiiresti kasvamas, samuti lisandub laadijaid, kuid probleemid jätkuvad.

Uuringu kohaselt on igal teisel elektriauto kasutajal pidevalt käigus neli või rohkem mobiilirakendust, kaarti ja digitaalvõtit, millega vajadusel autot avalikes punktides “tankida”.

Peale selle, et kõikvõimalikud vidinad koormavad kaarditaskut ja kipuvad maha ununema või ära kadiuma, ei tööta need ka igas olukorras. Näiteks internetiühenduse puudumisel ei saa rakendus postiga kontakti.

Laadimise keerukus peletab võimalikke ostjaid, kellest üle poole vastasid, et neil ei ole aega, tahtmist, oskusi iga operaatori eripäradega kohanemiseks.

Peale selle, et kotis peab olema ruumi kaartidele ja vidinatele ning telefonis tuleb leida õige äpp, teeb e-auto elu keeruliseks laadimispunktide vähesus või nende paiknemine ebaolulistes kohtades.

“See on mõttekoht,” tõdes Petteri Ohtonen. “Kauplustel on võimalus võrku arendada. Lahendada tuleks ruttu seegi, et laadimise eest maksmine oleks elektriautode puhul sama lihtne kui see on tavaautode puhul.”

Eestis on kahtlejaid veelgi rohkem

Eestis on sarnast tarbijauuringut teinud Citadele, neil on ka võrdlusmaterjali: kolm aastat tagasi pidas 67% vastanutest elektriautode puhul laadimise keerukust suureks probleemiks, ja umbes sama paljud kahtlesid ka sõiduulatuses. 2022. aastal on laadimismugavuse üle kahtlejate protsent langenud 62-ni, kui see on jätkuvalt liiga suur number, et e-autode läbimurret ennustada.

Eesti elektriautode fännide Facebooki grupis võtab keegi pea iga nädal üles teema laadimise keerukusest, ja küsimus on alati üks: miks ei saa laadimise eest maksta nagu tavalises tanklas, kaardiga!?

Tõepoolest, miks!? Ja miks ei ole meil sarnaseid mobiilirakendusi nagu on näiteks Circel K-l, kus autoga sisse sõites tanklasse pakub nutiseade automaatselt äpiga tankimise võimalust!? Kui raske on lisada valikute alla “elektriauto laadimine”? Miks, me küsime!?

Allikas: Haaga-Helia, Citadele

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN