Rahvusvahelise projekti “Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine”– raames on plaan endine raudteetrass ja kõrgepingeliinide alune koridor anda kergliiklejatele vabaks liikumiseks Põhja Tallinnast Hiiuni. “Roheline kiirtee” hakkab ühendama kuut linnaosa ning kui tervikpilti vaadata, on Tallinn võtnud suuna elukeskkonna parandamisele.
„Roheline kiirtee“ projekti raames on Tallinna pilootala 13,5 kilomeetri pikkune Põhja-Tallinnast Hiiuni kulgeva endise raudteetrassi ja kõrgepingeliinide alune koridor, mis ühendab kuut linnaosa: Kesklinna, Põhja-Tallinna, Kristiine, Haabersti, Mustamäe ja Nõmme (kokku 18 eriilmelise asumi) elurajoone ja rohealasid.
Kergliiklemist soosiv lineaarpark pakuks tulevikus 18 erineva asumi elanikele võimaluse kas jalgsi, ratta või muu keskkonnasõbraliku liiklusvahendiga mugavalt ja kiiresti liikuda kesklinna ja kaugemalegi.
Projektiala on ülelinnalise tähtsusega tolmeldajate koridor, mis jääb alles ka siis, kui rohe-kiirtee tervikuna välja ehitada – uuenduslikud haljastuslahendused loovad tingimused selle säilimiseks.
Mõni nädal tagasi andis Tallinn teada Putukaväila loomise plaanist, mis oleks osa inimkesksemast linnaruumist, kus jääb ruumi ka loodusele. Elurikkust soosiv Putukaväil algaks Astangult, ja kulgeks samuti kõrgepingeliinide alust koridori Kopli kaubajaamani, ühendades eri linnaosi, ja nagu nüüd teame, oleks osa tulevasest looduse- ja inimsõbralikumast mitmeotstarbeliseks kasutuseks mõeldud liikumisvõrgustikust.
Tallinn pürgib Euroopa rohepealinnaks
Kuna Kopli kaubajaama servast algav uus kergliiklustee võimaldaks jalgrattaga 10 minutiga Balti jaamast sõita näiteks Merimetsa või Stroomi randa ja jaama alale tuleb mitmeotstarbeline avalik ruum parkidega, siis näib, et meie pealinn on tõepoolest võtnud selge sihi saada nomineeritud 2022. aasta Euroopa Roheliseks pealinnaks.
Linnaruumi tasakaalustamisel otsitakse moodsaid keskkonnasõbralikke nn rohetaristu lahendusi, sh valgustus ja katendid, viidasüsteemid ning ülekäigud, mis kõik peaksid lisama turvalisust ja elu kvaliteeti parandama.
Nii Putukaväil, “roheline kiirtee” kui ka Stroomi uus rannahoone on osa suurest plaanist ühendada eri linnaosad nii, et inimesel tekiks mõte liikuda ka millegi muu kui auto või ühistranspordiga.
Kui siia lisada Põhja-Tallinnast lähtuvad algatused nagu Telliskivi Loomelinnak ja tulevane Põhjala tehaste alale kerkiv ökoloogiliselt tasakaalustatud multiotstarbeline keskus või ka filmilinnak Koplis, siis Tallinnal lootust olla ehe skandinaavialik moodne linn, vähemalt selles osas, mis Koplit puudutab. Ärgem unustagem ka Kopli liinide rannapromenaadi, mis äsja avati.
Rohelise kiirtee projekti partnerid on Forum Virium Helsinki ja Stockholmi Keskkonnainstituut, millest Euroopa rahastus projektile on ligi pool miljonit eurot.
Projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot. Tallinna projekti eelarve on 522 000 eurot, millest välistoetus on 444 000 eurot ja omafinantseering 78 000 eurot.
