Möödunud nädalal jagati taas kord filmimaailma ihaldatumaid auhindu, Oscareid. Keegi pole aga senini jaganud Kuldmehikesi neljarattalistele, kuigi võiks, sest mõnigi kord on nende roll filmides tähtsuselt võrreldav näitlejate sooritusega. Selles loos säravad autod-filmistaarid, mis vaatajate südameid võitnud eri linateostes.
Higine keskealine mees hüppab valgesse taksosse ning palub rahapakki letti lüües unisel juhil end 25 minutiga lennujaama sõidutada. Taksojuht Danielit kehastav Samy Naceri paneb Peugeot 406le hääled sisse ja sukeldub trammide ja teiste autode vahel põigeldes liiklusesse.
Režissöör Lucas Besson suutis filmi „Takso“ stseenis põimida imeliselt kokku märuli ja komöödia ning linateose keskses rollis üles astunud autota ei pruugiks fännid veel ka kakskümmend aastat hiljem meenutada seda filmi kui üht kõigi aegade parimat prantsuse komöödiat.
Seega on selge, et nii selles kui paljudes teistes filmides on just autod näitlejate kõrval kõige säravamad tähed, ja mõnigi kord võib vägev auto päästa kehvema stseeni.
Film on säravam kui tegelikkus
Peugeot 406 (hiljem ka Peugeot 407) oli oma avaruse, vastupidavuse ja hea hinna-kvaliteedi suhte tõttu juba varemgi populaarne, kuid taksofilm suurendas autohuviliste nõudlust selle mudeli järele veelgi. Mitte sugugi ei ole kõiki filmides osalenud sõidukeid saatnud sarnane edu.
Nii näiteks jäi pärismaailmas tähelepanuta ikoonilise “Tagasi tulevikku” kolmas peaosaline, DeLorean DMC-12, mille ulmeliselt lahe välimus sobis küll kinolinale ent mitte igapäevakasutusse.
Giorgetto Giugiaro futuristlik kunstiteos nägi välja nagu Ferrari või Lamborghini superauto, kuid selle jõuallikast saadav maksimumvõimsus oli vaid 130hj, mis ei olnud isegi 1981. aasta standardite järgi konkurentsivõimeline.
Kummalist ebaõnnestumist illustreerib selgelt ka tõsiasi, et filmis nähtud sõiduki mootor vahetati välja Porsche 928 jõuallika vastu. Selleks ajaks, kui „Tagasi tulevikku“ kinoekraanidele jõudis, oli DeLorean juba pankrotis.
Kokkuvõttes õnnestus DeLoreanil müüa vaid 8975 omanäolise välimusega DMC-12 mudelit, mis tänapäeval on kollektsionääride huviorbiidis pigem erakordse filmiajaloo kui tehniliste omaduste tõttu.
Liigutab lugu edasi
Autod on silmatorkaval kohal olnud loomulikult väga paljudes erinevates linateostes – olenemata žanrist, sisust või ajastust. Režissöörid kasutavad neid nii üldpildi detailidena, aga ka filmi „peategelastena“.
Filmianalüütik Thomas Flight on uurinud autode kasutust pea sajakonnas filmis ning leidnud, et neist saab tihti osa peategelaste identiteedist, tuues välja nende kavatsusi, iseloomu ja nõrkuseid.
James Bondi elegantset imidžit täiendab järjelugudes luksuslik Aston Martin ning „Kiirete ja vihaste“ filmisarjas eristuvad lihtsad tänavasõitjad pühendunud kangelastest sellega, kuidas viimased oma sõiduvahendeid järjest täiustavad ja hooldavad.
Kui mõelda, millises rollis neljarattalised filmides on, siis esimesena kerkivad silme ette muidugi kaasahaaravad ja hästi läbikomponeeritud tagaajamisstseenid.
Tegelikult ei piirdu sõidukite osa vaid jõu- ja ilunumbritega, neid kasutatakse, et edasi anda olustikku, meeleolu ja vihjata kangelaste kavatsustele. Head filmi iseloomustab taktika “vaataja on pool sammu eespool” – kui meil on rohelusse uppuv allee, sahinal edasi libisev kabriolett, mille õhuvool lustakalt naistegelase juukseid sasib, ja taustal mängib mahe muusika, siis oskame oodata helget romantilist asjade kulgemist.
Kui stseenis sõidetakse sportautoga võetakse vallatult kurve, lõiked on tihedad ja plaanid vahelduvad, siis on teada, et peagi järgneb ergas stseeni kulminatsioon.
Warner Brosi toodetud muhedas märulipõnevikus „Fookus“ juhib Will Smithi kehastatud pettusemeister Nicky helepunast sportlikku Peugeot RCZ-d.
Kompaktsele kupeele oli antud võimsust koguni 270 hj ning see suutis saavutada kiiruse 100 km/h kõigest 5,9 sekundiga, mis tuli paljude autofännide jaos üllatusena ning suurendas seegi veelgi „Fookuse“ menu.
“Auto on justkui ülikond. See võib tegelase kohta mõndagi paljastada midagi veel enne, kui ta rääkima hakkab,“ märkis Flight.
Kaasaegsetest sõidukitest saavad filmistaarid aga mitte ainult tehniliste omaduste, vaid ka disaini tõttu. Paljud režissöörid on just seetõttu kõrgelt hinnanud uut Peugeot 508-t ja leidnud sellele koha erinevates filmides.
Samuti pole raske ette kujutada, et kuulsusrikas tulevik saab osaks ka tänavu aastal müügile jõudva võimsa, ja samas loodussäästliku Peugeot 508 Sport Engineered elust.
Korralik järelturg
Autode populaarsust meelelahutusmaailmas ilmestab seegi, kui palju kollektsionäärid ikooniliste sõidukite eest on nõus maksma.
Üheks selliseks sõidukiks on näiteks Ferrari Testarossa, mille populaarsust kasvatas hitt-krimisari „Miami Vice“, kus peategelane James sõitis justnimelt valge Testarossaga.
“Miami Vice” sarja meeletut mõju auto edule illustreerib selgelt näiteks see, Ferrari asutaja Enzo Ferrari kinkis sarjas Testarossat roolinud Don Johnsonile just täpselt sama mudeli.
Johnsoni isiklik Testarossa müüdi 2014. aastal 110 tuhande dollari eest, sarjas üles astunud sõiduki väärtuseks hinnati 2017. aastal 1,75 miljonit dollarit.
„Miami Vice’i“ Testarossa pole aga ainus meelelahutusmaailmas laineid löönud auto, mille väärtus on nüüdseks mitmekordseks kerkinud.
Filmis „Kadunud 60 sekundiga“ näidatakse ühtekokku pooltsadat muljetavaldavat neljarattalist, ent neist kõige meeldejäävam on Eleonora – 1967. aasta Shelby GT 500.
Auto polnud isegi Shelby originaalmudel, kuid 2013. aastal maksis tundmatu ostja selle eest miljon dollarit. Nii on autod-filmistaarid aegade möödudes tihti olukorras, milles A-kategooria näitlejad: nende hind kerkib ajas ja ruumis hoomamatutesse kõrgustesse.
