Nädalavahetusel küsis Priit Assak lugejatelt, kuidas on õigem liigelda – kas liiklusmärkide järgi või teejooni järgides. Liikluseadus sätestab liiklusmärgi ülimuslikkuse ning juhinduda tuleb märgist. Liiklusekspert Juri Ess paneb aga südamele, et segastes olukordades tuleb säilitada ettevaatus ja terve mõistus ning teeomanik peab igal juhul teekattemärgistuse korda tegema.
Nädalavahetusel näitasime piltidel olukorda, kus teekattemärgistus suunas liiklema ühtmoodi, liiklusmärk aga hoopis teistmoodi. Kumb siis on õige? Boonusena uurisime, kas teele joonitud saarekesest võib üle sõita?
Enamus meie lugejaid tundsid Liiklusseadust ning valisid liikluskorraldusvahendi järgi sõitmise. Liiklusseaduse 2. peatüki “Liiklusreeglid” § 14-s on kirjas: Liiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral peab juhinduma liiklusmärgi nõudest.
Liiklusmärgi paigaldamine on kiire ja paindlik
Niisiis on seadust lugedes mõlema küsimuse puhul õiged “B” vastusevariandid. Priit Assak selgitab: “Põhjus on väga lihtne. Nimelt liikluskorralduse kiireks ja/või ajutiseks muutmiseks on tunduvalt odavam, lihtsam ja kiirem muuta, lisada või eemaldada liiklusmärke.”
Teekattemärgistuse muutmiseks on vajalik esmalt freesida vana märgistus välja ja siis teostada mõõdistamine ning märkida maha uus juhtmärgistus. See on ressursimahukas töö.
Priit Assak lisab, et muidugi tundub liigeldes lihtsam sõita joonte ja teiste sõidukite järgi, kuid see võib tekitada liiklusohtlikke olukordi ja avariisid.
Siinkohal tasub moodsate rajalugejatega autode omanikel olla valvsad, sest nende nutikas masin pruugib küll lugeda kiirust piiravaid, aga mitte suunavaid liiklusmärke.
Radarid järgivad sõidujooni ning sellise olukorra puhul nagu meie küsimuses näidatud, ei oska tark sõiduk ise mõelda. Vastutus lasub autojuhil.
“Eriti tähelepanelik tuleb olla teetööde alas, kus uued sõidurajad on ajutiselt pandud maha üle vanade ja juhid on tõsiselt hädas. Näiteks olen näinud, kuidas Viljandi ja Kilingi-Nõmme vahel juhid teekattemärgistust näpuga ajades on end tupikusse sõitnud. Ehitamise ajal võib sõiduradade kõrguste vahe olla isegi pool meetrit.”
“Seega hoiame pilgu liiklusmärkidel, märkame muudatusi ka rutiinsetel trajektoridel ja jõuame kõik tervena koju tagasi,” võtab Priit Assak teema kokku.
Liiklusekspert: teeomanik peab vastuoksuse korda tegema
Liiklusekspert, sõidueksami teooriaküsimuste üks koostaja, Liikluslabi eestvedaja Juri Ess kommenteerib omalt poolt ülesannet ja selle vastust:
“Pildilt on näha, et tegemist on liikluskorralduse veaga – liiklusmärk „Sõidurajad ja -suunad“ peab näitama, et parempoolne sõidurada läheb otse ja vasakpoolne rada pöörab vasakule.”
“Liiklusseadusest ei leia vastust küsimusele, kuidas sel juhul käituda, sest seadus eeldab, et liikluskorraldus on alati õige,” toob Ess sisse huvitava lisanüansi.
Ta selgitab, et seaduse § 14 (5) ütleb küll, et liiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest, aga selles konkreetses kohas on selle sätte järgimine ebaloogiline.
“Seal tuleb lähtuda talupojamõistusest ja liiklusohutusest ning kasutada otse sõitmiseks siiski parempoolset rada,” kõlab eksperdi soovitus.
Juri Ess tuletab meelde, et Eestis on kasutusele võetud nn nullvisioon, mis muuhulgas eeldab ka vastutuse jaotamist: “Sõidukijuht ei ole alati liiklusohu tekkimises süüdi, suur vastutus on ka teeomanikul. Seega tuleb pildid saata ka teeomanikule palvega esimesel võimalusel ohtlik koht korda teha.”
Lugejamängu võitja kuulutame välja 5. oktoobri õhtul kell 21 Accelerista Facebooki lehel.
