Teisipäev, 28. mai 2024
2023. aastal esitati Transpordiametile üle 3800 välisriigi juhiloa vahetamistaotluse, ent mitte kõik taotlejad ei tulnud ausate kavatsustega: ametit üritati hanitada ligi poolesajal juhul. Tegu on kasvava probleemiga, sest võltsingute arv on varasemaga võrreldes kolmekordistunud.
Võltsitud juhilubade arv on tõusuteel. Foto: Transpordiamet

Välisriigi juhiloa vahetamine Eestis on kiire ja mugav. Seda, mismoodi ja millal Euroopa Liidu riigis oma juhiloa vahetama peab, saab lugeda siit. Eestis tohib liigelda ainult kehtiva juhiloaga ning kui näiteks äpitakso teenus on tehtav ka kehva keeleoskusega, siis juhiloa kehtivust peab ettevõte enne litsentsi andmist kontrollima.

Kui eelmisel aastal esitati vahetamiseks 3814 juhiluba ja oli 44 võltsingut, siis 2022. aastal esitati 3578, 2021. aastal 3344 juhiluba ning mõlemal aastal avastati 13 võltsingut. Võimalik, et avastamine on suurem seetõttu, et ametnikud on tähelepanelikumad.

Kuna võltslubade arv kasvab, on valvsus omal kohal. Nii sedastab Transpordiamet, et dokumente kontrollides tekkis klienditeenindajatel koguni paarisajal korral kahtlus esitatud loa ehtsuses. Õnneks nii massilist pettust ei tuvastatud, 34-l korral avastati võltsingud Põhja-Eestis, korra Ida-Virus, üheksa korral Kagu-Eestis.

Transpordiamet teeb Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiekspertidega tihedat koostööd nii igapäevaselt dokumente kontrollides kui iga-aastaselt ametnikke koolitades.

Esikohal muinasjutumaade juhiload

2023. aasta võltsingute seas on tõusvas trendis väljamõeldud juhiload, nn pseudojuhiload, mis ei ole välja antud ühegi eksisteeriva riigi ametiasutuse poolt – muinasjutulube saab hõlpsasti tellida internetist. Esikohal on siiski Pakistani võltsload, siis tulevad muinasjutukangelased ning kolmandal kohal on Ukraina juhiload.

Välisriigi juhilubadega puutub Transpordiamet kokku Eestisse elama asunud välismaalaste puhul ja Eestisse tagasi pöördujate juhilube vahetades.

Transpordiameti sõidukite juhtimisõiguse osakonna juhtimisõiguse teenusehaldur Tiit Poll selgitab, kuidas on võimalik võltsingutele jälile üldse saada:

“Võltsitud juhiloa tuvastab politsei ja seonduvad päringud teeb vajadusel politsei, Transpordiamet otseselt ei tee võltsingute osas teiste riikidega koostööd, küll aga teeme meie välisriikidesse päringuid juhul kui on vaja täpsustada mingi konkreetse juhiloaga seotud üksikasju – näiteks kas on juhtimisõigus või kategooria juhiloal jätkuvalt kehtiv jmt. Päringute tegemisel kasutame olemasolevaid kontakte, enamasti vahetame infot e-posti teel.”

Kui kolmandate riikide puhul varieerub vastuse saamise aeg nädalast kuni mõne kuuni, siis on ka juhtumeid, kus vastust ei tulegi. Sellisel juhul on juhiloa omanikul võimalus sobiv tõend esitada õiguste jätkuva kehtivuse osas.

“Kindlasti sujub päringutele vastuse saamine paremini lähiriikidega nagu Soome, Rootsi ja Läti. Keerulisem on kaugemate kolmandate riikidega nagu India, Pakistan ja mõned Aafrika riigid,” tõdeb Tiit Poll.

Teenusehalduri sõnul on Transpordiametil tulnud vahetada juhulube pea kõikidest riikidest, mis Viini või Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinenud: “Näiteks Zimbabwe, Ecuador, Tšiili, Kuuba, Togo, Kambodža, Bahrein, Hongkong jt. Väljamõeldud riikide juhilube praegu ei meenu.”

Tiit Poll tunnistab, et tõusev trend on pseudojuhilubade esitamine –need on juhiload, mida üheski riigis ei ole ametlikult väljastatud. Kõige levinumad on internetist tellitud nn rahvusvahelised juhiload, mille ostjale lubab müüja üleilmset kehtivust, mis ilmselgelt on jama: “Riigid aktsepteerivad rahvusvaheliselt juhiloana ametlikult väljastatud juhiluba ja vajadusel koos ametlikult väljastatud rahvusvahelise juhiloaga,” selgitab teenusehaldur.

Kui suur osa pettusi jääb avastamata?

Kuna muinasjutulubade levikule piiri panna ei saa ning need avastataksegi kas politsei kontrolli käigus või siis Transpordiameti klienditeenindaja poolt, pole sajaprotsendilist kindlust kõigi võltslubade ära korjamise osas olemas. Või siiski? Tiit Poll on veendunud, et võti peitub ajaga kaasas käimisel:

“Igal aastal pingutame, et tõenäosus võltsinguid mitte ära tunda oleks võimalikult väike. Hoiame teenistujaid kursis viimase aja trendidega võltsingute vallas ning koolitame neid. Suureks abiks on ametnike koolitamisel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) dokumendieksperdid, kes igapäevaselt ise võltsingutega kokku puutuvad. Oleme PPA-le väga tänulikud jätkuva hea koostöö eest meie ametnike koolitamisel.”

Teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise, kasutamise või kasutada andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 348 lg 1).

Kõik asutused, mis peavad teadma isiku poolt toime pandud süüteost, selle info saavad. Karistusandmed kustutatakse karistusregistrist 3 aastat peale rahalise karistuse täitmist ja vangistuse puhul 5 aastat peale vangistuse ärakandmist.

Fotod: Transpordiamet

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN