PPA saatis 2019. aastal KOJU 704 sõidukijuhti. 81% järelkoolitusele saadetutest olid mehed ja neist omakorda enamus 40-49-aastased. KOJU suunatakse need juhid, kes on joogisena rooli läinud, aga varasemalt karistamata ning kelle puhul on lootust meeleparandusele. Harjumaal on kõige rohkem neid juhte, kes küll lubanud KOJU minna, aga sõna ei pea.
KOJU programmi saadeti esimesed juhid 2016. aastal, pilootprojektiga alustas toona Lõuna prefektuur. 2016. aastal saadeti programmi 156 juhti, 2017. aastal 431 juhti, 2018. aastal 515 juhti ja 2019. aastal 704 juhti. Nelja aasta jooksul on KOJU saadetud üle 1800 mootorsõiduki juhi, kelle puhul on lootust, et nad oma liikluskäitumist parandavad.
Rohkem kui 80% juhtudest on olnud KOJU mineja meesterahvas, keskmise vanusega 43 aastat. Noorim programmi saadetu on olnud 18-aastane, vanim 78-aastane.
Naisi läheb KOJU küll vähem, nende keskmine vanus on 40 eluaastat. Ainult vanust vaadates satuvad järelkoolitusele kõige sagedamini sõidukijuhid vanuses 40-49 eluaastat.
Palusime 2019. aasta KOJU minejatest lähemalt rääkida PPA juhtivkorrakaitseametnikul Sirle Loigol. PPA kogub KOJU programmi kohta statistikat üksnes väärtegude osas: juht on tabatud roolist alkoholi tarvitanuna ja tema joove ei ületa 1,5 promilli ja kus menetlus lõpetatakse juhul kui juht võtab kohustuse järelkoolitusprogrammis osaleda.
Kriminaalses joobes tabatud juhte suunab KOJU prokuratuur, selles osas PPA-l statistikat ei ole. Eraldi ei loeta kokku ka kutselisi juhte, kes programmi on läbima pidanud.
Milliste rikkumistega juhte KOJU suunatakse ja miks?
PPA saadab KOJU sotsiaalprogrammi mootorsõiduki juhid, kes on tabatud roolist alkoholi piirmäära ületanuna. Iga isiku puhul vaadatakse eraldi, kas pakutakse võimalust osaleda sotsiaalprogrammis või mitte.
Võimalus osaleda antakse ainult sellisele juhile, kel pole varasemaid karistusi samalaadse rikkumise eest ja kelle taust ei viita alkoholisõltuvusele.
Eesmärk on, et inimene saaks abi enne, kui ta jõuab allakäigutrepi madalamatele astmetele. Programm paneb inimesi analüüsima enda alkoholitarbimise harjumusi ja koguseid ning annab võimaluse jõuda äratundmisele, et on tekkimas või juba tekkinud probleem alkoholiga.
Kes KOJU lähevad?
2019. aastal KOJU programmi suunatutest 81% olid mehed ja 19% naised. Aga see on ka loogiline, sest mehi osaleb liikluses sõidukijuhtidena rohkem kui naisi.
Ühtlasi panevad meesjuhid naistest rohkem toime raskeid rikkumisi, naised roolis ei ole liikluses nii riskialtid kui seda on mehed. Kuid aastatega on naiste osakaal programmis tõusnud.
Kõige sagedamini osalesid 2019. aastal programmis LS § 224 rikkumise eest 40-44-aastased inimesed. Meeste ja naiste lõikes oli sagedaseim vanuserühm veidi erinev.
Naisi oli kõige sagedamini 35-39-aastaseid ning mehi kõige rohkem 40-44 ja 45-49-aastaste meeste seas (kahes vanuserühmas oli võrdne arv mehi).
Kust piirkonnast juhte kõige rohkem KOJU saadetakse?
Läbi aegade on kõige rohkem programmi suunatud Lõuna-Eesti roolijoodikuid, seda sel põhjusel, et Lõuna prefektuur oli selles vallas teerajaja.
Pilootprojekt viidi läbi seal ja seal alustati ka esimesena programmiga, seejärel laienes see üle Eesti. Prefektuuriti on programmis osalejate numbrid suhteliselt sarnased, sest neid juhte, kelle profiil sobiks, ei ole väga palju.
Kõik programmi ei sobi ja on ka neid inimesi, kes ise keelduvad pakutavast võimalusest. Inimesed on erinevad ja neid mõjutavad erinevad tegurid. Seega mida rohkem on riigil erinevaid mõjutusmeetmeid, seda tõhusamad me ka oleme.
Meeleparandajad ja sõnamurdjad
2017.–2019. aastani kõigist alkoholi piirmäära ületanud (LS§ 224) juhtidest 15% lõpetati menetlus kohustusega KOJU programmis osaleda.
Programmi suunamine on pidev protsess, need numbrid muutuvad igapäevaselt. Inimesel on programmi läbimiseks aega 10 kuud. Kui ta oma kohustust ei täida või paneb selle aja jooksul toime uue süüteo, siis menetlust uuendatakse.
Pärast vestlust ametnikuga tuleb inimesel ise ennast programmi registreerida. Inimene saab valida enda jaoks sobiva algusaja ja asukoha, kuhu gruppi ta ennast registreerib.
Näiteks Harjumaal suunati 2019. aastal programmi 250 isikut. Programmi läbis neist 2019. aasta jooksul 113 ja 118 on hetkel veel programmi läbimas. Väärteomenetlus uuendati 19 juhul, sh uue süüteo toimepanemise tõttu viiel juhul.
10 kuu jooksul ei läbinud programmi 13 ja katkestas üks inimene. Kõige suurem protsent neid sõidukijuhte, kes endale programmis osalemise kohutuse võtavad ja siis seda ei täida, on Harjumaal.
Lõuna-Eestis suunati eelmisel aastal programmi 218 isikut. Programmi lõpetas 105, kursus on pooleli 12 isikul. Programmi katkestajaid oli kaks.
Neid, kel menetlus on uuendatud, on olnud kokku alates 2017. aastast 190 isikut ja see on 11,2 % kõigist programmi läbinutest. Rahvusvaheliste uuringute alustel peetakse kuni 30 % tagasilangemist heaks tulemuseks.
Kes programmi kinni maksab?
Programmi eest tasub inimene ise, riigile sellega kulusid ei kaasne. KOJU pääsejate sõel on tihe, ja järjest tihedamaks see muutub, sest aasta-aastalt on sinna “kandideerivate” sõidukijuhtide arv kasvanud.
Selleks, et KOJU saada, tuleb eelnevalt teha rida teste ning sisuliselt ka tõendada oma soovi meeleparandusele. Eri ametkondade koostöös loodetakse tulevikus rehabilitatsiooniprogrammi veelgi laiendada ja muuta see osaks liikluse turvalisemaks muutmisest.
Mis on KOJU?
Liikluspsühholoogilise järelkoolitusprogrammi KOJU nimetus tuleneb sõnaühendist “korralik juht”.
ja on loodud Liiklusseaduses kajastatud järelkoolituse nõudeid silmas pidades, lähtudes Eesti liiklusnormide rikkumistest.Programmi KOJU põhieesmärgiks on muuta esmase juhiloaga liiklusreeglite rikkujate liikluskäitumine seaduskuulekaks ja selle kaudu parandada üldist liiklusohutust ning vähendada hukkunute ja vigastatute hulka.
Programmi KOJU loomise aluseks on teadusliku psühholoogia kaasaegsed seisukohad ning positiivne rahvusvaheline kogemus.
Programmi KOJU rakendajateks on Eesti liikluspsühholoogid, kes selle programmi alusel töötavad
järelkoolitusele suunatud isikute- või vabatahtlikult osaleda soovijatega.Programm KOJU on valminud tihedas koostöös Saksamaa Liikluspsühholoogide Liidu esindajatega ning hõlmab arvukaid psühholoogia teooriatest tuletatud metoodilisi lahendusi, mida on vastava seaduse alusel edukalt rakendatud Saksamaa liiklusreeglite rikkujatel enam kui 30 aasta jooksul.
Deliktiga (delikt – seadusest üleastumine, õigusrikkumine) mootorsõidukijuhtidele rakendatakse psühholoogilist nõustamist 2010. aasta seisuga järgmistes Euroopa riikides: Austria, Itaalia, Poola, Saksamaa, Tšehhoslovakkia ja Ungari.
Sama aasta seisuga valmistati psühholoogiliste järelkoolituste käivitamist ette Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Šveitsis. Ka Ameerika Ühendriikides rakendatakse psühholoogilist järelkoolitust mitmetes osariikides.
Loe KOJU kohta rohkem siit
Loe 2019. aasta liiklusaasta kokkuvõtet siit
Kaanepilt: Elvis Bekmanis/Unsplash
