PPA ootab selgi kevadel kõigi abi liiklustalguteks valmistumisel: kuni 6. aprillini saab panna talgukaardile kirja kohad, kus olete märganud kiiruseületajaid. Mullu anti sellistest kohtadest teada üle 3600 korra.
Politsei- ja Piirivalveamet ootab taas aadressil www.liiklustalgud.ee kõikide tähelepanekuid kohtadest, kus on märgatud kiirust ületavaid juhte. Märgitud kohad võtab politsei 17.-23. aprillil teravdatud tähelepanu alla.
Tähelepanekuid kaardirakendusse oodatakse kuni neljapäeva, 6. aprillini.
Kaasaegne erinevate turva- ja juhiabidega ning hea kiirendusega auto on ühtpidi tore abiline liikluses, teisalt võib see aga juhi valvsuse uinutada ja jalg vajub justkui iseenesest tugevamalt gaasipedaalile. Kui on natuke sirgem teelõik või on jube kiire või tundub, et keegi ei näe kui sa “natuke kiirust ületad”, see juhtubki. Neilgi, kes muidu on igati korrektsed roolikeerajad.
Igaüks võib nimetada mitu murekohta
On teatud kohad, kus juhid ületavadki pidevalt kiirust, sõltumata, mis asjaga parasjagu liigutakse. Reidi tee ja Järvevana tee Tallinnas, Peterburi ja Pärnu maantee linnasisesed lõigud – need ei ole isegi uudist väärt, sest seal sõidab valdav osa juhte lubatust kiiremini.
Kuri on karjas aga väikeasulates, kuhu PPA patrull ei jõua lapsehoidjaks tulla, Raasiku vallas näiteks on olnud murekohad Nõmme tee ja Igavere küla vahel looklev tolmutee, Harku vallas on kihutajate lemmikuks Laagri ja Harku külasid ühendav asfalttee jne. Küllap oskab igaüks meist mõne koha näpuga kätte näidata.
Politseikolonelleitnant Sirle Loigo selgitab, et kevadist liikluspilti iseloomustavad kindlasti ka autojuhtide aina suurenevad kiirused.
“Kuivad teed ja kevadine ilm muudavad juhtide ohutunnet väiksemaks, jala gaasipedaalil raskemaks. Seetõttu keskendumegi kevadistel liiklustalgutel kiiruseületajatele, et tuletada meelde piirkiiruse olulisust ning tagada liiklejate turvatunne.”
Liiklustalgute kaardil nendele kohtadele osutamine ei ole “kitse panemine” ega “kitumine”, see on meie kõigi turvalisuse küsimus. Valimatult vajutatakse lapatsit kohtades kus liiguvad jalakäijad, sõidavad ratastel lapsed, liiguvad tervisesportlased.
Probleem on kahjuks vägagi olemas ning kiiruskaamera trahviga paraku rikkujaid korrale ei kutsu. Nii tulebki korraldada talguid, millesse kõik tähelepanelikud peaksid ühiselt panustama – ainus, mis mõjub, on politseile vahele jäämine ja reaalne paragrahv, mis juhiloa mõneks ajaks hoiule käsib anda.
Asulates on ülekiirus kõige ohtlikum
Varasemad aastad on näidanud, et enim edastavad inimesed kaardirakenduse kaudu tähelepanekuid just linnaruumist, kus lubatud piirkiirus on 30km/h või 50km/h.
„See on väga murettekitav, sest seal liigub kõige enam jalakäijaid ning iga ületatud kilomeeter toob kaasa tõsisemad vigastused,“ tõdeb politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Liikluses toimuv puudutab kõiki ning liiklustalgud on hea lahendus, kuidas igaüks saab anda oma panuse turvalisemasse kogukonda.
Kaardirakendusel ettepaneku märkimiseks tuleb valida kaardil õige koht ning ajavahemik, mil autojuhid enim kiirust ületavad ja kirjeldada oma tähelepanekut.
„Võimalikult täpsete tähepanekute abil saame olla kohtades, kus meid enim oodatakse ja vajatakse,“ innustab Loigo inimesi aktiivselt liiklustalguteks valmistumisel oma abikätt ulatama.
Tänavu kestavad kevadised kiirustalgud esmakordselt terve nädala, et politseinikud jõuaksid võimalikult palju probleemkohti kontrollida. Mullu teatati liiklustalgute veebilehe kaudu rohkem kui 3600 kohast üle Eesti, kus autojuhid kipuvad kihutama – ühe päevaga neid tõepoolest ei “võta”, sestap on pikem talguperiood asjaks.
