EsmaspÀev, 15. juuli 2024
Me kĂ”ik vananeme. Mida teha vanaemade ja vanaisadega, kes juhivad autot, kuigi ei tohiks seda enam teha? Videos palub nutikas vanaema end edaspidi noorematel sĂ”idutada, aga kuidas hinnata, kas seenior vĂ”ib veel ise rooli minna vĂ”i peaks talle abi pakkuma? Aitab terviseriskide hindamine, mida saab igaĂŒks teha, et siis edasi tohtriga nĂ”u pidada.

Eakad juhid on katlemata kogenud ning oma auto kasutamisel ka vilunud. Paraku aeglustub vananedes inimese reaktsioonikiirus ning tundmatutes olukordades on otsuse langetamine keerukam. Osa ohtlikke haigusi – nĂ€iteks dementsus – hiilivad aga nii salamisi ligi, et sellest ĂŒksnes “tagumikutundega” aru saada vĂ”ib…

Lihtne on mammale vĂ”i papale öelda, et Ă€ra istu rooli, kui sa ei tunne end kindlalt, aga kuidas talle selgeks teha, et auto juhtimine kĂ€ib talle tĂ”esti ĂŒle jĂ”u ning pole enam turvaline?

Vanaemal vÔi vanaisal on tihtipeale ka endal piinlik tunnistada, et silmanÀgemine pole enam endine ning auto juhtimine tekitab pigem hirmu kui vaimustust.

Heast perearstist on siinkohal kahtlemata abi: iga-aastasel “korralisel tehnoĂŒlevaatusel” ĂŒtleb tohter ausalt, kui auto juhtimine vĂ”ib olla liigne risk. Ka lĂ€hedaste toetusest vĂ”ib olla palju abi, et autojuhtimine edaspidi kellegi teise hooleks jĂ€tta.

Videos annab vanaema vĂ”tmed rÔÔmsal meelel lapselapsele ning palub end edaspidi sĂ”idutada. Vanaema teeb tĂ€pselt nii nagu videos soovitatakse: kĂ€ib igal aastal vĂ€hemalt korra perearsti juures ning kĂŒlastab ka silmaarsti.

Mitte kĂ”ik seeniorid ei ole oma tervise suhtes nii hoolivad. SellepĂ€rst soovitamegi pĂ€rast video vaatamist lugeda ĂŒheksast peamisest terviseriskist, mis vanemaid autojuhte kiusama kipuvad ning ĂŒhiselt hinnata, kas auto juhtimine mĂ”nes nimetatud seisundis on mĂ”istlik.

[dropcap]! [/dropcap]Perearstile vĂ”ib memme vĂ”i taadi jaoks aja aga juba tĂ€na kinni panna, siis on see “iga-aastane tehnoĂŒlevaatus” korralikult tehtud!

“Roolis vastutan mina” on tehnikaportaali Accelerista ja autokooli Juhiluba Ă”petajate koostöös sĂŒndinud videoprojekt. EttevĂ”tmist toetasid Maanteeamet, Info-Auto Forte ning mitmed vabatahtlikud. Kaheksas lĂŒhiklipis on nĂ€ha tĂŒĂŒpolukorrad, kus autojuhid kipuvad oma oskusi ĂŒlehindama ning lihtsad lahendused vigade vĂ€ltimiseks. Meie kĂ”igi soov on, et igaĂŒks, kes rooli istub, mĂ”istab, kui suur on autojuhi vastutus inimelude sÀÀstmisel.

UURI, KUIDAS VANUSEGA SEOTUD TERVISEHÄDAD JUHTIMIST MÕJUTAVAD

Leia oma riskitase, et saada vÔimalikult tÀpset nÔu:

  • MADAL VÕI MÕÕDUKAS RISK
  • KÕRGE RISK
  • TÕSINE RISK

Vanusega kaasnevate tervisehÀirete ilmnemine ei pruugi tÀhendada, et peame autojuhtimise koheselt lÔpetama. On palju asju, mida saab teha, et jÀtkata ohutut juhtimist, sealhulgas juhtimist takistada vÔivate kehaliste probleemide mÔistmine ja minimiseerimine, juhtimise aja ja koha valimine, ja auto mÔningane kohaldamine turvalise juhtimise eesmÀrgil.

KASUTA ALLJÄRGNEVAT JUHIST SELLEKS, ET…
  • Saada teavet hoolealuse isiku terviseseisundi kohta– et olla valmis tulevasteks muudatusteks
  • Selgitada vĂ€lja isiku vÀÀrtushinnangud ja eelistused koostöös tema tervisevĂ”rgustikuga
  • Leppida kokkuÂ ĂŒhine kava autojuhtimise piiramiseks vĂ”i lĂ”petamiseks

LEVINUMAD SEENIORIDE TERVISEHÄDAD

1. KATARAKT EHK HALLKAE

Mis on kae?
75. eluaastaks tekib enamusel inimestel ĂŒhel vĂ”i mĂ”lemal silmal lÀÀtsekae. Kae vĂ”ib muuta asjad silmale hĂ€gusaks, hajuvaks vĂ”i muuta nende vĂ€rvi.

Kuidas see mÔjutab autojuhtimist?
Kaega juhid kirjeldavad esitulede suurenenud kuma, halosid tulede ĂŒmber ja kahekordse nĂ€gemise ilminguid.

Kas sellega saab autojuhtimist jÀtkata?
Paljud on vĂ”imelised algstaadiumis kaega juhtimist jĂ€tkama. Kui haigusnĂ€hud sĂŒvenevad, valivad paljud inimesed korrigeeriva operatsiooni ja enamik saab peale lĂ”ikust autojuhtimist jĂ€tkata.

Loe lisaks katarakti kohta siit (inglise keeles) ja siit eesti keeles

2. ÄREVUS

Mis on Àrevus?
Ärevus on hirmu, mure, negatiivse eelaimuse vĂ”i kartuse tunne, sageli situatsioonides, mis teistele paistavad rutiinsed.

Ärevus vĂ”ib olla tagasihoidlik, tekkida teatud olukordades, vĂ”i laialdasem ja mĂ”juvam (sageli vastatates Ă€revushĂ€ire sĂŒmptomitele).

Kellel esineb Àrevust?
Ärevus on vanemaealistel tĂ€iskasvanutel tavaline, esinedes 10-20 protsendil elanikkonnast, kuigi sageli diagnoosimata.

Kuidas mÔjutab Àrevus autojuhtimist?
Ärevus vĂ”ib hĂ€irida kiiret otsustamist, mida on vaja ohutuks juhtimiseks. Juhtimise ajal vĂ”ib see pĂ€rssida keskendumist ja selgelt mĂ”tlemist, mis vĂ”ib kaasa tuua halbu otsuseid.

Ärevuse all kannatavad juhid vĂ”ivad teha kiireid rajavahetusi, kalduda teisele rajale, vĂ”i Ă€kitselt piduradada vĂ”i kiirendada.

Pidev Àrevusetunne vÔib vÔtta soovi autot juhtida, inimene vÔib tunda end eksinu vÔi allajÀÀnuna vÔi karta sattuda Ônnetusse.

Kas Àrevusega saab autojuhtimist jÀtkata?
Kerge Ă€revus vĂ”ib olla kontrollitav – juhid vĂ”vad piirata aega ja kohta kuhu sĂ”idavad, et teatud situatsioone vĂ€ltida, ja teistes eriti tĂ€helepanelikud olla.

Siiski kujutab tunnistatud Ă€revushĂ€ire olulist riski ja vajab tervishoiutöötaja hinnangut ja ravi. Ärevusega patsient vĂ”ib otsida pĂ”hjust autojuhtimine lĂ”petada – see annab teile suurepĂ€rase vĂ”imaluse ĂŒleminek kergemaks teha.

Loe Ă€revuse kohta rohkem siit (inglise keeles), ĂŒldistunud Ă€revushĂ€irest siit eesti keeles
Loe, kuidas aidata seeniori Àrevuse korral (inglise keeles)

3. PIIRATUD LIIKUMISULATUS

Mis on piiratud liikumisulatus?
Liikumisulatus nÀitab, kui palju sinu liigesed ja lihased suudavad liikuda. Vananemine vÔib viia liikumisulatuse ja liigeste liikuvuse vÀhenemiseni. See vÔib juhtuda keha iga liigesekohaga: kaelaga, Ôlgadega, kÀsivartega/kÀelabadega, kerega/selgrooga, jalgadega ja jalalabadega.

Kuidas see mÔjutab autojuhtimist?
Hea liikumisulatus on vajalik turvalise ja mugava juhtimiasendi sĂ€ilitamiseks. See vĂ”imaldab juhtidel adekvatselt ĂŒle armatuurlaua nĂ€ha, pimeala kontrollimiseks ĂŒle Ă”la vaadata, liiklusesse sulanduda, rooli pöörata, kasutada gaasi- ja piduripedaale, kasutada kĂ€ike ja seadmeid jne. Liikumisulatuse piiratus vĂ”ib mĂ”jutada igat neist turvaliseks juhtimiseks vajalikest tegevustest.

Kas piiratud liikumisulatusega saab autojuhtimist jÀtkata?
Liikumisulatuse mÔningase piiratusega saab tulla toime optimaalse asendi sisseharjutamisega, ja spetsiaalse sisseseade abil (nagu kohaldatud peeglid neile, kellel on probleeme pea pööramisega, vÔi kÀtega kasutatavad pedaalide juhtimise hoovad).

Tervishoiutöötaja ja tegevusterapeut vÔi autojuhtide taastusravi spetsialist saavad aidata otsustada, milline lÀhenemine on turvalisim.

Loe piiratud liikumisulatuse kohta siit lisa (inglise keeles)

4. SUURENENUD HAPRUS

Mis on suurenenud haprus?
Haprust iseloomustab vĂ€henenud lihastugevus ja/vĂ”i muutused luutiheduses, mis muudavad luude tugevust, mis mĂ”jutab painduvust, elastsust, tugevust ja koordinatsiooni. Vananevad juhid on sĂŒveneva hapruse tĂ”ttu suuremas ohus.

[dropcap]! [/dropcap]Kui 50-aastasel naisel on kiirusel 50-55 km/h 10% risk laupkokkupÔrkeks, siis 80-aastase naise jaoks sama Ônnetuse korral tÔuseb risk 40%-ni.

Kuidas see mÔjutab autojuhtimist?
Nagu muutused liikumisulatuses, muudab ka jÔu ja painduvuse vÀhenemine ohutu autojuhtimise raskemaks.

Kas hapramana saab autojuhtimist jÀtkata?
Jah, kuid tuleb arvestada, et vananedes vigastuste oht suureneb. MÔne juhi jaoks on see suurenenud risk eraldi vÔi koos teiste terviseprobleemidega piisav pÔhjus autojuhtimise lÔpetamiseks.

Loe vanusega hapramaks muutumise kohta lisaks (inglise keeles)

5. RAVIMITE KOMPLEKSMÕJU

Mida tÀhendab ravimite kompleksmÔju?
Paljud retsepti- ja kĂ€simĂŒĂŒgiravimid vĂ”ivad eraldi vĂ”etult vĂ”i koos teiste ravimitega auto juhtimist raskendada. SĂŒmptomite hulka kuuluvad unisus, nĂ€gemisteravuse langus, iiveldus, reaktsioonikiiruse alanemine, peapööritus jm.

[dropcap]! [/dropcap]Peaaegu kolmandik ameeriklastest vanuses 57 kuni 85 vĂ”tavad vĂ€hemalt viit ja krooniliste haigustega inimesed vĂ”ivad vĂ”tta rohkem kui 20 retseptiravimit. Paljud vĂ”ivad tĂ€iendavalt tarbida kĂ€simĂŒĂŒgiravimeid, mis teevad nende olukorra kokkuvĂ”ttes veel keerulisemaks.

Kuidas ravimite koosmÔju autojuhtimist mÔjutab?
Ravimid vĂ”ivad negatiivselt mĂ”jutada millist iganes keha organisĂŒsteemi, kuid kĂ”ige sagedamini seonduvad vastunĂ€idustused tĂ€helepanuga seotud kĂ”rvalmĂ”judega.

Juhid vÔivad kannatada pikenendud reaktsiooniaja, segasuse ja unisuse tÔttu, mis kÔik vÔivad pÔhjustada fataalseid Ônnetusi.

Kas mitmeid ravimeid vÔttes saab autojuhtimist jÀtkata?
Paljudel juhtudel jah, aga ainult siis kui need ravimid eraldi ega kombineerituna ei tekita hÀireid.

Autojuhi ravimireĆŸiim tuleb ĂŒle vaadata koos vastava ala tervishoiutöötajaga, et mÀÀratleda, kas antud ravimid ja see millal/kuidas neid kasutatakse vĂ”ivad muuta autojuhtimise ebaturvaliseks.

Lisaks arstiga konsulteerimisele vÔivad internetist leitavad hindamismudelid, nagu AAA Roadwise Rx olla abiks iseseisval hinnangu andmisel.

[dropcap]! [/dropcap]Ravimite omavahelist sobivust saab vaadata eestikeelsest andmebaasist siin

6. DIABEET EHK SUHKURTÕBI

Mis on diabeet?
Diabeet (suhkurtĂ”bi) on krooniline seisund, mis seondub ebanormaalsete veresuhkru (glĂŒkoosi) nĂ€itudega veres.
Nii 1.tĂŒĂŒpi kui 2. tĂŒĂŒpi diabeet vĂ”ib viia veresoonte, sĂŒdame, silmade, jalgade, neerude ja perifeersete nĂ€rvide kahjustusteni.

Madal veresuhkru sisaldus ehk hĂŒpoglĂŒkeemia vĂ”ib viia reaktsioonikiiruse alanemise, segasuse, Ă€rrituvuse, nĂ€gemishĂ€irete vĂ”i teadvusekaotuseni.

Kuidas see mÔjutab autojuhtimist?
Diabeediga patsientidel on 12-19% suurem tÔenÀosus autoÔnnetusse sattuda. Kuna diabeedi mÔju on vÀga varieeruv, siis kaasneb sellega ka autojuhtimisel palju erinevaid riskitegureid.

Suurenenud Àrrituvus vÔib tÀhendada halbu otsuseid. Ebaselge nÀgemine vÔib takistada liiklusmÀrkide lugemist. Neuropaatia (perifeerse nÀrvi kahjustus) vÔib viia gaasi- vÔi piduripedaali kavatsetust tugevamale vajutamisele.

Kas diabeediga saab autojuhtimist jÀtkata?
Diabeedihaiged on tihti vĂ”imelised turvaliselt autot juhtima pidades kinni tervisereĆŸiimist, mis sisaldab veresuhkru nĂ€itude pidevat kontrollimist enne sĂ”idu alustamist ja vĂ”imalik et ka sĂ”idu ajal.

Siiski vÔivad teatud komplikatsioonid tÀhendada, et ei ole enam vÔimalik ohutult autot juhtida. Sellised vÔivad olla nÀiteks kaugelearenenud nÀgemise halvenemine, alajÀsemete vÔi kÀte vÀhenenud tundlikkus ja funktsioonid, ja registreeritud veresuhkru tasemete jÀrsud muutused, mis pÔhjustavad pearinglust ja tÀhelepanu alanemist.

Meedikud saavad aidata mÀÀratleda, milline lĂ€henemine konkreetselt teie diabeeditĂŒĂŒbile on antud olukorras kĂ”ige turvalisem.

Loe diabeedile viitavate ohumÀrkide kohta lisaks siit

7. MAAKULI EHK KOLLATÄHNI DEGENERATSIOON

Mis on ealine kollatÀhni kÀrbumine?
Ealine maakuli degeneratsioon on vanemas eas esinev silmapÔhja patoloogiline muutus, mille korral kahjustub vÔrkkesta tsentraalne piirkond, kollatÀhn. Ealine maakuli degeneratsioon moonutab, ja lÔpuks hÀvitab terava tsentraalse nÀgemise.

[dropcap]! [/dropcap]10% 65-74 aasta vanustest inimestest ja 30% ĂŒle 75 aastastest on ealine maakuli degeneratsioon. Loe kollatĂ€hni kĂ€rbumise kohta lĂ€hemalt siit.

SĂ”ltuvalt maakuli degeneratsiooni tĂŒĂŒbist (mĂ€rg vĂ”i kuiv) progresseerub hĂ€ire tavaliselt lĂ€bi mitme staadiumi, vĂ€ikese ala tsentraalse nĂ€gemise kaost suurema nĂ€gemise kao ja moonutuseni.

Kuidas kollatÀhni kÀrbumine mÔjutab autojuhtimist?
Varajastes staadiumides vÔivad otse silma ees olevad objektid paista hÀgusad ja nende piirjooned vÔivad olla moonutatud, mis teeb raskeks lugemise ja muutuste ennetamise liikumises vÔi vahemaades.

Juhtidel, kelle nÀgemine on sel viisil kahjustatud, vÔib olla raske nÀha teeviitasid, liiklust, rattureid, jalakÀijaid, ja muid nii elutuid kui liikuvaid objekte, seades juhi ja teised teel olijad ohtu.

Kas sellega saab autojuhtimist jÀtkata?
MÔnel juhul suudavad juhid haiguse varastes staadiumides ealise maakuli degeneratsiooni mÔjusid kompenseerida.

Nagu paljude selliste seisundite puhul, suudab hĂ€ire tĂ”sidust ja riske kĂ”ige paremini hinnata arst. Antud diagnoosiga isik peaks oma nĂ€gemist igapĂ€evaselt jĂ€lgima. Üks vĂ”imalus seda teha on kasutada Amsleri vĂ”rgutesti.

8. GLAUKOOM

Mis on glaukoom?
Glaukoom on termin, mida kasutatakse mitmete erinevate silma nÀgemisnÀrvi kahjustusest tulenevate seisundite kohta, mis on tihti pÔhjustatud silma siserÔhu tÔusust.

95 % glaukoomidest on avatud nurga glaukoomid. Muutused nÀgemises hÔlmavad perifeerse nÀgemise kaotust, ereda valguse talumatust, kontrasti tajumise langust, vÀhenenud vÔimet pimedusega kohaneda ja pimedaks jÀÀmist.

Kuidas mÔjutab glaukoom autojuhtimist?
Glaukoom vĂ”ib pĂ”hjustada nii tsentraalse kui perifeerse nĂ€gemise kaotust – autojuhtimise puhul eriti ohtlik kombinatsioon.

Kaugelearenenud glaukoomi korral ei nĂ€e autojuhid autosid, jalakĂ€ijaid, loomi, ja teisi eest vĂ”i kĂŒlje pealt tulevaid liikuvaid objekte, kaasa arvatud neid, mis ilmuvad vaatevĂ€lja radasid vahetades.

Kas glaukoomiga vÔib autojuhtimist jÀtkata?
Paljude autojuhtide jaoks on glaukoomi pÔhjustatud piiratud nÀgemine hea pÔhjus autojuhtimine lÔpetada.

NĂ”rgalt avaldununa vĂ”ib glaukoom olla hallatav mĂ”nes juhtimisolukorras hallatav, kuid seda tuleks haiguse vĂ”imaliku sĂŒvenemise osas vĂ€ga tĂ€helepanelikult jĂ€lgida.

Isegi silma siserÔhu alandamiseks ravimite vÔi laserlÔikuse kasutamise korral on vÀga vajalik regulaarne jÀlgimine nÀgemisala professionaali poolt, et mÀÀratleda silma tervist ning nÀgemisala ulatust.

Loe glaukoomi kohta lisaks siit
Loe glaukoomi kohta lisaks ka siit (inglise keeles)

9. DEMENTSUS

Mis on dementsus?
Termin dementsus kirjeldab gruppi sĂŒmptomeid, mis mĂ”jutavad mĂ€lu, mĂ”tlemist ja sotsiaalseid oskusi, mis on tavaliselt piisavalt tĂ”sised, et hĂ€irida igapĂ€evast toimetulekut. Dementsust vĂ”ivad pĂ”hjustada erinevad haigused nagu Alzheimeri tĂ”bi (kĂ”ige tavalisem dementsuse vorm), insult vĂ”i ajutrauma.

[dropcap]![/dropcap] Dementsuse levik sageneb ĂŒle 65 aastaste hulgas ja kahekordistub iga 10 aasta jooksul. Hinnanguliselt on ĂŒle 85 aastaste hulgas 35-45% inimestest ĂŒks vĂ”i teine dementsuse vorm.

Kuidas mÔjutab dementsus autojuhtimist?
Dementsusega autojuhtimine ei ole turvaline. See vÔib tÔsiselt kahjustada mÀlu, otsuste tegemist, tÀhelepanu, olukorra hindamist, mÔjutada reaktsiooniaega ja impulsiivsust.

Juhtidel on jĂ€rjest raskem reisi kavandada, navigeerida, juhtimise ĂŒksikasjadele tĂ€helepanu pöörata ja autoga turvaliselt manööverdada. Tuleb mĂ€rkida, et Alzheimeri tĂ”ve korral on dementsuse sĂŒvenemine ĂŒldiselt kiirem ja selle kĂ€itumuslike mĂ”jude ulatus on hĂ€sti dokumenteeritud.

Kas dementsena saab autojuhtimist jÀtkata?
Dementsuse varastes staadiumites (Alzheimeri tÔve teises staadiumis ning varasemalt) vÔivad mÔned inimesed endiselt suuta piiratud tingimustes ohutult autot juhtida.

Siiski on enamus dementsuse vorme progresseeruvad, sageli kiirelt ning ennustamatult sĂŒvenevad ja igasugusel tasemel dementsus vĂ”ib olla hea pĂ”hjus autojuhtimine lĂ”petada.

[dropcap]! [/dropcap]Viimase aja uuringud nÀitavad, et kui kaassÔitjad (eriti hooldajad) ei tunne end enam autos turvaliselt, on see tihti tÔsiseltvÔetav mÀrk, et autojuhtimine ei ole enam ohutu.

Loe dementsuse kohta lisaks siit

[dropcap]OLE TEADLIK! [/dropcap]MÔni terviseprobleem, nagu nÀiteks katarakt ehk hallkae, ei tÀhenda kÔrget riski kui see ei ole tÔsise iseloomuga ega ravita jÀetud, samas kui teised, nagu dementsus, vÔivad olla kÔrge riskiga isegi kui nÀhud on tagasihoidlikud.

Seega on nii vanemas eas autojuht kui tema lÀhedased kohustatud olema tÀhelepanelikud vÔimalike tervisliku seisundi muutuste osas ning pöörduma alati abi saamiseks asjatundja (arsti) poole.

Kahtlemata on seeniorjuhte, kelle vastutustundlikkus, kogemus ning sĂ”iduoskused teevad silmad ette mĂ€rksa noorematele roolisolijatele, paraku aga vananeme me kĂ”ik igaĂŒks isemoodi ning see pĂ€ev, mil autot juhib meie asemel meie laps, lapselaps vĂ”i lĂ€hedane inimene (vĂ”i eelistame ĂŒldse rongiga sĂ”ita) ei pruugi sugugi kurb olla nagu on nĂ€ha ka meie videost.

Turvalist liiklemist, armsad vanaemad ja vanaisad!

Allikas: Juhiluba autokool, Maanteeamet, Roobrik. TĂ”lge: Kadi RĂŒnkla. Foto: Pixabay

Video: istu vĂ€sinuna rooli ja vĂ”id olla ĂŒks neljast tuhandest laibast Euroopa teedel

KOMMENTEERI SIIN