Kas väikekaubikul põhinev moodne mahtur võiks olla vastus palvetele, lõpetada maasturilaadsete ülemvõim? Uus Peugeot Rifter, millega Uku Tampere Prantsusmaal proovisõitu tegi, on kinnitus sellest, et auto saab olla ühtaegu praktiline ja ökonoomne ning sealjuures tore välja näha. Kui paljud pargimaasturid suudavad samaga vastata?
Peugeot’ ja Citroëni “pirukakärude” baasil ehitatud mahturid on Eestis osutunud populaaseks müügiartikliks, eeskätt laia kasutusspektri tõttu. Suhteliselt lihtsakoelise olemuse tasandab hea hind ning Eesti oludesse sobivad sõiduomadused.
Moodsa joonega Peugeot Rifter, mis tuleb Partner Tepee jälgedes, jätkab suure tõenäosusega eelkäija edukat karjääri: vaid 17 900 eurose alghinnaga mitmeotstarbeline sõiduk pole üksnes praktiline vaid ka mugav. Ühtlasi on Rifteris olemas kõik see oluline, mida täna Peugeot’ DNA-ks peame.
Turundusosakond, võtke rivvi!
Olgem ausad, MPV tüüpi sõiduk ei ole mõeldud rajal müramiseks ega kurvidest läbi kihutamiseks – seetõttu mind tõesti häirib, kui turundusosakond on lastud vallatlema hüüdlausetega, mis rõhuvad sõiduelamusele. Kas nad tõesti arvavad, et keegi ostab mahturi selleks, et rajale rullida!?
Rifter on auto, mille puhul kurviläbimise kiirus, juhitavuse täpsus ja kõhus liblikaid tekitav kiirendus on täiesti teisejärgulised asjad. Sa pakid sellesse autosse lapsed, koera, ämma, lapsevankrid ja perekonna igapäevase poekotihunniku ning teed olmesõite.
Olme osas on Rifter tõeliselt aus: see ei ürita olla midagi muud kui tarbeauto, ehkki väga mugav selline. Veel suuremat mugavust ja sõiduautolikkust pakkuvad mahtuniversaalid on tunduvalt kallimad.
Kuigi eelarvamused ja stereotüübid on rasked murduma, on objektiivselt võttes mahtur mitmes mõttes ausam auto kui mõni suvaline maasturitaoline: veidi kõrgem istekoht pakub liiklusest hea ülevaate.
Lihtsalt ümber kohaldatav sõitjateruum vastab enam-vähem kõigile igapäevaelus ette tulevatele vajadustele. Peugeot’ leivanumber, iCockpit teeb Rifterist aga peaaegu nagu päris sõiduauto.
Kolleegidelt vingu juhitavuse teemal ei võtnud ma liiga tõsiselt – kuulge, tõsiselt, Rifterilt Porsche 911 sarnast sõitmise elamust oodata oleks sama jabur kui anda rekale hinnangut selle Nürburgringi Nordschleife läbimise aja järgi. Ilmselgelt ei tasu liigselt süveneda turundusosakonna soovunelmatesse, see siin on aus olmesõiduk.
Ma alati imestan, kui näen näiteks Škoda Kodiaqi proovisõiduautot foori tagant põhjagaasiga kiirendamas või rehvi vilisedes kurvi võtmas. Vabandust, millist pereautole vajalikku omadust te parajasti testite?
Kerekuju dikteerib iseloomu
Rifter on kõrge kerega, pika vedrustuse käiguga prantsuse auto. Kõik nimetatu on selle auto puhul suur pluss.
Kahjuks ei saanud me proovida koormatud autoga sõitmist, aga minu enam kui kümne aasta pikkune kaubikuelu kogemus lubab arvata, et lisades mõnisada kilogrammi koormat, muutub Rifter fantastiliselt mugavaks mistahes teekattel.
Kuubikujulisus tagab lisaks praktilisusele ka hea gabariiditunnetuse. 30 sekundit auto roolis ja juba võiks sellega kõige kitsamasse parkimiskohta tagurdada või Prantsusmaa kitsastele väiketeedele sukelduda.
Hästi viimistletud sõitjateruum
Hoolimata turundusosakonna vimplemisest sõiduelamuse suunal, ei ürita Rifter olla see, mida ta pole. Samas ei jäta kabiini viimistlus ka tunnet, et sina, kes sa selles autos sõitjana istud, oled lihtsalt üks järjekordne kaup. Kõik on tehtud mugavaks ja otstarbekaks ning senisest parem heliisolatsioon lisab sõiduautolikkust.
Kuigi tuul vihiseb kiirteekiirusel kõrge katusenurga ümber, on kadunud kõmisevad veermiku tööhääled ja suurte luukide naginad, mis eelmise põlvkonna mahturis puhul kõrva jäid.
Võib öelda, et kui eelkäija oli iseloomult sõiduautostatud kaubik, siis uus Rifter on kaubikustatud sõiduauto. Ka puht tehniliselt – Rifter jagab põhja Peugeot populaarse kõikjalsõitja, 3008-ga.
Kel soovi, saab Rifterile peale tellida pika nimekirja lisavarustust ja juhiabisüsteeme. Peugeot pakub suuremat osa sõiduautodelt tuntud varustushõrgutisi ka Rifterile.
Pereauto, kaubik, pool maja… kõike saab!
Peugeot Rifter on saadaval kahe erineva kerepikkusega, kas 5-või 7-kohalisena. Hea uudisena on seitse kohta saadaval ka lühikese teljevahega versioonis.
Lühikese kere ja viie istme puhul on Rifteri pagasiruumi maht klappimata istmetega meeletud 775 liitrit, pikema telgedevahe puhul üle kuupmeetri! Laeni kaubaruumi täis laadides on pikema kerega auto kaubaruumi maht 1.9 m3! Veelkord: see pakiruum on aus ja väga praktiline, sest auto kere on kuubikujuline.
Lisaks tagaistmetele saab Rifteris kokku pakkida ka kõrvalistuja koha. Kui tagumised istmed on all, mahutab lühikese teljevahega auto ca 3 m3 kaupa, pikemas kereversioonis lausa 3,5 m3! Kui pereauto, siis kõlab Rifter nagu pool maja.
Peitusemäng mööda panipaiku
Lisaks üüratule kaubaruumile neelavad erinevad laekad ja hoiukohad (neid on hulgim põrandast laeni) täiesti arvestatavas koguses pisikest kraami. Ja kui siis ka veel ruumi väheks jääb, saab asju paigutada katusele või võtta Rifterile sappa.
Nagu teistelgi kaasaegsetel masinatel, on Rifteris elektrooniline käsipidur. Aga selles autos tundub see mitte lihtsalt kaasaegse lisana vaid teadliku suunaga, et luua rohkem ruumi keskkonsooli igasugu vidinahoidikute jaoks.
Erinevaid panipaiku ja käest ära panemise võimalusi on nii palju, et tekib hirm – kuhu ma selle asja ometigi panin? Ja siis lappa mööda autot ringi… eriti lastega peres võib otsimismängu lülitada igapäevategevuste hulka.
Igapäevaselt võib Rifteriga liikuda ka näiteks Tallinna-Helsingi vahet. Kuna auto mahub oma mõõtmetelt populaarse laevakompanii sõiduauto klassi, on soodsam piletihind garanteeritud.
iCockpit ja varustustasemed
Peugeot iCockpiti- nimeline miljööväärtusekasvataja võimaldab Rifteri soetajatel nautida uuemat tehnoloogiat ka mahturite klassis.
Puutetundlik ekraan ja internetiga ühendatud navigatsioon, rajal püsimise abi, kohanduv kiirushoidik, automaatne hädapidurdus, pimenurga andurid, parkimiskaamera ja veel terve hulk vidinaid on standard, milleta uut autot ette ei kujutaks.
Peugeot Rifter on saadaval kolme varustustasemega: Active, Allure ja GT-line. Isegi kõige lihtsam neist, Active, pakub juba peaaegu kõike, mida tavakasutajal vaja võiks olla, sh vihmasensorid ja automaatne kliimaseade, navigatsioon ja kaasaegne infolust.
Tubli automaatkast ja jõuline diiselmootor
Minu soovitus Rifteri puhul oleks diiselmootori ja automaatkastiga versioon. Uut 8-käigulist automaatkasti oleme varemgi kiitnud ning sama märkamatult ja mõnusalt toimetab see ka Rifteri peal. Kuigi ka 1.2 liitrine bensiinimootor on väga tubli, on tugeva väändega 1.5-liitrise töömahuga diiselmootor praktilisem valik autole, millega tahetakse vedada koormat.
Bensiinimootoriga isendiga oli mõnes kohas natuke keeruline näiteks ülesmäge startida, sest kolme silindri vääne jääb madalatel pööretel niguraks. Diiselmootor sikutas igas olukorras mehiselt ning tühja autoga liigeldes on sel jõudu isegi rohkem kui vaja!
Käsikastiga auto valimiseks puudub tänapäeval oluline praktiline põhjendus. Hind võiks olla üks argument, aga ca 2000 eurone hinnasääst ei ole minu hinnangul selline, mille nimel mugavuses järele anda.
Käsikastiga sõitmine ei ole küll otseselt vaevalisem, sest Rifterit ei kimbuta enam prantslaste käigukangidele seni nii omane olnud ebamäärasus, aga miks peaks käigukastiõli ise segama, kui seda saavad teha sinu eest hästitreenitud päkapikud?
Siduripedaali tundlikkust ja käiku peab muidugi eraldi kiitma. Isegi saamatum juht suudab algusest peale selle pedaaliga hakkama saada. Kuid et Rifteri jõuallikate valikus on vaid väikese töömahuga mootorid, osutub siingi automaatkast loogiliseks valikuks, sest kompenseerib edukalt madalatel pööretel esineva jõuaugu.
Kokkuvõtlikult: Rifter ongi ruumiime
Soome keeles kasutatakse ruumikate autode puhul vahest väljendit “tilaihme,” Eesti keeles ei kõla “ruumiime” küll nii ilusti ent võtab sellegipoolest Rifteri olemuse väga täpselt kokku. Peugeot Rifter on ruumiime.
Mõõtudelt on see suuremapoolne sõiduauto (pikkus 4,4 või 4,7 m) ka pikas kereversioonis, mistõttu ei teki mahtumisprobleeme ei parkimismajadesse ega linnatänavatele.
Kütusekulult on Rifter aga väikeautode klassis, keskmine kütusekulu diiselmootoriga ja automaatkastiga isendil alla 5 liitri sajale ei nõua ökosõidupingutusi.
Soetada on Rifterit odavam kui sama suuri konkurente, eriti kui viimastele samaväärne varustus külge suruda: Rifteri kõige esimene varustustase on täiesti piisav igapäevavajaduste rahuldamiseks ning konkurendid jäävad samasuguse taseme pakkumisega lihtsalt hätta.
Kokkuvõttes lubavad eelkäijaga võrreldes sõiduautolikum tunne, metsik praktilisus ja taskukohane hind arvata, et Rifterist saab sarnaselt eelkäijale muuhulgas populaarne peresõiduauto. Maasturilaadsed, võtke koomale!
Pildid: Uku Tampere ja tootja
