2018. aastal tehti IATA andmetel 46,1 miljonit lendu. Meie taevas on lennukitest pungil. Palusime piloodil ja lennuasjatundjal Toomas Uibol selgitada, millega suvel lennates tuleks arvestada.
Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus IATA avalikustas ametlikud andmed 2018. aasta lennuliikluse ning -õnnetuste kohta: oli rekordaasta, mil tehti 46,1 miljonit lendu ja veeti enam kui 4,3 miljardit lennureisijat.
Iga päev viibib taevastes kõrgustes keskmiselt 11,8 miljonit reisijat ja tehakse 126 301 lendu. Iga 0,7 sekundi tagant stardib üks kommertslend. Suvine lennutihedus on talvisega võrreldes kordi tihedam.
Euroopa õhuruum on suvel ummistunud
Euroopa õhuruum on lennukitest ummistunud: suvel on lendude arv pea 3 x suurem kui talvel, sest inimesed reisivad rohkem. “Tiheda suvetaevaga” kaasneb ka segadusi nagu lendude hilinemist ja ärajäämist.
Vaata Flightradar24-st, kui palju lennukeid parasjagu õhus on
Tegemist pole niivõrd riskiga lennuohutusele (kuigi turvalisus on võtmesõna kõikide pealtnäha segadustega), vaid ebameeldivustega reisijatele, kes soovivad õigeks ajaks oma sihtkohta jõuda.
Et keegi valesti aru ei saaks – lennukeid hajutatakse üksteisest endiselt sama palju ja sama turvalise vahega kui tavaliselt, kuid tihedam õhuliiklus võib tähendada järjekordi ja reiside hilinemisi.
Ka Nordica on seda omal nahal tunda saanud. Järjekorrad suurte sõlmjaamade juures on olnud ikka üks osa lennundusest, kuid viimastel aastatel on probleem süvenenud.
Peamine põhjus on proosaline: lennupiletid on läinud järjest odavamaks, inimeste sissetulekud suuremaks ja nii tekib suur nõudlus reisimise järgi, kuid taristu ei tule sama kiires tempos järgi.
Ei saa öelda, et liikluse tihenemine tooks kaasa otsest ohtu lennuturvalisusele. Kui selline oht oleks tekkimas, siis järelvalveorganid kindlasti sekkuksid.
Kuidas suvel reisi planeerida?
Eriti hoolikalt peaksid oma reisi planeerima need inimesed, kes ei vali või ei saa valida otselendu punkti A ja B vahel vaid on sunnitud vahemaanduma punktis B, et sealt siis võimalikult kiirest punkti C lennata.
Punkt B on sel juhul mõni suurem sõlmjaam (Eesti vaates näiteks Frankfurt, Amsterdam, Helsingi, Riia) ja just selle läbimisel või sinna lendamisel on risk suurem, et reisija saab omal nahal ummistunud taevast tunda.
Kui on võimalik, tuleks valida otselend. See on enamasti kallim kui vahemaandumistega lend, aga selle võrra ka muretum. Tallinnast on nüüdseks päris hea valik otselende ja neid tuleb järjest juurde.
See saatuslik slot
Lennuliiklusteenindus, mis juhib kogu liiklust taevalaotuses võib anda lennufirmale slot’i. Slot tähendab sisuliselt teatavat ajapragu, mille jooksul peab piloot õhku tõusma. Kui selle aja sees lennuk ei stardi, võib järgmine võimalus tulla halvimal juhul mõne tunni pärast.
See on ka üks põhjus, miks lennukikapten ei saa teinekord hilinevaid reisijaid ära oodata. Ootad minuti või kaks, aga riskid uue slotiga ja kogu lend hilineb. Ühe lennu hilinemine tekitab liblikaefekti.
Seega võime kõik turvaliselt edasi lennata, aga peame arvestama, et risk sihtpunkti hilineda on sel suvel suurem kui eelmisel aastal. Nordica on õnneks ujunud vastuvoolu ja meie viimase 6 kuu täpsus ja lendude regulaarsus on väga kõrge.
Leedu õhuruumis tekkinud pusa
19. aprilli õhtupoolikul tekkis Leedu õhuruumis olukord, kus kolm lennukit lendasid samal lennukõrgusel ja kehvade kokkusattumuste tõttu võinuks tõenäoliselt juhtuda katastroof.
Leedu juhtum on väga värske ja kuni täpsete asjaolude väljaselgitamiseni on keeruline öelda, miks selline olukord sai tekkida.
Spekuleeritakse küll lennujuhi väsimusest tulenenud eksimusega, aga pigem tuleb ära oodata ametlik raport. Lennujuhid ütlevad üldiselt seda, et kui lennuliiklust on rohkem, siis on ka kontsentreerumistase kõrgem.
Valvas peab olema aga ka siis kui liiklust on vähe. Leedu juhtumi päästis halvimast TCAS (Traffic alert and Collision Avoidance) tehnoloogia.
Abisüsteem on paigaldatud kõikidele reisilennukitele ning Leedu juhtumi ajal andis see pilootidele korralduse kokkupõrke vältimiseks muuta lennukõrgust, mida nad ka järgisid. Kolmas lennuk tuli mängu peale esimese kahe kõrgusemuutust.
Lendamine on ohutuim reisimise viis
Lennuohutus on viimase viie aasta jooksul jõudsasti paranenud, kuid möödunud aasta oli paraku negatiivseks erandiks: mullust lennuõnnetustes surmasaamise riski hindas IATA koefitsendiga 0,17.
See tähendab, et inimene peaks lendama iga päev 241 aastat (!) järjest selleks, et oleks tõenäoline sattuda õnnetusse, kus vähemalt 1 inimene surma saab. Seega on lendamine jätkuvalt kõige turvalisem reisimise viis. Ka suvel.
