Kia Sorento on täiesti esmaklassiline ruumikas ja maastikulgi muretult liikuv auto. Hullult mugav ja samal ajal igav maanteelaev: aga igavus on tingitud asjaolust, et auto teeb juhi eest paljugi ära, mis peamine, triigib teed ühtlaselt siledaks. Uku Tampere käis sõitmas.
Paar aastakümmet tagasi lihtsa odavauto positsioonis olnud Lõuna-Korea autotootja Kia viskab täna kõikide oma mudelitega kinda “vanadele headele” Euroopa autotootjatele. Kolmanda põlvkonna Kia Sorento on nii olemuselt kui ka tegumoelt esmaklassiline auto.
Sorento on Kia “lipulaevmaastur”, mis teeb kõike kindlalt ja rahulikult. 7-aastane garantii ning 40 tuhande euro juurest algav hind võiks panna konkurendid murelikult kukalt kratsima: auto on hästi varustatud ning kuhu ka pilgu viskad, kõikjal vaatab vastu kvaliteet.
Vaevalt, et Lõuna-Koreas 1944. aastal aimatagi osati, et Kyungsung Precision Industry nime all alustanud tehasest saab alguse riigi suuruselt neljas ja globaalse haardega ettevõte.
Algusaastatel terasest torusid, jalgrattaosi ja jalgrattaid tootma hakanud ettevõte toodab 75 aastat hiljem autosid, mis kandideerivad edukalt planeedi parimate autode edetabelisse.
Kui paar-kolm aastakümmet tagasi inspireeris Kia sõnamängu “no-kia” ning naerdi nende plastmassilisuse, roostealti kere ning imeliku disaini üle, siis täna tehastest välja vuravad sõidukid ei anna sellistele naljadele põhjust.
Ettevõte on kohanenud Euroopa turuga ja eurooplaste maitsega ning on Saksa autotootjatelt kõvasti autode ehitamist õppinud. Tulemuseks on klientide rahulolev mõmin ning järjest kasvav usaldus brändi vastu.
Hinnad lõpevad seal, kus konkurendid alustavad
Tippvarustuses Kia Sorento saab kätte praegu 44 900 euroga, kui leppida puhta komplektiga. Kui see tundub palju, siis tasub vaadata, kui palju eurosid tuleb välja käia noobelklassi luksusmaasturite eest, mis kannavad Saksamaa brändide märke ning mõelda sellele, kas ja mis on auto juures üldse tähtsad.
Lühidalt võib öelda, et Kia Sorento hinnakiri lõpeb sealt, kus lähima konkurendi VW Touaregi hinnad algavad. Samas klassis võistlejaid ongi päris vähe, sest hoidku selle eest, et Sorentot veel julgemalt võrrelda… kuigi võiks.
Tõsi, 50 000 euro eest saab ju pealtnäha prestiižsema brändi logoga läikiva iluvõre taha 3-liitrise töömahuga V6 mootori ning rohkem “bling-elemente”. Kuid muus osas… midagi rohkemat tegelikult ei olegi. Ja 7-aastast garantiid ei ole ka.
Peaaegu esmaklassiline sõitjateruum
Sorento armatuuril on natuke rohkem plastmassi ja vähem toretsevat kõrgläiget või puitdekoori (disainerile selle eest suur aitäh!) ning eridisainiga vidinaid-nüansse, kuid üldine mulje Kia kabiini istudes on … vägagi võrreldav “esmaklassi” maasturilaadsetega.
Materjalid on pehmed, on ka elegantsi lisavat kõrgläiget ning satiin-kroomist aktsente. Kuid Sorento kabiin ei mõju päris nii sihvakana, kui traditsiooniliselt preemium-klassi masinalt ootaks.
Sorentos ei teki tunnet, et miski võiks kusagilt irduda, kriimustuda, katki minna või muud moodi oma algse sära minetada.
Praktiline kaalutlus prevaleerib toretsemise ees. Kuid see ei liigita Sorentot siiski veel esmaklassist välja, sest üldmulje on ikkagi … esmaklassiline.
Ehk kõige täpsem kirjeldus Sorento sõitjateruumi kohta olekski robustne elegants, mis väljendub selles, et kõik on nii nagu esmaklassimasinas olema peab, aga ära on jäetud peenutsemine, iluvidinad.
Tulemuseks on see, et põlvega istmepadjale toetades ei jää sinna koledaid muljumisjälgi ning isegi halval teel sõites ei nagise ükski liitekoht või detail ning võtmepundi laekas hoidmine ei tähenda pinna rikkumist.
Istumisasendile, ergonoomikale, varustusele ning ruumikusele ei ole võimalik etteheiteid teha ka pikematel sõitudel. Kõik kaasajal vajalik – ühenduv infolust, kohanduv kiirushoidik, reahoidja jms on Sorentos olemas.
Vana hea vanakool
On siiski üks nüanss, mis Sorentot esmaklassi sõidukite nooblisse nimekirja liigitada ei lase: Sorento kapoti alt leiab neljasilindrilise 2.2-liitrise töömahuga CRD diiselmootori. See on praktiline ja mõistuslik valik ning Eestis muud valikus ei olegi.
200 hj võimsust 4,8 meetri pikkuse ja üle kahe tonnise tühimassiga nelikveolise masina peal ei ole kindlasti üledimensioneerimine.
Nullist sajani kiirendab Sorento ca 9.4 sekundiga ning tippkiirus on “ainult” 205 km/h. See ei ole ei särtsakas ega kiire masin.
Esmaklassi-maasturite seas standardiks kujunenud vähemalt 3-liitrise töömahuga V6 mootorite suutlikkuse vastu Sorento ei saa, samuti on mootor üllatavalt lärmakas.
Samas ei tähenda “vanakooli mootor,” et Kia Sorento tavaelus või linnaliikluses jalgu jääb või möödasõite teha ei jaksa – jaksab, liigub piisavalt hästi. Kuid tulenevalt mootorist on Sorento üldine iseloom rahulik.
Esmaklassimaasturid spurdivad, kiirendavad ning nende jõuvaru on üledimensioneeritud, Sorento on rohkem võrreldav Toyota Land Cruiserilt tuttava vedurilaadse rahuliku ja jõulise kulgemisega.
Sorento mootor rõõmustab mõistlikku inimest ning eriti tema rahakotti – auto keskmine kütusekulu on kesise 6-7 liitri vahel ka ilma ökosõiduvõtteid kasutamata.
Päriselt tähtsad asjad on paigas
Terad eralduvad sõkaldest aga pikka perspektiivi vaadates. Autosid ja nende võimsaid mootoreid on lihtne kiita, kui auto on uus.
Kiirendus, mootorihääl – need kahtlemate erutavad igaühe meeli, aga mesinädalad lõppevad ükskord, toimub naasemine argiellu, kus võtmerolli mängivad hoolduskulud, auto vastupidavus.
See on koht, kus mistahes äge kiirendus, siidine mootorihääl või V-mootori mõnus müdin tuju eriti ei parenda, oh ei. Loeb vaid, kui suur jõnks rahakotist teenindusse minnes läbi käib.
Eks palju sõltub omanikust ja hooldamisest auto elutsükli jooksul, aga põhimõte on kaasaegse sõiduki puhul lihtne: mida keerukam on auto ja selle mootor, seda kallim on selle remont ja hooldus.
Kuigi ka proovisõidu-Sorento on uus ja ma ei tea täpselt, mis on autost järel pärast 300 000 km läbimist. Kuid samal ajal olen veendunud, et õigesti hooldatuna on tegu truu ja rahakotisõbraliku kaaslasega aastateks.
Üks asi on 7-aastane garantii, teine asi on lihtne mootor, mis lihtsalt peab paremini vastu ja on töökindlam. Ja kui lisada siia kaalutud praktilisus, on tulemus rahakotisõbralik(um).
Eurooplased jäävadki juba alla
Kuid mitte ainult eelnevalt toodu ei anna põhjust ennustada autole pikka iga ja muretut elu. Kaasa aitab ka tänase Kia olemus üldiselt.
Kiast ja selle sõsarmargist Hyundaist on mõlemast saanud euroopalikud autotootjad, kuid usaldusväärsuselt, kvaliteedilt ning vastupidavuselt ei ole eurooplastest neile enam vastast.
Ma võin proovisõiduautodest vahest vaimustuda. Üks edevam kui teine ja vastupidi – sisuliselt iga auto oskab millegagi võluda.
Kuid see võlu võibki olla hetkeline: nagu ööklubisse minekuks üles mukitud-sätitud tüdrukud, kelle tegelikku palet näed alles hommikuhämus.
Kiirendus, tehnilised imevidinad ja bling on ägedad, aga kui tegelane on kapriisne, ebausaldusväärne ja kallis pidada, siis igapäevaseks olmeks on mõistlik midagi muud valida. Näiteks Sorento.
Lõppkokkuvõttes võibki öelda, et Sorento (ja selle sõsarmudel Hyundai Santa-Fe) on praegusel hetkel suurte maasturilaadsete SUV-de segmendis parim valikuvariant.
Emotsiooni see otseselt ei paku, küll aga väga mugava ja mõnusa olemise ning kindla ja rahuliku sõidu. Ning seda kõike mõistliku hinnaga.
Fotod: Taivo Soobard. Modell: Veli V. Rajasaar
