Ma polnud pikka aega Mazda rooli istunud. Ja ausalt öeldes pole see mark, kelle uut mudelit põnevusega ootaksin – puudub tunne, et kohe tuleb midagi, mis raputab turgu.
Mazda on alati kusagil tagaplaanil, tagasihoidlik, ilma suure kisa ja kärata. Aga siis ilmub uus mudel, sa sõidad sellega ja avastad justkui automaailma uue lehekülje – Mazda 3, CX-60, MX-30 ja loomulikult MX-5, mille ma lõpuks endale ostsin.
Mõne aja pärast hajub see tunne teiste testide vahel… ja siis suudab Mazda sind jälle üllatada. Täna on jälle selline hetk. Mazda 6e tuletas mulle meelde, kui väga me seda marki alahindame.
Väljast näeb see välja nagu tuttav Mazda 6, kuid nüüd juba Hiina passiga. Irooniline? Võib-olla. Aga fakt jääb faktiks – disain on õnnestunud. Isegi kui geograafia on muutunud, on Mazdale omane joon ja stiil endiselt selgelt tuntav. Punases Soul Red Crystal toonis – üks turu ilusamaid ja sügavamaid punaseid – näeb sedaan välja sportlik, kuid mitte liialdatud.
Kui sisekujunduse kirjelduses kohtad sõnu nagu naturaalne nahk, alcantara ja alumiinium, kujutad ette luksusautot kopsaka hinnasildiga. Aga ei – me oleme Mazda 6 sõitjateruumis. Avar konjaki tooni interjöör, kuhu mahub mugavalt neli inimest. Kui mitte joonlauaga mõõta, siis ruumikuselt on ta väga lähedal Škoda Superbi tasemele.
Mazda kvaliteet on ootuspäraselt laitmatu – ei krõbinaid ega lõtke, kõik on kokku pandud nagu peab. Esimesed kilomeetrid linnas – sõitjateruumis valitseb vaikus. Vaatamata raamita ustele on heliisolatsioon suurepärane. See lubab nautida ka helisüsteemi – nüüd on see Sony’lt. Mitte tippklass nagu Bowers & Wilkins või Burmester, kuid väga tasakaalus ja meeldiv kuulata nii valjult kui vaikselt.
Mul on ikka veel üllatusmoment – „lihasmälu“ seostab Mazdat lihtsate ja tavaliste autodega. Võib tunduda, et ma räägin liiga positiivselt, aga auto pole ka puudusteta. Näiteks osade funktsioonide (peeglid, istmeventilatsioon, roolisoojendus) sätted on peidetud ekraani. Jah, ekraan töötab kiiresti ja sujuvalt Qualcommi riistvaral, kuid esmakasutajale pole see kõige mugavam.
Samas on kasutajaliides meeldivalt tagasihoidlik. Kaamerad käivituvad kohe, eriti meeldis külgkaamera lahendus, mis aitab äärekivi kõrval parkides vältida velgede kriimustamist. Juhiabisüsteemid hoiavad kiiruse ületamisest tagasi viisakalt ja pealetükkimatult. See on sõbralik elektroonika, mis tõesti aitab, mitte ei ärrita.
Mazda 6e on ehitatud uuele tagaveolisele platvormile – ja seda on tunda. Auto juhitavus on täpne ja elav, madal raskuskese teeb sõidu stabiilseks. Jah, suurel kiirusel võib tagaosa kurvis veidi „mängida“, kuid kui sellega harjuda, muutub see nauditavaks. Mitte küll Alfa Romeo Giulia tasemel, kuid täiesti sportliku sedaani vääriline.
Aku – 72,1 kWh. Linna keskmine energiatarve oli umbes 18 kWh “sajale,” mis annab reaalseks sõiduulatuseks üle 300 km isegi +5°C juures. Maanteel tõuseb tarbimine umbes 21 kWh-ni, mis on selle klassi norm. Ja see pole enam MX-30 stiilis eksperiment – see on täisväärtuslik elektriauto, millega võib julgelt sõita ka linnast välja.
Lõpetuseks üks lihtne mõte. Vahel unustame, milline peaks olema tõeline pereauto. Mitte lihtsalt praktiline „sõidutaja“, vaid masin, mis pakub naudingut, stiili ja emotsiooni. Mazda annab sellele suurepärase vastuse.
Uues „kuueses“ on tagasi see säde – praktilisuse ja sõidurõõmu kombinatsioon. See on auto, millega tahad teele minna, ja mis võib saada pere täisväärtuslikuks liikmeks.
Mazda 6e hind algab 45 000 eurost, proovisõiduauto maksis 48 000. Selle raha eest võib saada Škoda Superbi, kuid Mazda pakub elektriautot, mis tundub nagu preemium. 59 punktiga tõuseb Mazda minu edetabelis väga kõrgele – samale tasemele Mercedes-Benz E350-ga, Škodal on “ainult” 50. Praegu jääb 6e kogu margi valikus ühe punktiga alla vaid MX-5-le. See on üks neist harvadest juhtudest, kui võin selgelt öelda: lisage see oma ostunimekirja.
Fotod: Vladimir Niinimäki