Seitsmekohaline linnamaastur peaaegu soodsa hinnaga
Eelkäijast moodsama välimusega ja uuenenud infolustiga
Hinnad alates 35 990 eurost
Hyundai Santa Fe – nimeline mudel on ostjate hulgas võrdlemisi populaarne olnud tootmise algusaegadest, 2000. aastast alates.
Sellegipoolest oli klientidel auto veelgi paremaks tegemiseks mitmeid soovitusi ja 2006. aastal ilmavalgust näinud teise põlvkonna juures oli neist nii mõndagi kuulda võetud – muuhulgas vähendati nii kere kaldumist kurvides kui tuule- ja teemüra.
2012. aastal esitletud kolmas põlvkond sai lisaks tehnikale suurte täienduste osaliseks ka väliselt, mille tulemuseks oli igakülgselt kaasaegne auto. Meile anti proovida kolmanda põlvkonna viimast mudeliuuendust, mille raames on auto saanud endale näiteks uued esi- ja tagatuled.
Hyundai Santa Fe tehnilised andmed
Mootori töömaht: 2 199 cm3
Suurim võimsus (kW, hj, RPM): 147/200/3 800
Suurim pöördemoment (Nm/p/min): 440/1 750–2 750
Pikkus, laius, kõrgus, teljevahe (mm): 4 700, 1 880, 1 690, 2 700
Kliirens, mm: 180
Tühimass, kg: 1 940-2 078
Täismass, kg: 2 600
Tippkiirus: 203 km/h
Kiirendus nullist sajani: 9,6 sekundit
Pöörderaadius: 5,45 meetrit[/toggle]
Minu lugu
Küllalt suurekasvuline Hyundai Santa Fe on võrreldes mulle viimasel ajal jagunud proovisõiduautodega veidi teise kaalukategooria esindaja.
Autosse istudes lasen harjumuspäraselt istmepatja allapoole, et istmesättimist algusest alustada, ja see laskub… ja laskub… ja laskub… Seitsmekohalise linnamaasturiga parklast ettevaatlikult välja hiilides on üsna kiiresti tunda, et tegemist on viimati proovitud pisiautost tuntavalt suurema masinaga.
Disain ja juhikoht
Populaarset autot on ilmselgelt raske disainida – tulemus peab meeldima väga suurele hulgale inimestele. Seega on arusaadav, et Santa Fe mõjub hoolimata mõnest sportlikkust rõhutavast detailist üldiselt suhteliselt konservatiivselt.
Näpuotsaga silmatorkavust ja/või läiget on lisatud uutesse tuledesse, klaasist panoraamkatusesse, trapetsikujuliste otstega topeltväljalasketorudesse ja tagumise kaitseraua alt piiluvasse põhjakaitsesse, ent sellega on ka piirdutud.
Hyundai insenerid näivad uskuvat, et sellise auto puhul peab disain olema aimatav, mitte ilmtingimata erinevatele detailidele pilku püüdma, ja ma nõustun nendega.
Ka sisemuses on tegemist harmooniliselt kokkukõlava tervikuga, mitte erinevate elementide omavahel võistleva soologa. Sellist autot ei osteta eputamiseks ja Hyundai teab seda. Ergonoomika, sümmeetria, zen.
Sõiduomadused
Ei ole midagi teha, peaaegu viiemeetrine ja tühjaltki umbes kaks tonni kaaluv tumepruun elevant jääb ka sõites oma loomusele truuks. Ja teate, mis? See ei häiri. Santa Fe on oma reaktsioonides mõnevõrra inertsem ja stoilisem kui väheldasema kerega suguvennad, aga ta peabki selline olema.
Vedrustus on küllalt pehme, rool, kuigi ratastega põhimõtteliselt ühendatud, märkimisväärset täpsust või tagasisidet ei paku, aga nii suure auto roolis ei ole neurootiliste inimeste koht. Ja mida 2,2-liitrine diisel heldelt jagab, on vääne, mis võimaldab Santa Fe-ga vedada tervelt kahetonnist haagist.
Lisaks manööverdab Santa Fe meeliülendavalt kokkuhoidlikult – kuidas 4,7 meetri pikkuse auto pöörderaadiuseks saab olla 5,45 meetrit, on mulle küllalt arusaamatu.
Praktilisus
Seitsmekohalise auto puhul on praktilisus natuke teistsugune mõõde. Auto jaoks, mille pagasiruumi mahub silmagi pilgutamata pool majapidamist ja veidi optimeerides ilmselt ka terve, ei ole see, kas sinna mahub lapsevanker või mitte, isegi mingi näitaja.
Suurim pagasiruumi maht, mille saavutamiseks peab küll alles jätma vaid ühe, esimese istmerea, on tervelt 1 615 liitrit. Seitsme istekoha puhul kahaneb see aga kõigest 125 liitri peale, nii et omad valikud tuleb siingi teha.
Vidinad
Nüüd hakkame kapsaaedu kividega loopima. Proovisõidunädalavahetuse teiseks päevaks oli planeeritud väike konkreetseks ajaks kohalejõudmisega väljasõit lõunaosariikidesse.
Pakkisime lapse ja mõned kodinad autosse, käisin viiendat korda kontrollimas, kas uks on lukus, ja start oli antud. Mis aga stardimemo ei saanud, oli auto puuteekraan, täpsemalt terve keskkonsool koos meedia-infosüsteemi ja kliimaseadmega. See lihtsalt ei lülitunud sisse. Täielik pimedus, mille vastu ei aidanud ka auto taaskäivitus.
Esimesest hämmingust ülesaanuna meenus mulle, et Eesti naine on lisaks visadusele ka nutikas, ja doktor Google andis mulle vastuseks, et tegemist on levinud probleemiga ja aitab restart ekraani ülaservas olevast nupust.
Tõepoolest, aitas. Vahepeal pead tõstnud pinge andis veidi järele, kuni maanteele jõudes teatas auto, et Smart Cruise Control Conditions Not Met. Meie palvetele täpsustada ei vastatud ning appi pidi jälle tulema juba mainitud doktor, kes teadis rääkida, et selle vastu aitab seismajäämine ja auto taaskäivitus. Ja aitaski!
Seejärel otsustas auto ilmselt, et aitab küll kiusamisest, ja funktsioneeris terve ülejäänud reisi vältel veatult.
Ka ülejäänud nädalavahetus möödus vahejuhtumiteta, kuni esmaspäeva hommikuni, mil mind tervitas õue auto juurde minnes, et see õigele omanikule tagastada, järgnev vaatepilt.
Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mina hakkasin sissejuhatuseks valju häälega naerma.
Kui keegi jääb veidi kahtlevale seisukohale, milles nali võiks seisneda, siis võin selgitada, et õhtul, kui ma auto juurest tuppa läksin, oli see luuk täiesti kinni ja tema vahepealsed tegemised on mulle sama müstilised kui teile.
Küll aga lõbustab mind kujutluspilt sellest, kuidas auto oma luugilehvitustega hommikul tööleruttavaid naabreid üllatas.
Lisaks tundus, et meie teed on Santa Fe nutikale püsikiirushoidjale veidi liiga kurvilised. Seetõttu arvas automaatika päris mitut kurvi läbides, kui eessõitja päris otse nina ees ei olnud, et nüüd on ees tühi maa ja andis täie raha eest gaasi… et siis paari sekundi pärast avastada, et tegelikult ei ole ka, ja siis pidureid litsuda.
Mootor, käigukast ja hind
Hyundai 2,2-liitrine ühisanumsissepritsega turbodiiselmootor käib käsikäes 6käigulise automaatkäigukastiga.
Lisaks saab Santa Fe uhkustada aktiivse automaatselt sisse-välja lülituva nelikveoga (pöördemomendi jaotus 100:0-50:50), millel on ka lukustamise võimalus (pöördemomendi jaotus 50:50).
Soodsaima Santa Fe hind on praegu tavalisest 4 000 eurot soodsam ehk 35 990 eurot. Selle eest saab Hyundai keeles Comfort-nimelise baasvarustuse, mille nimekiri on muljetavaldava pikkusega.
Kes aga tunneb puudust pimenurga jälgimissüsteemist, reavahetuse abisüsteemist, sõidureast väljumise hoiatussüsteemist, tagumise põikisuunalise liikluse hoiatussüsteemist, vingemast heli- ja infosüsteemist ja 18-tollistest valuvelgedest, peab varuma 42 990 eurot Style-varustustaseme jaoks.
Kui sellestki vähe ja hing ihkab lisaks autonoomset hädapidurdussüsteemi, esikokkupõrke hoiatussüsteemi, iseparkimissüsteemi, elektriliselt reguleeritavat kõrvalistet, veelgi suuremaid, 19-tolliseid velgi ja mõnd täiendavat vidinat, peab tippvarustustaseme Premium eest esindusse jätma 46 990 eurot.
Ülalpidamiskulud
Ametlikud kütusekulunumbrid jäävad linnas 7,6-7,8 ja maanteel 5,9-6 liitri kanti sajale kilomeetrile. Võimalik, et teatud kiiruste, õhurõhu, temperatuuri, teekatte ja biovoolude puhul on see ka saavutatav. Meil näitas kompuuter maanteel igatahes äärmiselt järjekindlalt 9-ga algavaid numbreid. Linnas… ei julgenud isegi vaadata.
Hyundai pakub oma autodele 5 aastat läbisõidupiiranguta garantiid, 5 aastat autoabi ja 5 aastat tehnilist kontrolli (tõsi, kord aastas). Lisaks on 12 aasta pikkune keregarantii, 5 aasta pikkune värvigarantii ja mitmed erinevad pisemad garantiid muudele pudinatele.
Rivaalid, mida vaadata
Põhirivaal on Santa Fe-le tõenäoliselt samas hinnas sõsarmudel Kia Sorento, millega meie sõitnud ei ole ja mille puhul oleks minu jaoks ilmselt põhiküsimus, kas Sorento sarnaneb rohkem Hyundai Santa Fe-le või Kia Sportage’ile. Viimasel juhul oleks minu silmis vist Sorentol väike eelis.
Peaaegu samasse hinnaklassi jääb ka tugev kandidaat Toyota Land Cruiser ja soodsam valik julgetele oleks SsangYong Rexton. Kui kastiautosid ei välista või pigem ongi töölooma järele huvi, laieneb valik hoobilt ja nimekirja saab lisada näiteks umbes samas hinnas Toyota Hiluxi, Volkswagen Amaroki ja Nissan Navara.
Accelerista komm
Vaidlust ei ole selles, et kui kõrvale jätta vidinate väike jonnituur ja sõiduentusiasti jaoks pisut iseloomutu tunnetus teel, on tegu asjaliku ja funktsionaalse sõidukiga, kuhu mahub reisijaid ja pagasit mitme väiksema isendi jagu.
Kui otsite ruumikat, mõistlikku ja mugavat suuremapoolset autot, millega linnas manööverdaminegi nii kõikide abilistega kui ilma libedalt sujub, tahtmata samas Saksa toodangu hinnasiltide või kastiautode poole vaadata, tasub Santa Fed kindlasti proovida. Kui muud ei saa, leiate vähemalt killukese päikest.
Vaata hinnakirja maaletooja kodulehel Vaata edasimüüjate kontakte
Tekst: Maarja Kupits, fotod: Hyundai, Maarja Kupits
