Kui populaarse särtsuka pikkusest 17 cm maha lõigata ning vormid teravamaks muuta, ent tehniline pool samaks jätta, siis kas sellest tuleb midagi head või vastupidi?
Just seda tegi Škoda menuka Enyaqiga. Vaatame, kuidas välja kukkus.
Škoda ei nimeta oma autosid mitte linnade ega väikerahvaste järgi, vaid on loonud süsteemi, mille kohaselt sisepõlemismootoriga linnamaasturid algavad k-tähega ning täiselektrilised e-tähega.
Seega on loogiline, et uus Elroq pole midagi muud kui Karoqi elektriline vaste. Nende autode mõõtmed on sarnased, kuid muus osas loomulikult täiesti erinevad.
Elektriautod on kuni tänaseni olnud absurdselt kallid. Osutatakse küll asjaolule, et tehnoloogia arengule vaatamata on suure veoaku omahind kõrge, kuid sellegipoolest maksavad täisväärtuslikud särtsukad sageli üle poolesaja tuhande euro. Muidugi ei saa kõik endale seda lubada, kuid see ei tähenda, et keskkonnahoidlik kulgemine ei võiks olla taskukohane.
Seetõttu polegi imestada, et mõistlikult hinnastatud Elroq kohe Euroopa müügiedetabelites kõrgeid kohti saavutama hakkas. Kuna Škoda ostjat peetakse (kas see ka tegelikult tõele vastab, sõltub definitsioonist) väga ratsionaalseks inimeseks, vahel isegi koonerdajaks, siis see tähendab, et ta ootab neljakümne tuhande eest täisväärtuslikku autot, mitte kompromisse.
Hüvasti, ülekaal!
Ümmargune on ka vorm, õigustas koomiksikass Garfield oma piiritut armastust lasanje vastu ning sellest tulenevaid tagajärgi. Sama vabandust on kasutanud miljonid inimesed üle maailma oma liigsete kilode kohta ja ilmselt kasutavad ka tulevikus. Inimloomus ei muutu.
Eelmise kümnendi lõpul elektriautosid joonistanud disainerid mõtlesid ilmselt samuti ja jätsid selle lihtsalt välja ütlemata. Seebimulli meenutav kujustus, mis algas juba pisikese Mitsubishi Oi-Mai-Või juures, jõudis haripunkti Škoda Enyaqiga. Paraku polnud see pontsakus siis enam armas, vaid lausa kole.
Seda meeldivam on üllatus, et tšehhid võtsid tehnika ning muudki detailid (kokku ca 90%) ning lõikasid viimatimainitul liigse rasvapolstri lihtsalt maha. Tulemus: teravad jooned ja (krossoveri kohta) ideaalilähedased proportsioonid teevad Elroqist hetkel müüdavatest autodest ühe kaunima, andmata samas järele praktilisuses.
Škoda ise ütleb, et selline resultaat saavutati minimalistlikku ja puhast Modern Solid disainikeelt kasutades. Auto esiosa disain viitab sisepõlemismootoriga autode iluvõrele, kuna vinti ei tohi üle keerata, inimesed peavad Škoda ikkagi ära tundma.
Nii arendatakse Mladá Boleslavis asju järk-järgult – näiteks asendati Škoda embleem sõnamärgiga. Olgu kohe öeldud, et kuigi ümmargune roheline logo polekski ilmselgelt uue Elroqi ninale sobinud, siis olge valmis, et autopesul hakkab lappe ja käsnu kõvasti kuluma – sedapuhku on praktilisus ilule ohvriks toodud.
Klienti tuleb mitte ainult kuulata, vaid ka mõista
Kõik teavad, et klienti tuleb kuulata, kuid vähesed oskavad kuuldut targalt tõlgendada. “Kui küsida inimestelt, mida nad tahaksid, ütlevad nad sageli, et tahavad midagi uut ja üllatavat. Aga kui proovida seda neile pakkuda, siis see alati ei toimi. Eriti Euroopas on inimesed tegelikult üsna konservatiivsed,” ütleb Elroqi sisekujunduse loomist juhtinud Chan Park.
Tal on kahtlemata õigus. Elroq näeb seest välja hubane ja rahulik, kusagil pole rõhutatud, et tegu on särtsukaga. Testiautos oli kasutatud ohtralt halli kangast, mis kattis erinevaid pindu nii armatuurlaual kui keskkonsoolil ja uste sisemuses. Kuidas see kõik vastu peab ja mõne aasta pärast välja näeb, on teine teema ja igaks juhuks ennustama ei hakka.
Mis aga tänapäeval eraldi kiitust väärib, on keskekraani all asuv eraldi füüsiliste nuppude riba, mis annab kiire juurdepääsu erinevatele funktsioonidele, sõidurežiimidele ja kliimaseadmele. Lisavarustusest saab tellida ka esiklaasinäidiku, mis kuvab kiirust, liiklusmärke ja navigatsiooni, kuid testiautol see kahjuks puudus.
Demokraatia on teadupärast kõige kallim valitsemisvorm ning seetõttu on paljud autofirmad otsustanud sellest loobuda, pöörates armatuurlaua ja keskkonsooli juhi poole. Škoda jätkab aga jonnakalt vanaviisi ja infolustisüsteemi ekraan on mõlema eesmise reisija jaoks (diplomaatiliselt) võrdse nurga all.
See tagab passenger princess’ile ülevaate toimuvast ning tal on lihtsam ka järgmine muusikapala valida, kui hetkel mängiv ei peaks mingil põhjusel sobima.
Pöörab hästi, sõidab vaikselt
Proovisõiduks oli suurima veoakuga (85 kWh) peaaegu tippvarustuses nelikveoline versioon, mis viib maksumuse üsna täpselt poolesaja tuhande juurde. Nagu juba öeldud, sellise hinnalipiku puhul kompromisse enam ei tehta.
Esimene positiivselt silma torkav asi on vaikne sõitjateruum. Kuna elektriautod on vedelkütust tarbivatest vaiksemad, tavatsesid autotootjad pikalt müraisolatsiooni pealt kokku hoida, kuid rehvi- ja tuulemüra ei sõltu ju mootorist! Elroq eristub ses osas positiivselt – ilmselt on Škoda hakanud esimeste seas mõistma, et ka soodsama elektriauto ostjal on õigus inimväärsele kulgemisele.
Volkswageni kontsernis hetkel kasutusel olev tagavedu tähendab lisaks pisut harjumatule (enamus autosid meie teedel on ju esiveolised) juhitavusele ka suurepärast manööverdusvõimet. 9,3-meetrine pöörderaadius on konkurentidest tunduvalt väiksem ja lisaks saab regeneratsiooni reguleerida rooli all olevate labadega.
Väiksem auto (võrreldes Enyaq’ga) tähendab ka väiksemat energiakulu. 17,7 kWh/100 km suvel pole küll tulemus, millega rekordeid purustada, ent arvestades, et tegu on igati täisväärtusliku pereautoga, mitte säästuliikuriga, ei saa selle üle nuriseda.
Talvele mõeldes on sarnaselt teiste uuemate Volkswageni grupi autodega võimalik ekraanilt aku eelsoojendus sisse lülitada ja täpselt näha, kui palju kulub aega optimaalse laadimistemperatuuri saavutamiseks. Ilma selle funktsionaalsuseta tänapäeval elektriautot osta enam ei tahaks, autonavi abil kiirlaadijasse navigeerimine jäägu neile, kel oma eluga muud teha pole.
Talvesõidu osas teine väga oluline nüanss, mida autot ostes tasub kindlasti silmas pidada: erinevus standardsete (kuigi LED-) laternate ja üksnes RS varustustasemel pakutavate maatriks-LED-ide vahel on nagu öö ja päev. Kui on palju sõitmist, eriti sügistalvisel ajal, siis viimatimainitud tuled on peaaegu kohustuslikud. Paraku tähendab see üksnes kalleimas varustustasemes autot, mis maksab ligi 55 tuhat eurot.
Positiivset: kogu vajalik talvesõiduvarustus on olemas. Negatiivne: see kõik on lisade nimekirjas ja maksab täiendavat raha, olgu jutt siis soojuspumbast või soojendusega esiklaasist. Õnneks saab Plus-paketi raames kopsaka tasu eest ka madalamatele varustustele maatriks-LED tulesid lisaks soetada.
Tehnilise poole pealt: Škoda Elroq põhineb Volkswageni kontserni MEB-platvormil ja on saadaval kolme erineva suurusega veoakuga. Tagaveolisel baasmudelil Elroq 50 on 55/52 kWh aku, mis annab sõiduulatuse 370 km ja võimsust 125 kW. Elroq 60 on varustatud 63/59 kWh akuga, võimsust on sel 150 kW ja sõiduulatus kuni 428 km.
Suurima 82/77 kWh akuga auto on lisaks tagaveolisele variandile saadaval ka nelikveolisena. Elroq 85 tagasillal oleva jõuallika võimsus on 210 kW ning läbisõit ühe laadimisega WLTP järgi küündib 570 kilomeetrini. Elroq 85x-il aga on esisillale paigaldatud lisamootor, mis koos tagateljel olevaga annavad kokku 250 kW, kuid kärbivad sõiduulatuse 550 km-ni.
Elektrilise linnamaasturi hinnad algavad Elroq 50 puhul 35 770 eurost ja ulatuvad võimsaima tagaveolise puhul 47 850 euroni. Tipptasemel versiooni Elroq 85 eest küsitakse 54 970 eurot ning kõigile kehtib 5-aastane või 100 000 km garantii (veoaku puhul 8 aastat). Hindade ja varustusega saab täpsemalt tutvuda siin.
Kokkuvõtteks
Škoda Elroq on elektriliste linnamaasturite turul väga värskendav nähtus. See ühendab endas atraktiivse disaini, avara sõitjateruumi ja moodsa tehnoloogia ning köidab isegi neid, kes tavaliselt elektriauto poole ei vaatakski. Just tänu sellele mudelile võib Škodat pidada tõeliselt uuenduslikuks automargiks.
Elektriautode areng on olnud vaevaline, kuid Elroq täidab kõik tingimused, mida esitatakse ühele täisväärtuslikule pereautole. Mõned Volkswageni kontserni harud ei ole selle üle ilmselt eriti rõõmsad (on arusaamatu, miks niisugune roll just Škodale anti), aga soovitan soojalt selle auto poole vaadata, kui otsite kompaktset krossoverit.
Lõpetuseks võib öelda, et ükski praegu turul olev elektriauto ei paku paremat hinna ja kvaliteedi suhet, mistõttu pole just väga julge seisukohavõtt, et tegemist on hetkel maailma parima elektrilise pereautoga. Aga seda muidugi ainult siin ja praegu ja selles hinnaklassis…
Meeldis:
- Disain
- Vaikne kulgemine
- Väike pöörderaadius
- Pikk sõiduulatus
- Ruumikus
Ei meeldinud:
- Oluline funktsionaalsus lisavarustuses
Fotod: Indrek Jakobson