Neli-viis aastat müügil olnud autole on viimane aeg teha näokergitus, sest kliendid nõuavad kogu aeg midagi uut.
2020. aastal meile jõudnud Škoda Octavia jätkas oma eelkäijate edu, kuid ilma uuenduseta ei pääsenud tänavu temagi.
Värskendust saab teha kahte moodi ning see sõltub sellest, kuidas autol seni läinud on. Kui müük ei suju, siis otsitakse kõiki võimalusi, et välimust maksimaalselt muuta. Kui aga algne mudel on osutunud edukaks, siis püütakse välimus jätta võimalikult samaks ning üksnes ajakohastada kasutusel olevaid tehnoloogiaid. Octavia puhul on ilmselgelt tegu viimase variandiga.
Laura ja taaskasutus
Uuele Octaviale on püütud anda välimus, mis ühtiks maksimaalselt Škoda kaasaegse disainikeelega. Esivõret on veidi ümber kujundatud ning uued esituled pakuvad nüüd võimalust udulaternatest loobuda. Pisut muudeti ka tagatulesid ja loomulikult on valikus teistsuguse kujuga kuni 19” mõõdus valuveljed (sõidumugavuse nimel soovitame neist hoiduda).
Octavia näol on tegu jätkuvalt oma klassi ühe suurema sõidukiga. Auto teljevahe pikenes juba kolmanda põlvkonna saabumisel, mis tähendab, et tagaistmele tekkis siis oluliselt rohkem ruumi – ehk täpselt parasjagu keskmist mõõtu inimestele. Ses osas on kõik vanaviisi.
Kui teise põlvkonna universaal meenutas külgvaates lihtsalt vorsti, siis nüüd on suudetud 4,7-meetrist pikkust osavalt varjata ning proportsioonid kenasti paika sättida. Ega ilmaasjata ei öelda kahe lähisugulase kohta, et Octavia on SEAT Leoni kõrval maastur, ja seda heas mõttes.
Interjöör on jätkuvalt ruumikas ning iga detail sisemuses räägib selget keelt, kellele see auto on mõeldud. Kui näiteks KIA Sorentoga sõites tunned, et iga makstud euro eest saad piisavalt luksust, siis Octavia on ilma liigselt eputamata seadnud eesmärgiks, et seal oleks lihtsalt hea ja mõnus olla.
Näovärskendusega lisandus uusi keskkonnasäästu rõhutavaid materjale ning Škoda väitel on neid töödeldud eriti ökoloogiliselt – nahka pargitakse kemikaalide asemel firma kontorites olevate kohvimasinate kohvipaksujääkidega. Uus on ka 13-tollise ekraaniga infolustisüsteem, mis pakub kombinatsiooni häälassistent Laurast ja täiustatud tehisintellekti tööriistast ChatGPT.
See tähendab, et kuigi nüüd oskab Laura üldharivatele küsimustele vastata paremini, lisab ta tihtipeale oma jutu lõppu vabanduseks, et tema teadmised baseeruvad ChatGPT andmetel ja rohkemat küsida ei maksa. Praktikas täidab ta siiski vaid lihtsamaid ülesandeid: avab-suleb aknaid, muudab temperatuuri jne, ehkki seda kõike on ise nuppude või ekraani vahendusel võrratult lihtsam teha.
Kui iga ukse kohal olevad sangad hõlbustavad sisenemist-väljumist ning riidenagide puuduse üle ei saa viriseda (erinevalt mõnest konkurendist), siis üllataval kombel on kohvitopside hoidjad disainitud väga säästumõõtu. Oma topsiga tanklas käiv keskkonnateadlik inimene sooviks suuremaid avasid.
Kui keskekraani juures üldse millegi üle kurta, siis seda, et õhu suunamiseks siseringlusele tuleb teha kaks puudutust, esimene kliimamenüü avamiseks ning teine seejärel välise õhuvõtu sulgemiseks. Olukorras, kus ette keerab mõni oma aja ära elanud pihustitega roim või otsustab möödasõitu teha põhja alt “puhtaks keevitatud” väljalaskega ront, on kopsude säästmiseks iga sekund oluline.
Hüvasti, kolm silindrit!
Jõuallikate valik on endiselt lai: saadaval on nii bensiini- kui diiselmootorid, sealhulgas poolhübriidsed versioonid 1,5-liitrisest ottomootorist. Olemas on nii 110 kW õlipõletaja kui ka sportlik kaheliitrise bensiinimootoriga 195 kW arendav RS-versioon.
Lihtsaima-soodsaima luukpära hind koos 85 kW mootori, kuuekäigulise käsikasti ja ilma mingi hübriidsüsteemita algab praegu 22 400 eurost ning lõpeb RS-versioonis universaali puhul 38 220 euro juures. Nelikvedu lubatakse juba 2025. aastal, ent Scout jääbki tõenäoliselt tulemata – sellise soovi korral tuleb osta pigem Karoq või Kodiaq.
Suurim muudatus kapoti all on aga üheliitrise mootori valikust välja jätmine. Ajal, mil enamus autofirmasid püüavad Golf-klassi ja isegi D-segmendi autosid varustada väikeste kolmesilindriliste jõuallikatega, on Škoda sellest loobunud. Põhjus on proosaline: klientidele see mootor Octavia kapoti all lihtsalt ei meeldinud.
Rool on volkswagenlikult täpne, kuid mitte närviline, mis teeb sõitmise mugavaks nii linnas kui maanteel. Vedrustus töötab vaikselt ning silub ära kõik ebatasasused. Munakivitestist sai oodatud maksimumtulemust, kuid siiski tuli hindeks 5 väikese miinusega – põhjuseks ebamäärased kolinad-naginad ees paremal. Sisemüra oli ootuspärane, parem kui Golfil, kuid Superbile jääb siiski alla.
Enim jahmatas aga testiauto kütusekulu – rahulikult Tallinnast Tartusse kulgedes jäi keskmiseks maanteekuluks 3,9 l/100 km. Isegi kui arvestada, et tegu oli ideaalsete tingimustega, on seda ikkagi väga vähe. Viie veerandtuhande läbimise järel oli näidikul 4,6 l/100 km ning sel juhul oli tegu täiesti tavalise sõiduga nii linnas kui maanteel.
See tähendab, et bensiinimootoriga auto sõidab maanteel ühe 45-liitrise paagitäiega rahulikult üle tuhande kilomeetri, kuid säästliku sõidustiili juures üle 1300 km. Kuigi diiselmootor on valikus, väheneb vajadus selle järele üha enam, 1,5-liitrine poolhübriid on jahmatavalt hea.
Octavia on meie turul saadaval neljas varustustasemes: Essence, Selection, Sportline ja RS, kusjuures selgelt antakse märku, mis on kellele mõeldud. Esimene tase on säästu hindavale ostjale, kes on nõus soodsama hinna eest mugavuses kompromisse tegema ning teine neile, kes soovivad pea kõike seda, mida tänapäeval golf-klassi autolt tahta võib, maksmata lisa noobelmargi nime eest.
Sportline ja RS on aga suunitletud nooremale või hingelt nooruslikule kliendile. Vastavalt sellele, kas soovitakse ainult pisut sportlikumat enesetunnet või ka käredamat minekut, erineb ka hinnalipik enam kui 4500 euro võrra (pluss lisavarustus). Tervikliku hinnakirja koos lisavarustusega saab alla laadida siit.
Testiauto oli Selection varustustasemel, mille letihind on hetkel kehtiva käibemaksumäära puhul 30 400 eurot. Sinna oli lisatud aga ohtralt vajalikke ja meeldivaid lisasid, nii et auto lõpphind oli lausa 35 820 eurot, kuid sinna saab lisavarustuse nimekirjast veel nii ühte kui teist juurde osta. Saksa (vabandust, tšehhi) autotootjate loogika…
Huvitava nüansina nõuab Škoda päris mitme mugavuslisa eelduseks sõitjateruumi interjööri paketi lisaks tellimist (410 € – 3480 €). Võimalik, et see lihtsustab auto komplekteerimist, kuid ostja jaoks tähendab kokkuvõtlikult seda, et vaatamata pikale lisavarustuse nimekirjale on head asjad saadaval reeglina vaid Selection-tasemel.
Talvesõit
Kuigi termomeetri näidud jätsid vahepeal mulje suurest suvest, siis kuupäevad kalendris rääkisid midagi muud. Päike käis juba madalamalt ning ööd olid piisavad jahedad koos ohtra kastega ehk et tingimused talvetestiks olid suuresti olemas. Enamuse sellest ajast ei paugu ju pakane, vaid on lihtsalt kehv suusailm.
Testiauto oli varustatud maatriks-LED esilaternatega (1020 €), mis kuuluvad klassi keskmike hulka. Nad teevad oma töö kenasti ära, vastutulijaid ei pimesta ning lükkavad valgusvihu võimaluse korral ees üsna pikaks. Kuid jõudu napib ning teepervede valgustatus jätab sel juhul soovida – liiklusoht aga reeglina ei armasta olla keset teed, vaid ootab servas.
Muus osas on auto suurepäraselt varustatud – tagaklaas soojeneb minutiga, esiklaas kahega (240 €) ning kolmeastmeline roolisoojendus nõuab veel minuti-paari lisaks. Samas on kogu rool sel juhul ühtlaselt soe ning väljalülitatuna ei jahtu kiiresti.
Diiselmootoriga mudelitele pakutakse juba standardvarustuses ka elektrilist siseõhu lisasoojendust (kuna testiauto tarbis bensiini, siis selle efektiivsust hinnata ei saanud) ning lisaks on võimalik tellida vedelkütusel töötav eelsoojendi (rahvakeeli Webasto, Škoda keeli “kaugjuhtimisega lisasoojendus”) 1270 euro eest.
Küll aga üllatasid küljepeeglid, millelt kaste maha saamine võttis aega üle poole tunni – nii pikka aega ei ole lubanud endale ükski teine mudel. Kas tegu oli konkreetse auto defekti või seniteadmata seadistuse iseärasusega, jäigi saladuseks.
Kokkuvõtteks
Uuenenud Octavia on säilitanud läbi mitme põlvkonna oma parimaid omadusi, millest üks olulisimaid on kahtlemata hinna ja kvaliteedi suhe. Ka baasmudel on üsna rikkalikult varustatud, mis muudab selle säästmisest hoolivaile ostjatele sobivaks valikuks. Mõistlik kütusekulu rõõmustab aga kõiki.
Nii jääb uuenenud Škoda Octavia väikekeskklassis tugevaks konkurendiks kõigile. Tänu stiilsele kujundusele, avarale sisemusele ja säästlikele mootoritele on tegu suurepärase valikuga nii peredele kui firmadele. Praktilisust rõhutab ka suur pakiruum, mis on oluliselt mahukam kui paljudel C-segmendi konkurentidel.
Olenemata sellest, kas tegu on lihtsa baasmudeli või ägeda RS-versiooniga, pakub Octavia sõidukogemust, mida on oma klassis raske ületada. See auto kujutab endast tervikut, mis ühendab praktilisuse ja mugavuse tänapäevase tehnoloogiaga ning just seda enamus ostjaid vajabki.
Meeldis:
- Säästlik poolhübriidmootor
- Sõitjateruumi materjalid ja kujustus
- Palju meeldivaid pisiasju (Simply Clever)
- Ruumikus
Ei meeldinud:
- Keskmise käetoe kõrgus pole reguleeritav
- Liiga väikesed topsihoidjad
Fotod: Indrek Jakobson
