Škoda Superbi uue põlvkonna saabumine äratab alati suurt huvi. Suur pereauto, mis on praktiliselt utilitaarne, kuid samas peaaegu preemiumklassi kuuluv – just sellisena meenutatakse ka eelmisi Superbi põlvkondi.
Superbi neljas põlvkond avalikustati eelmise aasta lõpus ja juba siis tundus, et Škoda “simply clever” lähenemist ei ole enam võimalik paremaks muuta. Kuid tundub, et neil õnnestus see.
Esimene asi, mis silma torkab, on kliimasüsteem, kus igal füüsilisel nupul ja regulaatoril on mitu funktsiooni. Alguses tundus, et sellega harjumine võtab aega, kuid tegelikult osutus juhtimine intuitiivseks. Teine asi, mis mulle väga mõistlik ja lihtne tundus, olid mugavad peatoed tagaistujatele, mis võimaldavad neil sõidu ajal magada. See on naljakas, kuid selline asi muutus minu jaoks auto tajumisel praktiliselt mängumuutvaks.
See on päris huvitav, sest välimuse poolest tundub mulle, et auto on isegi lihtsustatud ja selle disain ei ole enam nii dünaamiline nagu eelmisel põlvkonnal. Teine lihtsustus (ja see on pigem pluss) on mootorite ja varustustasemete valik. Hinnake ise – esimesele põlvkonnale pakuti 9 mootorit ja 3 varustustaset, teisele 12 mootorit ja 6 varustustaset, kolmandale 18 mootorit (vau!) ja 6 varustustaset. Ja ärge unustage lisavarustust!
Selle kõigega on raske toime tulla ja lõppklient eelistab tõenäoliselt valida 2-3 variandi vahel. Ja nüüd on meil 5 mootorit (kaks diislit, kaks bensiini ja üks pistikhübriid) ja 3 varustustaset.
Minu proovisõiduautol oli keskmine varustustase ja kõige lihtsam mootor – 1,5-liitrine bensiin, 110 kW. Kuid siia on lisatud lisavarustust ja 37 tuhande eurone alghind on kerkinud 46 tuhandeni. Kuid ma ütlen, et minu spetsifikatsioon on väga orgaaniline ja just selle valiksin, kui peaksin ostma perele universaali.
Jah, väliselt tundub auto igav, kuid see sõitjateruum… istmete soojendus ja jahutus, pluss massaaž ja see imeline konjakivärvi nahk muudavad siin viibimise preemiumklassi vääriliseks. Helisüsteem on üsna hea, ma ei ütleks, et see on parim, mida olen kuulnud, kuid kindlasti on see väärt lisamist.
Mürasummutus on väga hea – topeltklaasid eemaldavad tuulemüra ja ainult väike rehvimüra võib reeta, et auto on madalamas klassis kui näiteks BMW i5 või Mercedes-Benz E-klass. See on tõeliselt vaikne ja mugav auto.
Sõites sellega Eestis 600 kilomeetrit, jäi mu kütusekulu 5 liitri juurde “sajale” ja väga tahtes on võimalik saavutada maanteel isegi 3-4 liitrit, mis on bensiinimootori kohta hämmastav. Tõsi, selleks peab valima mitte kõige kiiremad maanteed – see on võimalik kiirustel 80-90 km/h.
Mida kokkuvõtteks öelda? See on suurepärane auto. Tõsiselt, kui otsite peresõidukit universaali kujul – ärge mõelge kaua, valige Škoda. See saab olema parim ost teie perele. Teisest küljest, kui selle populaarsus teile ei meeldi ja te ei soovi ummikus teiste hallide ja mustade Škodadega seista, siis Eesti turg päris tühi ei ole.
Auto sai minult 50 punkti – 2 punkti rohkem kui eelmine põlvkond, peamine erinevus tuleneb väärtusest ja asjaolust, et uus mudel pakub rohkem mugavust ja valikuid. Lähimad konkurendid on Arteon (49 punkti) ja Mercedes-Benz C-klass (51 punkti). Hea seltskond!
Pildid: Vladimir Niinimäki
