Endine karate maalilmameister Marko Luhamaa demonstreerib, kui kiiresti saab autovärvi apelsinikoorevabaks. Ja te ei usu, mis juhtub seejuures värvikihi paksusega.
Marko Luhamaa on kangekaelne mees. Muidu poleks ta kuidagi karate maailmameistriks tõusnud. Kangekaelsust läks selleks vaja ilmselt ka sõna otseses mõttes. Aga nüüd on Markol uus ala, kus ta püüdleb maailma parimaks. Kirjutasime sellest temaga tehtud pikas intervjuus 23. veebruaril.
Lühidalt öeldes püüab Marko pakkuda parimat autovärvilt niinimetatud apelsinikoore eemaldamise teenust. Kes vähegi autovärvi lähedalt vaadanud, teab, et selle pind pole ühtlaselt sile, vaid krobeline – tekstuur meenutab apelsinikoort.
Kahe nädala asemel kahe päevaga: tehtav!
Miks tehased autosid siledaks ei värvi? Põhjus on masstootmises paratamatult tehtavates kompromissides. Eelkõige hinna osas, mida värvimise järgne lihvimine-poleerimine paratamatult kergitaks.
Kui aga auto maksab näiteks 200 000 eurot, pole selle ostjale ilmselt probleem, kui värvi kõrgläike eest küsitakse lisaks väikeauto hinda.
Muidugi pakutakse apelsinikoore eemaldamist ka teenusena. Marko on turgu uurinud nii Eestis kui ka välismaal. „Tavaline taks on 5000–6000 eurot ja protseduur kestab umbes kaks nädalat.“ Ega seegi teab kui kliendisõbralik pole.
Hind on nii pikaajalise töö kohta tegelikult täiesti okei, aga kui palju on neid, kes annaksid oma argiauto kaheks nädalaks käest ära?
Just selles näebki Marko oma nišši – kõrvaldada „apelsinikoor“ ühe-kahe päevaga ja küsida töö eest 1000–2000 eurot. Tundub võimatu? Marko nii ei arva ja on lubanud seda praktikas tõestada. Esimeses lähenduses küll ainult ühe keredetaili peal, mille ta lubab tunni ajaga valmis teha.
Ja mitte lihtsalt „valmis“. Lihvimise-poleerimise puhul värvikihi paksus paratamatult väheneb. Marko sõnul ongi see potentsiaalsete kundede suurim mure. Jah, värv hakkab läikima küll, aga kas see liiga õhukeseks pole kulutatud?
Marko ütleb, et tema tehnoloogia puhul kulub kõrgläike tegemisega kogu värvikiht vaid kolme-nelja mikroni võrra õhemaks ja lubab sedagi tõestada.
Eksperimenti alga!
Kokkulepitud hommikul kell 9 on Tartus Zen Detailingu töökojas üks röögatusuur Mercedese linnamaastur „stardivalmis“. Ka paar spetsidest huvilist on end näole andnud. Marko viipab parema esiukse peale. „Näe, eile õhtul tegin prooviks. Aga tunni aja sisse ei mahtunud!“
Ei mahtunud, siis ei mahtunud. Ent uks läigib sõna otseses mõttes nagu peegel. Kontrast esitiivaga, kus apelsinikoor endiselt laiutab, on rabav. Muidugi, mustal värvil annabki apelsinikoore eemaldamine kõige tugevama efekti.
Nüüd on aga päevakorras juhipoolne esiuks. Esimese tööoperatsioonina hakkab Marko kõrvaldetailide servasid paberteibiga katma. Siis aga järgneb põnevam osa – värvikihi paksuse mõõtmine spetsiaalse riistaga.
Ukse erinevates punktides näitab ekraan arve vahemikus 130 kuni 138 mikronit. Marko selgitab, et umbes kolmandik sellest on kõige pealmine kiht – lakk – ning ainult sellega tema tegelebki.
Kui mõelda nii, et lakikihti on umbes 40 mikronit ja kõrgläike tekitamine võtab sealt 3–4 maha, võiks ju sama operatsiooni teoreetiliselt veel teistki korda teha.
See jääb siiski pelgalt teoreetiliseks arutluseks. Marko viskab meid nüüd viisakalt välja ja palub tunni pärast naasta.
Tõestatud: apelsinikoor värvi kaasa ei vii
Täpselt tund hiljem istub Marko auto kõrval taburetil, poleerimismasin käes ja lööb Mercedese ust läikima. Paneb siis masin käest ära ja teatab, et päris kõike ikkagi ei jõudnud.
Tõesti, ukselingi ümbrus on veel matt – põhitöö on seal tehtud, lõpp-poleerimine veel mitte. Tegelikult on ka ukse alaserv tegemata. See osa, mis kivide ja pigiga kõige rohkem pihta saab.
Marko näitabki seal paari „mulli“ – ilmselt on kivitäke lakikihti augu löönud, vesi sealt läbi imbunud ja hakanud lakialust värvikihti kahjustama. Ning kuna tänapäeval kasutatakse keskkonnasõbralikke veepõhiseid värve, pole need kunagiste nitrovärvidega võrreldes ka veekindlad.
Kui need pisiasjad kõrvale jätta, läigib Mercedese vasakpoolne esiuks nüüd samamoodi nagu parempoolne. Ka metallikvärvile omane vikerkaarevärviline säbru on selgelt välja paistma hakanud. Aga kuidas kõrgläike tekitamine mõjutas värvikihi paksust?
Mõõdame, mis me mõõdame, aga kümmekond näitu jääb vahemikku 128 kuni 138 mikronit. Ehk värvikiht pole peaaegu õhemaks jäänudki!
Muidugi, mõõtepunktid pole täpselt samad, ent tendents on selge – apelsinikoore eemaldamine teeb värvi kaitsvat lakikihti ainult minimaalselt õhemaks ja mingit ohtu sellest kindlasti ei tõuse. Marko nägu väljendab seda fakti teada saades selget rahulolu.
Ju suudab ta mõnda aega harjutades ka ühe keredetaili rutiinselt tunniga valmis saada ning terve auto kahe-kolme päevaga. See tähendab, et apelsinikoore eemaldamise teenus muutub oluliselt kättesaadavamaks.
Autode läikimalöömine on kirg
Umbes samasuguse protsessi on Marko korra juba läbi teinud. 2017. aastal kirjutas Accelerista temast esimest korda, toona tegutses Marko Tartus Tasku autopesulas ja oli linnas ainus, kes pakkus autovärvi kaitsmiseks keraamilist katet.
„Praegu on isegi siinsamas majas veel kaks firmat, kes keraamikat pakuvad. Turu tänaval on iga 200 meetri järel mõni selline,” iseloomustab ta hetkeseisu. Ehk teisisõnu on kunagisest tundmatust imeteost saanud üsna tavaline protseduur. Kas apelsinikoore eemaldamisega võiks juhtuda samamoodi?
Leviku mõttes ilmselt mitte, sest 1000 või 2000 eurot on keskmise autopidaja jaoks vaat et kümnendik auto hinnast. Aga kallimate sõiduriistade omanikud hakkavad Marko juures ilmselt rohkem käima. Sest isegi nooblimate – ja eeldatavalt kõrgema värvimiskvaliteediga – sõidukite puhul on tehasevärvi ja kõrgläikeni poleeritud katte vahe tohutu.
Marko ise aga veeretab peas üht pealtnäha hullumeelset ideed – teha üks Mercedes-Benz GLS apelsinikoorevabaks 12 tunniga. Järjekordse väljakutsena, juulis Rally Estonia ajal.
„See tähendab et üks uks peaks valmis saama ca 40 minutiga ehk mul on vaja ühe ukse töötlemise aega ca 25 min kärpida. Kas õnnestub juuliks? Mina olen muidugi optimistlik!“
Jõuamegi tagasi algusse – endise tippsportlase lähenemine võib ka praeguses töös anda märkimisväärse arengu. Jääme huviga ootama.
Fotod: TV Aksel E. Riest
