Accelerista noorim testisõitja Tuul tegi pikema sõiduproovi MPman TR20 elektrilise tõukerattaga ning proovis muuhulgas ka lumes sõita. Tuule arvates võiks tõuks sobida jõulukingiks küll: ratast on lihtne kasutada ja hooldada ja sellega saab kiiresti sõita. Hea põhjus minna sõpradega õue.
Sarnaselt tasakaaluliikurile oli ka elektriline tõukeratas tütarlapse jaoks esmakordne kogemus. Tõuksi karbist välja sikutamisel tuli seegi kord paluda täiskasvanu abi, aga juhtraua külgekruvimine oli 10-aastasele juba jõukohane.
TURVALISUS JA SÕITMA ÕPPIMINE
Elektrilise tõuksiga sõitma õppimine ei nõua erilisi oskusi: tasakaalu leidmine ja jalaga hoo lükkamine toimuvad samuti nagu tavalise tõukerattaga. Aga ma soovitan harjutamist alustada toas: hoog on väiksem.
Esimest korda tänava peale minnes ehmatasin ma kiiruse peale ära – kiirus tuleb umbes ühe või kahe tõukega ning kui tasakaalu kaotad, on kukkuda valus. Sellepärast on alguses kindlasti tähtis kanda rattakiivrit ja võib kaitsmeid ka kasutada.
Kiivrit peab jalgrattaga sõites alati kandma, kuni ükskord oled suur inimene ja siis võid ise otsustada, kas tahad oma aju pea sees hoida või seda teistele näidata. Kuna tõuksil ja uforattal on rattad all, siis need on rattad ja kiiver peab olema peas.
[toggle title=”TÕUKSI TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]Elektriline tõukeratas lastele.
Maksimaalne sõidukiirus: 14 km/h
Maksimaalne läbisõit ühe laadimisega: 10 km
Mootori võimsus: 80 W
Ratta läbimõõt: 4,5″
Ilmastikukindlus: IP54 vee- ja tolmukindlus
LG/Samsung 4400 mAh aku
Laadimisaeg: 2 tundi
Sõitja maksimaalne kaal: 54 kg
Jalgpidur & tugijalg
Mõõtmed: 755 × 340 × 920 mm[/toggle]
LAADIMINE JA SISSE LÜLITAMINE
MPman TR20 tõukerattal on 80W võimsust, mida on umbes sama palju kui vannitoa käterätikuivatil või ventilaatoril või ka elektripirnil. Rattal on väike 12V aku, mis paikneb põhja all ja on kaitstud, et vesi ja kivid seda katki ei teeks.
Tõuks näeb külje pealt päris paksuke vällja. Ehkki seda saab “kokku murda” ja tuppa kaasa võtta, oli mul seda raske tassida. Isa arvas, et tõukeratas kaalub umbes 6-7 kg. Mina kaalun 32kg, sellepärast ma ei jaksagi väga hästi.
Akut laadisin toas, soojas ja kuivas kohas, ja ratta tegin õuest tuppa tulles ka kuivaks. Tõuksi aku laadimine on sama nagu telo laadimine – märg ei tohi olla, et lühisesse ei läheks. Ma olen arvutist särtsu saanud laadimise ajal, see on vastik.
Tõuksi küljel on punane nupp, millest elektrimootor sisse lülitada. Laadimine on ühel küljel punase nupu juures, teisel pool on ratta tugijalg. Mugav ongi asetada tõuks kas küljele või jalale ja siis laadima. Kui aku on täis, hakkab laadija peal põlema roheline tuli, ja juhe tuleb seinast välja võtta.
PUNANE NUPP, KOLLANE NUPP JA TÜHI AKU
Punane nupp paneb elektrimootori tööle. Mul ei olnud väga pikkasid sõitmisi, ja laadisin tõuksi iga 2-3 päeva tagant, aga ühe laadimisega peaks saama 10 km sõita. Minu kool on 800 meetri kaugusel. Isegi jaheda ilmaga võiksin tõuksida 4 päeva edasi-tagasi koju ja kooli.
Kollane nupp on selleks, et kui tõuks kokku jookseb, siis saab teha uuesti käivituse. Mis täpselt kokku jookseb ma täpselt aru ei saanud, aga vanem vend Veli ütles, et kõigil elektroonika asjadel on sellist “lolluse nuppu” igaks juhuks vaja.
Ühe korra sõitsime sõbrannadega ratta aku tühjaks ka, et näha, mis siis juhtub. Ei juhtunud midagi, sai ikka sõita edasi nagu tavalise tõukerattaga, ainult natuke raskem oli lükata. Tähendab pole vaja muretseda kui poole tee peal aku tühjaks saab, ongi nagu rohkem trenn.
SÕIDUKOGEMUS
Kiirus 14 km/h tundub võib-olla väike, aga tavalise jalakäijaga võrreldes on see umbes 2,5 korda kiirem. Sellepärast on hea, et kui sõpradega lähed välja, siis kõigil on ratas või uforatas või tõuks. Muidu on jube igav, teised kõnnivad, sina kulutad akut.
MPman TR 20 tõuksil on üks asi minu meelest, mis tuleks parandada – kui hoog maha lasta, siis võiks aku ennast laadida. Selle asja nimi on rekuperatsioon ehk pidurdusenergia tagasilaadimine ja ma kirjutasin selle praegu maha. Rekuperatsioon. Palun tehke,
Tõuksil on ees pedaal ja taga ratta peal pidur. Umbes kahe tõukega võtab ratas kiiruse üles. Varbaga vajutad pedaali ja lisad kiirust. Siis kui tahad seisma jääda, liigutad jalga taha ja pidurdad.
Mina ei leidnud seda kohta, kus lenksu kõrgemaks või madalamaks panna. Ma olen 142 cm pikk, ja mul oli see täpselt paras. Aga kui oleks pikem, siis peaks juba küürutama. Mingil titel oleks vist see lenks ninani.
Kiiver pähe, seda juba ütlesin. Elektritõuksiga sõitmine mööda kruusateed või freesasfalti ei ole mingi lõbu – ratas on jäik ja põrutab käsi kiirel sõidul. Siledal asfaldil on väga hea, kuigi suuri trikke selle rattaga ma tegema ei hakanud.
No ja siis sadas lumi maha ja ma lihtsalt pidin proovima, kas ma saan tõuksiga lumes ka sõita. Ei saanud eriti. Pidin ratta tuppa tassima ja siis seda tükk aega mudast puhastama.
KOKKUVÕTTEKS
Kliima soojenemise tõttu pole eriti loota, et lund väga tihti tuleb. Sellepärast ma arvan, et kui muidu ei saa last liikuma, siis elektritõuks on piisavalt huvitav, et tahaks õue minna. Sest kõik arvavad, et elektritõuks teeb kõik töö sinu eest ära. Aga tegelikult peab ise ka liikuma.
169€ on minu jaoks jube suur raha, aga kui ma saan selle raha eest valida kas uus nutitelefon või tõuks, siis ma tahan igal juhul tõuksi. Sest ma nagunii saan venna vana telo ju.
Mine vali omale ratas näiteks siit
Video: Veli V. Rajasaar, Eik E. Sikk. Pildid: Ylle Rajasaar
