Neljapäev, 28. märts 2024
Ratas on sügisel peaaegu parim liikumisvahend, kui riietus on õige ja ohutuse eest hoolitsetud. Linnaratturi jaoks pole suurt vahet, mis aastaaeg õues parasjagu on – tänavad on hooldatud ja valgustatud, keskkond on tuttav. Suburbias või maal elavale velosõbrale on sügis oma vahelduvate ilmadega ja pimedusega paras väljakutse. Kogusime kokku liiklusekspertide ja kogenud rattahuntide nõuanded, kuidas ratas sügiseks valmis panna ja hooaega täiega nautida.

[dropcap]VAATA RATAS ÜLE [/dropcap]Kõige tähtsam, et sa sõites kaugele paistaksid ja ise ka näeksid, kuhu pedaalid: vaata üle helkurid, esi-ja tagalatern, vajadusel osta uus lamp ja vaheta patareid. Jalgrattakauplustes müüakse ka pisikesi valgusdioodlampe, mida saab raami külge vilkuma panna, et pimedal ajal endale tähelepanu tõmmata.

Meie liiklusseadus on ratta tulede osas napisõnaline. Vaatasime üle Euroopa Liidu määruse ja selle muutmise kava, tegime paar olulist väljatõstet ning kuulasime lisaks liiklusekspert Eve Tellissaare nõu, kuidas oleks kõige mõistlikum jalgratta tuledega pimedal ajal toimetada.

[dropcap]EES VALGE, TAGA PUNANE TULI [/dropcap]Hämaras ja pimedas peab jalgrattal põlema ees valge latern. Hea oleks, kui selle valgusvoog on piisavalt tugev, et valgustada teed paarikümne meetri jagu ette. Tagalatern võiks samuti olla aku või patarei toitel töötav korralik tuli, mis pimedas tähelepanu tõmbaks. Kui vaja, võid kinnitada taha ka lisalaterna – poes on saada T-kujulisi kahe punase laternaga lampe. Ükski “tilulilu” ei ole üleliia, kui tuleb end nähtavaks teha!

[dropcap]40 JA 120 [/dropcap]Need kaks numbrit võid lihtsalt meelde jätta – esimene rattalamp ja/või helkur võiks asetseda vähemalt 40 cm kõrgusel ja mitte kõrgemal kui 120 cm – siis on ta kaasliiklejatele kõige paremini nähtav. Tagalaterna võib asetada ka 25 cm kõrgusele ja sealt siis edasi kuni 120 sentimeetrini.

[dropcap]* [/dropcap]Kui jalgratta laius on suurem kui 1000 mm, siis peavad olema ette ja taha suunatud paaridena paigaldatud horisontaalse paigutusega helkurseadmed ning vähemalt kaks valget esilaternat ja kaks punast tagatuld, mis on paigutatud välisserva suhtes maksimaalselt 200 mm kaugusele.

[dropcap]* [/dropcap]Esilatern peab olema nii seadistatud nii, et see ei pimestaks teisi liiklejaid. Vilkuvad esilaternad on keelatud. Jalgrattad peavad olema varustatud vähemalt ühe toimiva valge helkurseadmega. Esilaternad võivad lisaks olla varustatud valge valguse saamiseks päevasõidutuledega ja kaugtuledega, millel on maksimaalne valgustugevus.

[dropcap]* [/dropcap]Jalgrattal peab taga olema vähemalt
* üks punase tulega tagatuli (määruse kava kohaselt ei tohi see vilkuda)
*  üks punane mitte kolmnurkne Z-kategooria helkurseade
* tagatulel võib olla ka pidurdustule funktsioon

[dropcap]HELKURID [/dropcap]Jalgratta pedaalidel peavad olema ette ja taha paistvad kollased helkurseadmed. Jalgratta pikiküljed peavad igalt küljelt olema tehtud nähtavaks kasutades esi- ja tagaratta rehvidel, velgedel või kodaratel ringikujuliselt ühendatud valgustpeegeldavaid valgeid triipe.

Ka võib kasutada igal rattal kodaraid, mis on kas täielikult valgelt valgustpeegeldavad, või iga kodara juures kodara nipleid või esi- ja tagarattal vähemalt kahte nähtavalt paigaldatud 180 kraadilise asetusega ja küljele toimivat kollast kodarate helkurseadet. Lubatud on täiendavate külgvaates nähtavate kollaste helkivate ohutusvahendite kasutamine.

juhiluba_logo_punane

[dropcap]HELKURVEST SELGA [/dropcap]Tegelikult algab helkurvesti hooaeg juba augusti teises pooles, mil päike AK uudiste ajaks end juba loojuma sätib: sina võid ju loojangut ja hämarust nautida, aga autojuhid ei naudi kohe kindlasti teel tuiavat tumedas riides kogu. Palun kanna rattaga sõitma minnes alati helkurvesti!

[dropcap]VALI ÕIGE KIIRUS [/dropcap]Nagu autojuht nii ka jalgrattur võib sõita kiirusel, mis tema jaoks on turvaline ning võimaldab sõiduki täielikku valitsemist. Sügisel on teed langenud lehtede tõttu tihti libedad, ka esineb öökülmadega teel musta jääd, nähtavus on kesine, pilvealuse ilmaga on ka päev pime jms. On väga oluline, et jalgrattur ei pedaaliks üle oma võimete.

[dropcap]SOBIV RIIETUS [/dropcap]Kogenud rattahundid soovitavad kodunt välja minnes panna taskusse tavalise kilemantli – ootamatu vihmasabina korral kaitseb see hästi märjakssaamise eest. Sügisel on mõistlik harjutada mitmekihilist riietumist, ikka nii, et palavaga saaks vähemaks võtta ja jahedaga juurde panna.

[dropcap]PEALAMP [/dropcap]Veel üks nipp rattahuntidelt: paki sügisel kaasa ka “otsalamp” ehk kummiga pähe kinnitatav pealamp. Seda puhuks, kui vajad lisavalgust, satud kuskil pimedas urkas ratast parkima või on vaja kotist midagi otsida – lambivalgel on seda märksa lihtsam teha.

[dropcap]AKUPAKK [/dropcap]Paadunud rattamatkajad soovitavad patareide kasutamise asemel soetada korraliku akupaki ja sellelt laternatele toidet anda. Korralikku kola müüvad tänapäeval kõik matka – ja rattapoed ning isegi ehituspoodidest võib leida mõistlikke pakkumisi. Meistrimees muidugi teeb kõik oma kätega valmis; ja paneb jalgrattale isegi elektrimootori peale…

[dropcap]UUS RATAS [/dropcap]See soovitus on neile, kel vaja vana vokk välja vahetada või korralik uus asemele soetada – sügisel on rattapoodides suured allahindlused, nii on lootust sama raha eest rohkem saada. Enne kui ostma tormad, kaalu oma vajadused, sõiduulatus ja aastane kilometraaž läbi – ehkki ahvatlus on suur, pole üle keevitada mõtet.

Allikas: Tänavaliiklust reguleerivad EU nõuded, Soome liiklusturvalisuse keskus, Juhiluba autokool, jalgratturid

Uuring: rattaga töölesõitja kaalub autojuhist keskmiselt 4 kg vähem

Rattasõidu ABC: Millist jalgratast valida? Väike jalgrattasõnastik

KOMMENTEERI SIIN