12. septembril 1995 ehk täna 25 aastat tagasi jõudis avalikkuse ette Lotus Elise – paljude arvates üks paremini juhitavaid autosid läbi aegade. Juba oma eluea jooksul on sellest saanud legend, teiste tootjate verstapost ning üleüldine moodsa Briti autotööstuse ikoon.
Mina isiklikult olen kuulnud säärast soovitust: kui Sul on võimalus Lotus Elisega sõita, aga seda mitte osta, siis ära mine sinna autosse. See rikub kõik edasised autod Sinu jaoks ära.
Elise saladuseks on kuulsa Colin Chapmani filosoofia “lihtsusta, siis lisa kamaluga kergust”. Ning tal on täiesti õigus – kui mul on valida raske ja võimsa ning kerge ja mõistlikult võimsa auto vahel, valin igatahes viimase. Istmesse suruv kiirendus kaotab kiirelt oma võlu, kuid see, millise kiiruse, tunnetuse ja lihtsusega kerge auto kurve hammustab, on täiesti teine tera.
Ajalugu ja avalikustamine
Elise sai oma nime Elise Artioli järgi, kes on toonase Lotuse esimehe Romano Artioli lapselaps. See auto tuletas ülejäänud autotööstusele jõuliselt meelde, kui tähtis on kergus – esimese põlvkonna Elise kaalus hämmastavad 725 kg ning kasutas Roveri 1,8-liitrist vabalthingavat ridanelja, mil võhma vaid 118 hobuse jagu.
Sellegipoolest sprintis väike Elise sajani alla kuue sekundiga ning suutis kurvides maha raputada palju toonaseid superautosid, mis maksid kordades rohkem.
Toonane Lotuse avalike suhete juht Patrick Peal jagab auto juubeli puhul mõned vähem tuntud lood ja otsused, mis võib-olla nii laialt teada pole.
Elise algne nimi pidi olema Lotus 111, mida oleks 1956. aasta Lotus Eleven’i auks hääldatud “one-eleven”. Elise ideeauto oli selle vaimne järeltulija ning Patrick oli endale isegi soetanud numbrimärgi M111 LCL, et seda ühel prototüüpidest kasutada, rääkimata ka uue auto nime vihjamisest avalikkusele.
Paar nädalat enne avalikustamist aga esitas Romano Artioli uue nime, kõik logod ja promomaterjalid tehti kiirustades ümber ning kaubamärk registreeriti Lotusele.
Algse plaani kohaselt pidi avalikustamine toimuma oktoobris Londoni Motomessil. Siis aga otsustas Artioli, et esitlus toimub hoopis Frankfurdi autonäitusel – ja seda kuu aega enne üritust! Põhjuseks loomulikult suurem meediakära, mis auto ümber kerkiks.
Väga kiireks kiskunud graafik tähendas seda, et ametlikud pressipildid tuli teha üleöö ühes Norwichi stuudios. Näituse jaoks valitud auto oli rohelist värvi (kuulus British racing green) ning selle sisu helepruunikas, muutes eriti tähtsaks ka stuudios kasutatava tausta värvi.
Patrick selgitab: “Meil oli vaja midagi, mis looks kontrasti selle väga spetsiifilise rohelisega. Väga turvaline ja konservatiivne valik oleks olnud näiteks hall, kuid see polnud Lotuse filosoofia. Me valisime hoopis sinepikollase tausta – see tõi ideaalselt välja auto kerekuju ja voolavad jooned.”
“Lisaks oli see loomulikult ka viide meie logole ning meie 60ndate F1 autode värvidele. Vähesed teadsid, et lisaks viitas see ka ühele Norfolkile omasele maitsetaimele!”
Lotus Elise oli mitmes mõttes oma ajast ees, kasutades nii mõndagi lähenemist esmakordselt. Meedia tähelepanu tõmbas enim Elise pressitud ja põimitud alumiiniumist kandmik.
Lotusele omaselt toimus ka avalikustamine omamoodi – esiteks näidati šassiid ning alles siis tervet autot. Patrick selgitab: “Me otsustasime esimesena näidata kandmikku koos vedrustuse ja piduritega. Me tahtsime, et maailm armuks nii Elise tehnoloogiasse kui tervesse autosse. Lisaks sai Elise šassiist aastakümnete jagu jutuainet ning see on Lotuse inseneridele suurepärane reklaam.”
Kandmiku ümber kogunenud autotöösturite järgi otsustades toimis plaan suurepäraselt. Lisaks kandis Patrick oma pintsaku taskus Elise gaasipedaali, et see jutu käigus välja tõmmata ning seletada, mida tähendab “pressitud ja põimitud” alumiinium. „See pedaal ei kaalu rohkem kui keskmine rahakott ja võtab Elise filosoofia ja innovatsiooni suurepäraselt kokku!“
Tulemuseks oli see, mida Lotus oli ka minevikus kordi ja kordi teinud – sundinud ülejäänud autotööstuse korra seisatama, märkmeid tegema ja järele mõtlema.
Patrick samastab seda 70ndatel F1-s toimunuga: „Teised meeskonnad hoidsid Colin Chapmanil alati silma peal, et näha, milline tema järgmine F1 võistlusauto olema saab. Nad ei teadnud kunagi, mida oodata – peale selle, et tuleb mõni järjekordne revolutsiooniline uuendus, mis kõiki üllatab.“
„Sama juhtus ka Frankfurdi autonäitusel, kuid seekord olid F1 meeskondade asemel teised autotootjad, kelle suud ammuli vajusid. Me teadsime, et Lotus Elise toob autotööstuses kaasa revolutsiooni. See oli meeletu aeg ning mul on suur rõõm, et sain sellest kõigest osa olla!”
Fotod: Lotus
