Pööripäeva eel rivistas Peugeot auto24ringile Audrus üles kõik oma uudismudelid, uuenenud 2008 krossoverist 208 ja 308 GTi kuumpäradeni. Ajakirjanikele anti võimalus autosid kõikvõimalikes olukordades proovile panna. Accelerista kiiremad kurvid võttis seekord Veli V. Rajasaar, kes oma kiiresõidupäeva muljeid lugejatega jagab.
Kõigepealt soovitus – kel võimalik, hankige endale ringrajasõidu kogemus, auto24ring pakub selleks suurepäraseid tingimusi. Asjatundjate sõnul on tegu Põhjamaade ühe parema ringrajaga. Enne rajale kihutamist tasub kuulata targemaid – Peugeot’ rajapäeval jagas meile ringisõidu põhitõdesid ning sõitis ka “ette” autospordi legend Margus Murakas.
https://www.facebook.com/PeugeotEesti/videos/10154294614473914/
Rajasõidu eesmärk ei ole ainult aja peale võidusõit, kogenud autojuhid käivad aeg-ajalt teadlikult siin oma sõiduoskusi lihvimas. Omast käest tean, et kui oled end ringrajal proovile pannud ja “tühjaks sõitnud”, tundub liikluses kiiruse ületamine mõttetu ja rumalana.
Peugeot’ kiiresõidupäeva programm nägi lisaks 308 GTi-ga ringrajal kihutamisele ette linnasõidu vabalt valitud mudeliga, maastikusõidu uuenenud 2008ga ning vahevõistlused jalgratta slaalomsõidus ja puldiauto haldamise väikesel võidusõidurajal. Mul vedas, sest kõige magusam pala – ringraja alistamine Peugeot 308 GTi-ga – jäi päeva lõppu. Aga kõigest järjekorras.
KURI PUTUKAS – PEUGEOT 208 GTi
Mul õnnestub alustada linnasõiduga ja loomulikult jooksen kõhklemata ja ummisjalu punamusta 208 GTi juurde – suurema, võimsama ja kiirema 308 GTi-ga saab ju rajal sõita niikuinii. Väikest kurja putukat liigutab 1,6-liitrine turbomootor, mille 208 hobujõudu ja 300 Nm väänet jõuavad maha läbi esirataste.
Üürikese aja jooksul, mil punamusta putukaga sõita saan, oli selge, et tegu on väga intuitiivse ja kuuleka autoga – seda, mida tahad, ta sulle ka annab. Rool on täpne ja mõnusalt raske ning annab pädevat tagasisidet teekatte ja pidamise kohta.
Käigukang on mugav ja liigub väga kergelt, käigud on pikad ning “sada” tuleb kätte teise käigu ülemises otsas umbes 6,5 sekundiga. Käiguvahetusi pöörete kõrgemas pooles saadab mõnus turborõhuklapi sisin, mis autole isikupära lisab.
Ainukeseks kitsaskohaks pean pedaalide asetust, kuid seda vaid rajakontekstis – piduripedaal on gaasipedaalist märgatavalt kõrgemal, muutes topeltsiduri ja vahegaasiga “kand-ja-varvas” allavahetused pea võimatuks.
Ka pedaalide tundlikkus jätab soovida – gaas võiks olla tundlikum, pidurid vähem tundlikud. Tavaliikluses ei tohiks kumbki faktor juhile ebamugavusi valmistada, kuid sellegipoolest jääb küsimus – kui tegu on autoga, mille üheks väljundiks võiks vabalt olla rajapäevad, siis miks ei ole rajasõidutehnikaid arvesse võetud?
LINNAMAASTIKULE LOODUD PEUGEOT 2008
Järgmiseks suunatakse meid Peugeot’ linnamaasturi 2008 lisavarustuse tutvustusele ning väikesele maastikusõidule. Kui sõiduki varustustaset valides õigetesse kastidesse linnukesed teha, saab temaga kaasa nii parkimisabi kui ka automaatse pidurdamise. Mõlemad lisad tunduvad juhikohal istudes veidi kummastavad – näiteks külgboksi tehes jätab sõiduk juhi vastutada vaid gaasi-ja piduripedaalide vajutamise, keerates rooli ise.
Teine abiline, automaatne pidurdamine, tuvastab auto ees paikneva takistuse ning pidurdab juhi eest siis, kui gaasipedaal on alla vajutatud. Kohe, kui jalg gaasilt tõsta, eeldab süsteem, et juht on takistust märganud ning kavatseb ise pidurdada. Mitmetel õnnestus pehmele “takistusele” mõnusa hooga sisse sõita just seetõttu, et instinktid ei lubanud gaasipedaali viimase hetkeni all hoida.
https://www.facebook.com/PeugeotEesti/videos/10154294570653914/
Loomulikult saab mõlemaid lisasid kasutada vastavalt soovile ning kehtib kuldreegel – ära jäta midagi täielikult auto vastutada; rooli minnes peab kogu tähelepanu olema juhtimisele suunatud ning kui ei ole, ei saa sa kindlasti õnnetuses tehnoloogiat süüdistada.
Maastikusõit kujutas endast seekord paari künkaga illustreeritud lihtsat liiva-ja mudarada. Mitmed juhid proovisid küngastest meelega liiga väikese hooga üles minna, kuid üllataval kombel ei jäänud esiveoline 2008 sellegipoolest hätta. Jääb üle vaid oodata ja vaadata, kuidas 2008-l väikeste krossoverite turul läheb.
LÕPUKS OMETI PUNA-MUST PÕNEVUS, 308 GTi
Ja päeva kauaoodatuim osa – loomulikult rajasõit! Selleks ette nähtud masina täispikk nimi on üpris kandiline Peugeot 308 GTi by Peugeot Sport; kusagil seal vahel peaks paiknema ka 270, mis tähistab, et tegu on võimsaima võimaliku variandiga. Nõrgem, ja loomulikult ka odavam 250 on muuhulgas väiksemate piduritega ning peab hakkama saama ilma Torsen-diferentsiaalita.
308 GTi-d olid päev otsa korralikult vatti saanud, kuid viimase grupi liikme seisukohalt on see isegi eeliseks – mootorid on soojad ning aega veidi üle, seega saavad soovijad tavalise kolme kiire ringi (soojendusring, kolm kiiret ja jahutusring) asemel kauem sõita. Seda ei pea mitu korda ütlema. Hüppan kõigepealt ühte autosse kaassõitjaks ning siis juba juhipositsioonile.
308 GTi on enne proovitud 208 GTi-st parasjagu väledam loom – samast 1,6l turbomootorist on välja võetud 270 hobust ning autode kaaluvahe ei ole eriti suur (1280kg vs 1160kg). Lisaks sellele abistab suuremat putukat ka käigukasti külge integreeritud Torsen-diferentsiaal, mis veojõudu standardsest diferentsiaalist paremini jaotab. “Sada” tuleb kätte kuue sekundiga, kusjuures auto keskmine kütusekulu on 6l/100km!
Rajasõitudel aega ei võeta, soovijad mõõdavad tulemust erinevate äppidega ise. Otsus rajaaegades mitte võistelda võeti vastu selleks, et päev õnnetusteta kulgeks – adrenaliin, võistlushasart ja viis autot rajal, teadagi. Piisab vaid ühest inimesest, kellel silme ees punaseks läheb, ja lõbu võib kiirelt lõppeda. Võistlemise asemel julgustatakse meid autodega eksperimenteerima, et saada aru, kui kõrgele sõidukite haarduvus küündib.
Esimese raundi jooksul mõistan, et kõik, mis mind varem proovitud 208 GTi juures paelus, on olemas ka 308 GTi-l. Veelgi enam, see auto teeb kõike paremini! Hääl, intuitiivsus, kiirus, täpsus… Lisaks sellele on gaas tundlikum ja (eelmistest sõitjatest üle kuumenenud) pidurite peatamisjõud jätkuvalt märkimisväärne. Soojendusringil teen end autoga kiirelt tuttavaks ning kurv enne finišisirget ja esimest kiiret ringi litsun gaasi põhja.
Esimene “kiire” möödub absoluutselt ilma igasuguse draamata, seega järgmisel ringil üritan auto pidamist murda, lennates kurvidesse sisse kiiremini, kui loogika lubaks. Enesealalhoiuinstinkt kergelt tinisemas, õnnestub mul auto pidamine murda ja veojõukontroll poob esirattad kinni.
Selleni jõudmine nõuab aga jõulist provokatsiooni ja rohkem vaeva, kui efektiivne ja kiire sõit. Pidamise piir selge, sõidan kolmanda ringi mööda sõidujoont. Pikimatel sirgetel jõuab kiirus 180-ni, kurvidesse sisenedes alajuhitavust ei kuskil… Selge on see, et 308 GTi-l on varu veel küllaga.
VELT’I KURV JA TÄISGAAS?
Teisel sessioonil otsustan pidamise proovile panna raja kiireimas, Velt’i (Velt Motocenteri) kurvis. See kurv on minu silmis tunnistuseks nii autost kui inimesest, kes seda läbib – nimelt ei suuda iga auto (rääkimata juhist) seda kurvi täisgaasiga läbida.
Aasta tagasi sai sama harjutust proovitud Subaru WRX STI 2014 mudeliga ning kurv jäi alistamata – pidamine tundus otsa lõppevat. Kuid esimene katse 308 GTi-ga, ja kurv on läbitud mängleva kergusega! Ei mingit draamat ega kummivilinat, ei mingit higi otsa ees. See auto tahab kiirelt sõita!
GTi HING TAGASIHOIDLIKUS KESTAS
Pärast pöörast lõbutsemist keeran tagasi boksialasse ning kuulan rahunemiseks jahtuvate pidurite ja mootori muusikat. Autot üldisemalt piieldes ei anna ükski detail tunnistust tema võimekusest rajal (kui kõrvale jätta osade masinate edev punamust värvkate), ja ehk on see isegi hea? Emotsioon on ju laes, positiivne üllatus kätte saadud, mis siis sellest esteetikast?
Üks väheseid kriitikanooli lendab 308 GTi sõiduasendi pihta – et vältida põlvede kokkupuudet roolisambaga, tuleb rool keskmise pikkusega indiviidil tõsta sellisele kõrgusele, et see varjab suure osa näidikuid. Hoolimata sellest jääb jalgadele siiski liiga vähe ruumi ning kokkupuude keskkonsooliga on pea vältimatu.
Kriitikat oli ka teistelt kuulda auto tagasihoidliku välimuse kohta, kuid see on juba igaühe enda probleem – sleeper-autode kultuuri austajatele ning pereinimestele sümpatiseerib 308 GTi kindlasti rohkem kui näiteks otsesed konkurendid Civic Type-R või VW Golf GTI. Heidan malbe olekuga putukale veel viimase pilgu ning mõtlen omaette – olgu keha milline tahes, GTi hing jääb.
GTi TOOB PEUGEOT’ TAAS PILDILE
Meeleoluka päeva lõpus võib tõdeda, et Peugeot on kuumpärade maastikul taas pildis just tänu nendele kahele GTi-le, millest väiksemat juba legendaarse 205 GTi vääriliseks peetakse. Tundub, et Peugeot Sport on seekord asja tõsiselt käsile võtnud – ja mina veel kartsin, et Peugeot on unustanud, kuidas põnevaid autosid teha…
Tekst: Veli V. Rajasaar, fotod: Indrek Susi/maaletooja
http://www.accelerista.com/proovisoit/peugeot-208-gti-ja-vabamae-pressiralli/
http://www.accelerista.com/proovisoit/punane-ja-must-peugeot-308-gti/
http://www.accelerista.com/toimetus/meestetuba/lobutse-pooraselt-ehk-priusega-rallil/
