Reede, 14. juuni 2024
Mida tehnoloogilisemaks muutub maailm meie ümber, seda kõrgem on tõenäosus, et ühel hetkel mõni meid saatvatest tehnilistest lahendustest alla annab. Rikked on tüütud ning iga ettevõte pingutab, et neid ennetada, kuid lõpuks on need paratamatud. Seda isegi siis, kui teenust või tarkvaralahendust haldav firma on omalt poolt kõik õigesti teinud, räägib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.

Tavakasutajate vaatest on rike rike. Asi, mis varem töötas, enam ei tööta. Järelikult on teenusepakkuja, kelle klient ollakse, midagi ära lõhkunud. Ja kui vahapeal asi nii ongi, siis enam kui tihti on rikke saamislugu oluliselt keerulisem. Seda peamiselt seetõttu, et asja nagu “lihtne rike” pole tänaste keeruliste IT-süsteemide puhul enam lihtsalt olemas. Enamasti ei piisa rikke tekitamiseks enam sellest, et keegi kuskil väikese näpuka teeb, vaid pigem peab ühel hetkel juhtuma suur hulk halbasid asju, millest mitmed ei pruugi olla isegi teenust turustava ettevõtte kontrolli all.

Isegi kui mõni ettevõte on vastutav teenuse või programmijupi loomise ja elus hoidmise eest, on täna juba vältimatu, et see toode nõjatub ka hulgale teiste osapoolte loodud lahendustele. Ilmselt elab lahendus mõnes suures andmekeskuses, selle loomiseks on kasutatud kellegi loodud alustehnoloogiaid ja kõige lõpuks peab kasutaja seade võimaldama lahendust kasutada. Kui andmekeskusest kaob elekter, kasutaja seade saab katkise uuenduse või mõni alustehnoloogiatest alla vannub, ongi rike käes. Pealtnäha on teenusepakkuja midagi ära lõhkunud, reaalsuses peitub probleem aga kuskil, mille üle kohalikul ettevõttel kontrolli polegi.

Muidugi ei tähenda see, et probleemid oleksid alati tingitud välistest osapooltest – mõnikord juhtuvad ka vead kohalikul tasemel – kuid see on vaid üks potentsiaalne oht. Tänased IT-lahendused on kui kihiline tort, kus iga kiht on mõne erineva pagari küpsetada. Piisab sellest, et ühte kihti satub pipratera, et rikkuda ära terve tort. Sööja ei saa kunagi teada, millise pagari valmistatud kihti see pipratera jõudis, tema teab vaid seda, et pood müüs talle halva tordi.

Riket on võimatu planeerida

Teades, et kuskilt võib igal hetkel rike sündida, tunduks loogiline, et mingil hetkel suudetakse hakata neid ennetama. Nõrgad kohad leitakse üles, laotakse ette kaitsemüürid ja ebakindlad partnerid vahetatakse välja. Nii ka tehakse ning sellega ka rikete tõenäosus langeb, kuid isegi nii talitades on varem või hiljem võimatu ootamatut riket vältida.

Rike pole kunagi planeeritud ning iga teenusepakkuja panustab meeletult aega ja ressursse sellesse, et kõiki oma teenuseid võimalikult lollikindlaks ja riketevabaks muuta. Tarkvara puhul on asi kõige lihtsam – ettevõte saab panustada paremasse testimisse, parematesse praktikatesse ja inimvigade ennetamisele. See on ajas kestev protsess, kus iga viga aitab parandada protsesse ja vältida sama olukorra kordumist. Alati on kuskil luuramas mõni seninägematu või ootamatu olukord, kuid laias plaanis on võimalik piisavalt pika aja vältel tarkvara küllaltki kuulikindlaks muuta.

Oluliselt keerulisem on olukord aga teenuste puhul. Olgu see teleteenus, postiteenus, bussipiletisüsteem või muu suurem IT-lahendus. Iga teenuse taga on meeletult muutujaid, mida on võimatu kõikide erinevate situatsioonide ja tegurite vastu testida. Kui tarkvara puhul võib võrdlemisi kindel olla, et korra ehitatud ja regulaarselt uuendatud asi töötab üsna muretult, siis teenuste puhul võib rikke põhjus sündida sealt, kust keegi seda iial oodata poleks osanud – internet läheb ära, teenuse kasutamiseks loodud riistvara muutub ühtäkki, mõni partner teeb omalt poolt uuenduse, mis läheb veidi nihu.

Tuleb ka meeles pidada, et nii nagu enamasti ei ole rikke juhtumises süüdi vaid ühe asja alla vandumine, ei saa rikkes kunagi süüdi olla ka vaid üks inimene. Kui mingi rike on juba juhtunud, on ilmselt mingi vea teinud suurem rühm. Keegi konkreetne inimene võib küll kirjutada koodijupi, mis asja lõpuks katki tegi, ent lisake talle tegi keegi koodi ülevaatamise, keegi testis, keegi lubas asja käiku lasta, keegi juhtis projekti ja määras vajalikud nõuded. Ehk ühe tehniliselt vigase koodijupi taga on tegelikult veel terve ahel vigu, mis juhtusid tõenäoliselt mingi kolmanda faktori tõttu.

Need on olukorrad, mida saab üritada ennetada nii palju kui võimalik, kuid riski nullini viia ei saa. Nii nagu võib mõni inimene olla kõige tervislikumate harjumustega ja jääda ikka haigeks, võivad alla vanduda ka kõike nutikamalt ehitatud IT-lahendused.

Seega saavad IT-tiimid anda endast parima, loota partnerite parimale tööle ja paratamatu vea tekkimisel selle võimalikult kiirelt lahendada. Aga rike tuleb varem või hiljem niikuinii. Võibolla täna, võibolla viie aasta pärast, kuid mida keeruliseks digilahendused muutuvad, seda vältimatumaks muutub ühel hetkel ootamatu olukorra kätte jõudmine. Selleks tuleb valmis olla, panna juba eos paika plaanid ning päriselt teada, kuidas paratamatu kriisiolukorra puhkemisel situatsioon võimalik kiirelt lahendada.

Foto: Andrea Piacquadio/Pexels

KOMMENTEERI SIIN