Nagu arvata oli, võttis detsembris, viimasel kuul enne automaksu uute autode müük tuurid üles ning sündis rajarekord, 3573 sõidukit nagu naksti. 2023. aasta jõulukuuga võrreldes 97,1% kõvem tulemus. Kogu aasta lõikes 11,2% rohkem kui (nüüd juba) tunamullu. Kokku müüdi 25 386 autot: viimati ületati 25 tuhande künnis 2019. aastal. Selliseid numbreid ei näe me tõenäoliselt niipea uuesti. Alanud automaksu ajastu ehmatab ostjad mõneks kuuks kaineks.
Uusi sõiduautosid müüdi detsembris 3573, mis ületas 2023. aasta detsembrikuu tulemuse 97,1%. Kokku müüdi 2024. aasta jooksul 25 386 uut sõiduautot ehk 11,2% rohkem kui 2023. aastal. Aasta kokkuvõttes uute sõiduautode müük esimest korda pärast 2019ndat üle 25 000.
Hübriidajam võidutseb, sest seda on kõige rohkem
Statistika näitab, et pool kõigist müüdud sõiduautodest olid mullu hübriidajamiga autod – ja pole ka ime, sest rohepööre on tootevalikut juba mitu aastat selles suunas kallutanud – nn tavaliste sõidukite osakaal mudelirivis järjest kahaneb. Automaksu ajastul on hübriidajamist väikene kasu, saab mõne euro rahakotis kokku hoida.
Diiselautosid müüakse nii vähe, et neid statistikas enam ei mainitagi, erandiks on mitmeotstarbelised sõiduvahendid nagu Citroen Berlingo – tagasi ka sõiduautosegmendis ja ikka “vana hea” pooleteiseliitrise diiselmootoriga. Detsembris panustati ilmselgelt rohkem hübriidajamitele ja bensiinimootoritele, kuivõrd nende puhul on automaks pisut talutavam kui “õlijoodikutel”.
Bensiinil kulgevad sõiduautod moodustasid jõulukuul veerandi kogumüügist. Elektriautosid müüdi detsembris 88 tükki ning nende osakaal oli aasta viimase kuu müügist kõigest 2,5%. Aasta kokkuvõttes oli elektrikate osakaal 5,2%. Suurt midagi kosta ega pista ei julge, kuigi tundub, et kui usinalt euroametnikud püksast välja ei hüppaks ning kui palju raha helikopteritelt ka ei pilluks, uuemeelsed on oma elektrikad ostnud ja ülejäänud passivad kahtlustavalt nurgas ning ostavad pigem hübriidajamiga auto.
Märkimisväärselt kasvas aasta viimastel kuudel ka kasutatud autode müük. Kokku registreeriti detsembris 32 042 omanikuvahetust ehk u`2,5 korda rohkem tavapärasest.
Hüppeliselt kasvas detsembris ka tarbesõidukite müük, milliseid anti klientidele üle 632 ehk 135,8% enam kui 2023. aasta detsembris. Kokku müüdi 2024. aastal 4905 uut tarbesõidukit ehk 0,4% vähem kui 2023. aastal.
Toyota tõusis detsembris fööniksina
Taas üle mitme kuu kerkis edukaimaks automargiks Toyota, milliseid anti klientidele üle 752. Järgnesid Škoda (673) ja Volkswagen (517). Ka tarbesõidukite segmendis võidutses Toyota, millele järgnesid Ford ja Volkswagen.
Terve aasta lõikes võttis esikoha siiski Škoda, edestades Toyotat 582 müüdud sõidukiga. 2024. aasta automüügitabeli kümne parema sekka on lisaks juba tuttavatele nn tavabrändidele sattunud ka Audi ja Mercedes.
Veidi võtab nuppu kratsima eesti autoostjate automaitse, mis muutub iga aastaga järjest kummalisemaks – võidukate seast leida nii Dacia kui ka Mercedes on peaaegu kurbnaljakas. Eriti nendele, kes autoturu telgitaguseid paremini teavad.
Võibolla tõesti osteti automaksu hirmus ette ära “elu viimane luksuskäru”!? Suhteliselt lühinägelik sel juhul, sest luksusautode mudelivalik on eeskujulikult “roheline” ning maks sellevõrra väiksem – vaevalt et mersu ostja paarisaja euro pärast kauba igaks juhuks garaaži ostab. Eks me näe, mis uus aasta toob. Kui noobelmargid edetabeli esiotsas jätkavad, on ainest kulmu kergitamiseks. Võrreldes lähiriikidega on meie TOP 10 vastuoksusi tulvil.
Jõulukuu mudelite kümne parema seast ühtegi Audit ega Mersut ei leia, kõige kõvema müügi tegi Toyota Corolla, mis aasta kokkuvõttes ausa kolmanda tulemuse tegi. Mudelite esikolmiku moodustasid Toyota Corolla (237), Škoda Kodiaq (233) ja Volkswagen Tiguan (227).
Detsembri edetabelis torkab silma uue Toyota Land Cruiseri suurepärane müügitulemus, 137 autot. See näeb pisut sedamoodi välja, et enne automaksu osteti ära üks tore ja eristuv sõiduk. Lühikese ajaga suutis tugeva alguse teha ka nišibränd Ineos, müües 13 Grenadier maasturit.
Noobelmargid on või sees
Kes pisut pikema pilguga AMTEL-i müügitabeleid vaadata viitsib, paneb nii mõndagi tähele. 2024. aastal tegi Škoda aastatepikkusele turu tipule Toyotale päris valusalt ära. Põhjusi on arvatavalt mitmeid: tšehhide hinnapoliitika on paindlikum kui kontserni sõsarmarkidel, sama raha eest saab rohkem mugavust ja kellasid-vilesid. Škoda on rendifirmade jaoks odavam hooldada kui saksa analoog. Lisaks on tootja keskmise suurusega autode segmendis teinud aastaringselt kampaaniaid ning laoseis on püsinud stabiilselt hea.
Ei usu, et Toyota vastusega viivitab – julgen ennustada, et 2025. aastal positsioonid edetabelis taas vahetuvad, sest jaapanlastelt tuleb mitu uudismudelit ja uuendatakse olemasolevaid, mh oodatakse kannatamatult paari sportlikumat mudelit. Kuigi viimased üldises müügis tooni ei anna, loob see ühendteadvuse fooni brändi põnevamaks tajumiseks. Samas on Eesti autoturg just nii parasjagu tilluke, et mullistused siin üle-elu suurusena välja paistaksid.
Tabelisse pilku heites on kõige stabiilsemalt läbi aasta loovinud lisaks kahele edetabeli tipule KIA. Renault on alates sügisest aina ülespoole rühkinud, põhjuseks järjest müügile jõudnud uudismudelid. Citroeni müük kiratses hetkeni kui saabus uus Berlingo ja laua puhtaks lõi. Meie tuttav autode edasimüüja tõdes, et võiks uhke salongi Berlingo müügimajaks nimetada – anna ainult ette! Tunamulluse vaikeluga võrreldes müügikasv “sidrunil” 62,8%.
Protsentuaalselt parima tulemuse tegi 2023. aastaga võrreldes aga hoopiski Volkswagen. Seda müüdi küll üle kahe korra vähem kui tšehhi sõsarat, Škodat, aga aasta kaks viimast kuud aitasid volkari kahe tuhande ühiku piirist naksti! üle.
Aasta kokkuvõttes müügitabeli esikümnesse jõudnud Audi lõpetas aasta aga jõhkra miinusega – või kuidas 62,4%-list langust nimetama peaks!? Mersu seevastu tegi väikese 4,7%-lise tõusu.
Luksusbrändidel üldiselt läks möödunud aastal päris kenasti: Volvo müüs 75 autot rohkem ja jõudis 16,8%-ga rohelisse; Lexuse number on veel ilusam, 35,7% ja 66 autot enam tanu alla pandud. Porsche, mis suutis eelmist aastat 64 müügiga lüüa, sai kokkuvõttes 23,8% lisaks.
Miinused näitavad tuleviku trende
Olgem ausad, tänavu pole optimismiks erilist põhjust, automüük tõmbub krimpsu nagu möödunudsügisene kastanimuna. 2024. aasta kogu tabelit vaadates võib miinusemeeste pealt tulevikku ennustada.
Tesla mängib oma võidupositsioone järjest maha: elektriautode valik turul on suur ning enamus tootjaid suudavad elektriautosid kokku panna paremini kui Elon Musk. Jah, autopiloodid ja muud vidinad on võrreldes Teslaga ehk vanamoodsamad, aga reaalsuses pole meile neist uutest mänguasjadest suuremat tolku, sest liiklus ei tule nipsust järele.
Opeli kohal laiuvad murepilved, mitmendat aastat järjest müük ainult langeb. Ei aita sooduskampaaniad ega uudismudelid – buumi ajal vaid 26 müüdud autot, mis on nii nõrk tulemus, et peamajas peaksid kõik kellad punasesse kargama. Opel oli enne PSA-ga ühte heitmist vaat` et parim saksa auto. Ja nüüd ilmselt lastakse see lihtsalt allavoolu minna. Seis on üldiselt sama kehv kui Citroeni DS-derivaadil. PSA portfellis on ilmselgelt liiga palju tooteid ja meie turul võimenduvad vead eriti värvikalt.
SEAT jääb Eestis aasta-aastalt üha rohkem Cupra varju ning see kõlab üpris loogiliselt. Cupralt on järjest tulnud mitu asist, pisut sportlikuma loomuga uudismudelit, hind ja kvaliteet on üsna kenasti paigas – pole ime, et SEAT ostjaid haigutama ajab. Seda enam, et Škoda ja VW samu tooteid vorbivad ja on ühiskonna silmis paremas positsioonis kui “hispaanlane”. Võimalik, et SEAT kukub meie turult ka märkamatult välja – ei kao üldiselt ära, aga kolib rohkem tagasi Lõuna-Euroopasse, kus on margi loomulik areaal.
BMW ja MINI olid mullu samuti miinuses, viimane on oma mudeliuuendustega saavutanud olukorra, kus mitte keegi ei saa enam eriti millestki aru. Uut ja lohvakat MINI Countrymani üleliia suurte ovatsioonidega vastu ei võetud. BMW on veits oma prillide otsa komistanud. Halbu päevi tuleb kõigil ette. BMW-l vahetus ka esindaja, mis omakorda pisut segadust tekitas. Ära need sakslased (sanglased) kindlasti ei kao.
Nissani seisund on hetkel samuti nii ja naa. Eestis vahetus peamaja, mudeliuuendusi mullu liiga mitu ei tulnud. See kõik mõjutab müüki. Meie kunagisest soosikbrändist on saanud tavaline kaasakõndija – alla 100 auto kuus on Nissani jaoks niru tulemus, samal ajal Volvole, kellega üht müügitempot enamvähem hoitakse, on pisut alla saja auto kuus hea tulemus. Kõik on suhteline ja statistikud joovad ammu nulliga mulli.
2025. aasta tuleb väärikalt vaikne
Neile, kes aasta lõpus nõu küsisid, soovitasin uue auto ostmisega viivitada tänavuse aasta alguseni. Vaikelu toob tavaliselt kaasa palju häid pakkumisi, sest müüjad tahavad ellu jääda. Kindlasti pakutakse registreerimismaksu tasumist ostja eest, tehakse hinnasoodustusi jne. – ja kokkuvõttes võib aasta alguses auto ostja isegi raha säästa. Automaksu peavad nagunii kõik maksma, küsimus on registreerimistasus, mis on valus lisalaks rahakotile.
Edetabel jätkab samal lainel, mis siiani: kord Piibeleht, siis Vestmann peal. Kes on kes, jääb igaühe enda otsustada. Isegi juhul kui iga kolmas uue auto ostja avastaks, et Dacia on taskukohane ja KIA jube kvaliteetne, ei saaks need brändid oma mahtudega Toyotale ja Škodale kannule. Meie turg lihtsalt on… sama igav kui Soomes või isegi igavam.
Üldpildis jätkub noobelmarkide protsentuaalne osakaalu tõus, sest eriliste autode ostjad ei pane ilmselt eriliselt tähelegi, et erilised mitu tuhhi on rahakotist lisaks senisele ostuhinnale erilise kiirusega kadunud.
Elektriautode müügiosakaal paraneb kindlasti, sest tootjad viskavad peale järjest odavamaid täiselektrilisi, millega juhtumisi ka natuke sõita saab. Volvo EX 30 tegi otsa lahti. Auto, millega saab sõita ja mida on imelihtne puhastada: siuh-säuh lapiga üle ja kärab jälle. Andke rohkem selliseid “vann-autosid” ja unistage autovabast linnast edasi.
Hübriidajamiga, nii “sabaga” kui ilma sõidukite müüginumbrid jätkavad kasvamist. Põhjus jälle lihtne, tootjad on nüüdseks oma liinid ümber seadistanud “rohelisemate” sõidukite tootmisele ning tavalised sisepõletid kaovad mudelivalikust. Vähemalt selles osas Euroopast, kus on rohepööret propageeritud piitsa ja prääniku abil.
Kasutatud autode turul ollakse aasta alguses korraks ehmunult vait, aga siis trall jätkub, sest Eesti autopark üldiselt vajab jätkuvalt värsket verd. Nii vahetatakse 14-aastane Passat 7-aastase vastu ja kõik on rõõmsad.
Autostumise järsku vähenemist ei paista ei täna, ei homme ega veel ka kümne aasta pärast. Tõenäoliselt koondub elu veelgi rohkem suurte linnade ümber ja kuna riik on õhuke, vaatab igaüks ise, kuidas hakkama saab. Auto aitab paljude hädade vastu, aga eriti hästi valglinnas elu korraldada. Lähima koolini 5, poeni 6 kilomeetrit – näidake mulle inimest, kes hommikul (linna) tööle sõites oma lapsel jalgsi kosserdada või poekotil käsitsi koju laseb tulla. Ma arvan, ta pannakse kiiresti kinnimajja ja saabki lebo lobi peale.
Allikas: AMTEL. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
