Mõni aeg tagasi saatis AMTEL laiali ringkirja seisukohaga, et biogaasiautosid soosides ja elektriautosid kõrvale lükates käitub Eesti kilplasena. Palusime valdkonna ekspertidel Majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumist ja erakonnast Eestimaa Rohelised teemat kommenteerida.
AMTELi ringkiri paneb eksperte kulmu kergitama. Ando Leppiman, MKM energeetika asekantsler ütleb otse, et ei mõista, miks sellist avaldust vaja oli. Roheliste kõneisik Aleksander Laane küsib omakorda ekspertarvamuse Eesti ühelt taastuvenergeetika teemade absoluutselt tipult, Läänemeremaade Nõukogu säästva arengu osakonna juhilt Valdur Lahtveelt. Arutelu võtab tuurid üles.
“AMTELi statistika surugaasiautode müügi vähenemise kohta ei leidnud põgusal müügistatistikaga tutvumisel kinnitust. Globaalselt on surugaasiautode müügi kasv olnud viimati veidi alla 10%, Euroopas küll veidi vähem, kuid kuskilt ei paista langust,” on Ando Leppiman hämmeldunud.
Arno Sillat AMTEList vastab Leppimanile: “AMTEL oma sõnade eest vastutab, selle kinnituseks on 2015. ja 2016. aasta Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) müügistatistika. Paraku gaasiautode müük langeb, kas tahame või mitte. Ja see trend oli juba enne, kui mitmed Euroopa liidrid teatasid uute autode sisepõlemismootorite keelust teatud aastatest alates. “
“Elektriautode osas on etteheide Eestile täiesti õige – ei praegune ega endine koalitsioon ei oma mingit arusaamist maailmas toimuvatest protsessidest ning sealhulgas ka arengutest elektriautode vallas,” tõdeb Aleksander Laane.
“Enamgi veel – Eesti teeb pigem takistusi taastuvallikatest pärit elektri tootmisele kui soosib seda. Ilma taastuvallikatest pärit elektrita on aga ka elektriautod oma saaste-jalajälje poolest võrdsed tavaliste fossiilkütustel liikuvate autodega,” lisab Laane.
Valdur Lahtvee arvates on riik astunud õige ent lühikese sammu: “Biokütuste kasutamise soodustamine riigipoolsete investeeringutoetustega biogaasitanklate rajamiseks on samm õiges suunas, paraku väga lühike samm, arvestades investeeringutoetuse summa väiksust ja meie autopargi koosseisu. See on Euroopa saastavamaid.”
[socialpoll id=”2464163″]
AMTEL RINGKIRJAS: EESTI KÄITUB KILPLASLIKULT
Lähiajal tuleb Euroopa Komisjonis arutlusele CO2 emissiooni vähendamine autonduses aastatel 2021-2030. Euroopa autotootjate assotsiatsioon ACEA pani hiljaaegu paika oma eesmärgi, milleks on CO2 emissiooni vähendamine 2030. aastaks 20% võrra 2021. aasta tasemest.
Aga samas rõhutati ACEA avalduses, et antud eesmärgi täitmine sõltub ennekõike ühest olulisest tingimusest – et kõigis Euroopa riikides arendataks kiiremas korras välja korralikud elektriautode ja pistikhübriidide laadimisvõrgustikud, sest just seda tüüpi autode tootmisele rõhuvad täna kõik tootjad ning ainult elektri- ja hübriidautode abil on võimalik saavutada püstitatud eesmärgid.
Just antud eesmärgi täitmiseks jagatakse valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides toetusi elektriautode ja pistikhübriidide soetamiseks ja tarbimiseks.
Mõnes riigis toetatakse tarbijat elektriautode soetamisel, mõnes jälle on vabastatud registreerimis- ja/või aastamaksudest ning mõnes riigis toetatakse kõigi antud meetmetega.
Eesti riik jätkab kangekaelselt autotranspordi arengusuundi kaaludes ujumist ülejäänud Euroopa Liidu ja ka autotootjate tulevikunägemustega vastuvoolu. Seda nimelt jätkuvalt biogaasiautosid soosides ja soodustades.
Kindlasti aitab hiljaaegu riigi poolt vastu võetud otsus toetada ühistranspordis biometaani kasutamist kaasa ELi taastuvenergia direktiivi täitmisele.
Riigi ja seega meie kõigi jaoks on aga tegemist kalli tootega – biometaani tootmisse tuleb investeerida märkimisväärselt ning toodangu ühiku hind kujuneb tuntavalt kallimaks kui maagaasi oma, võrreldavaks diiselkütuse ekvivalentse hinnaga, milles on aga riigieelarvet tõhusalt toetav aktsiis sees.
Euroopas kasutatakse biogaasi eelkõige kütteks ja biometaaniks pigem ei rafineerita. Ka surugaasiautode müük Euroopas on languses, mullu müüdi neid ligi 20% vähem kui 2015. aastal, mil samuti toimus langus võrreldes eelmise perioodiga.
ALEKSANDER LAANE: ELEKTRIAUTOD SAASTAVAD TAVAAUTODEGA VÕRDSELT
Eesti teeb pigem takistusi taastuvallikatest pärit elektri tootmisele kui soosib seda. Ilma taastuvallikatest pärit elektrita on aga ka elektriautod oma saaste-jalajälje poolest võrdsed tavaliste fossiilkütustel liikuvate autodega.
Roheliste seisukoht on olnud selge – eelkõige soosime me ühistranspordi arengut, sh üleminekut puhtamatele kütustele. Elektriautode osas soosime aga olukorda, kus elupäevad lõpetanud ehk siis lõpuni-tarbitud bensiini-või diiselauto vahetatakse välja elektrisõiduki vastu.
Ka selle lähenemise põhjus on loogiline – autost tingitud heitmetest suurim osa tekib auto tootmisel. Et elektriauto peab tarbima taastuvatest allikatest pärit elektrit, on elementaarne.
Biogaasi tõhusat tootmist peab igal juhul soosima. Esiteks põhineb biogaasi tootmine meie kodumaisel praktiliselt kasutamata ressursil – biomassil nagu niidetud rohi, sealäga jmt.
Teiseks aitab see vähendada kasvuhoonegaaside teket, kolmandaks loob see töökohti Eestis, neljandaks aitab säilitada pärandmaastikke ning viiendaks omab see tähtsust väliskaubandusbilansi parandamises.
ANDO LEPPIMAN: SURUGAASIAUTODE MÜÜGILANGUST EI PAISTA
Toetades Eestis biometaani tootmist ja kasutamist, jääb toetus Eestisse ja loob sünergiat energeetika, keskkonnaeesmärkide täitmise, põllumajanduse ning transpordisektori vahel.
Elektriautode ostu toetades liigub toetusraha Eestist välja. See ei tähenda, et vahendite olemasolul ei võiks ja peaks elektriautode ostu toetama, kuid praegu on lähiperspektiivis eesmärgiks transpordisektori taastuvenergia 10%-lise eesmärgi täitmine 2020 aastal.
BIOMETAANI TOOTMINE TOOB MAALE INVESTEERINGUD
Eesti toorainest toodetud biometaan on keskkonnasõbralik, vähendab transpordisektori mõju elukeskkonnale ja suurendab Eesti energiasõltumatust. Biometaan, mida toodetakse põllumajandus- ja muudest jääkidest, reoveesetetest, on täielikult taastuv transpordikütus, mille kasutamisel on CO2 emissioon kokkuleppeliselt 0.
Biometaani tootmisega tehakse eelkõige investeeringuid maapiirkondadesse, kus paikneb tootmiseks vajalik ressurss. Võttes kasutusele üha enam kodumaist rohegaasi vähendame riigi sõltuvust importkütustest ning nii jäävad ka investeeringud Eestis majandusse uut väärtust looma.
Sarnaselt Eestile toetatakse biometaani kasutamist transpordis ka Rootsis, Austrias, Hollandis, Saksamaal jpt riikides, sest kui võrrelda biometaani, diisli ja bensiini elutsükli jooksul avalduvat mõju keskkonnale, on biometaan ca 75% nimetatutest vähem kasvuhoonegaase tekitav kütus.
Puuduvad peaaegu täielikult NOx ja peenosakeste heitmed. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on üks tõsisemaid järgmise kümnendi väljakutseid Eesti transpordisektoris.
ELEKTROMOBIILSUSE ARENDAMINE EI KAO KUSKILE
Eesti ei ole välistanud biometaani toetamisega ühtegi teist transpordikütust. Sarnaselt biometaanile edendatakse ja töötatakse välja soosivaid meetmeid elektromobiilsuse tõstmiseks, Eestit kattev elektriautode laadimisvõrgustik on välja arendatud.
Kahtlemata kasvab Eestis ka elektritranspordi osakaal samas tempos, kuidas elektriautod muutuvad taskukohasemaks ning kasutajasõbralikumaks. Paraku pole toetuste suunamine seda trendi märgatavalt mõjutanud. Surugaasi autode turg on lai, ainuüksi Euroopas on gaasiautosid sama palju kui elektriautosid üle terve maailma, ca 2 mln.
VALDUR LAHTVEE: EESTI PEAB TOETAMA KÕIKI ALTERNATIIVE
Euroopa Liidu ühise kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks on transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks on Eestis vaja rakendada kõiki poliitikameetmed, sealhulgas toetada riigi poolt nii naftapõhiste kütuste asendamist taastuvatest allikatest toodetud autokütustega (biodiisel, etanool, biogaas) kui ka üleminekut elektritraspordile.
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heite (mis paraku Eestis iga aastaga kasvab) vähendamiseks tuleb koheselt rakendada riigipoolne autode diferentseeritud soetusmaks vastavalt sõidukite olelusringi süsinikujalajäljele, et julgustada ostjaid soetama kütusesäästlikumaid ja heitmevähesemaid sõidukeid.
Taastada tuleb ka riigipoolne toetus elektriautode ja hübriidautode soetamiseks ja loobuda põlevkivi põletamisest elektri tootmiseks, et elektriautode osakaalu suurenemine – kasvatades elektritarbimist – ei põhjustaks Eesti kasvuhoonegaaside summaarse heite tõusu.
LISATUD: AMTEL EI OLE GAASIAUTODE VASTU
Arno Sillat AMTEList täpsustab: “Et ei jääks asjast vale mulje, nagu oleks AMTEL üldse gaasiautode vastu, siis ca 4 aastat tagasi üritasime riigil aidata gaasiautodega edasi minna. Paraku ei ole vahepeal midagi toimunud ja nüüd on maailm meie ümber muutunud. Elektril on EUs, Hiinas ja mujal roheline tuli. Ja biogaas autodes oli ja on kahjuks puhas haip. Biogaas läheb arenenud maades küttekatlasse (metaanile lisaks peerugaas ja muud auto mootorisse mittesobivad lisad kaasa arvatud).”
KOKKUVÕTTEKS
AMTELi ringkiri tuli mõnevõrra ootamatuna ka ajakirjanike jaoks. Arvatagi, et osa toimetusi avaldas teate muutmatul kujul – oleme ju harjunud pressiteateid tuimalt “üles kütma”, sealjuures süvenemata, sest aeg on raha ja uudis on klõps. Mõni ehk kehitas korraks õlgu ja pani kirja lihtsalt unustatud asjade sahtlisse.
Accelerista toimetuses on kolm inimest, kes igapäevaselt tihedamalt seotud keskkonnateemadega. Sestap võtsimegi kätte ja uurisime probleemi veidi laiemalt. Saime teada, et alternatiive otsitakse, ja kuna toetusraha on vähe, tuleb seda mõistlikult jagada.
Vastuse sai üks ammu vaevanud küsimus, miks lõpetati elektriautode ostutoetuse programm sisuliselt päevapealt ja asuti eelistama biometaani? Kuna biokütuste ressurss on Eestis omal olemas ning selle tootmine toob juurde töökohti ja loob lisaväärtust, pole kõhnukese rahakotiga riigil palju valikuid.
[pullquote]“Maa ei ole meile kasutamiseks antud pärand esivanematelt – maa on antud meie vastutavale hoiule järeltulijate poolt. Maa on ise-enda oma.” Val Rajasaar, loodusharitlane[/pullquote]
Elektriautode populariseerimise osas nähkem positiivset: Tesla on teinud laia tee ette, et Leafid, Zoed, i-PACE’id ja teised särtsakad kaubaks läheksid. Hübriidajamitega autod on juba diislitelt teid üle võtmas. Elektriautol ja hübriidil on mitmeid lahedaid eeliseid nn. tavaautode ees, ja ka nende hinnad hakkavad järjest rohkem võrdsustuma.
Soodustust oleks vaja mitte niivõrd elektriauto soetamisel kui selle ülalpidamisel: korralik kiirlaadimisvõrk, ehk ka tasuta laadimine teatud punktides, mõni eelis liikluses – ja küll me harjume. Ja kes ikka veel kõhkleb, ostab surugaasiga sõiduki.
Iseenesest on kena, et AMTEL tukkuvasse tiiki kivi lartsatas – selgus, et on teemasid, mille puhul polegi väga midagi vaielda – me vajame mõistlike lahendusi. Täna. Tegelikult eile.
[socialpoll id=”2464163″]
Kaanepilt: Tesla Model S, autor: Ylle Rajasaar. Allikas: AMTEL
