NeljapÀev, 18. juuli 2024
[wiki base=”ET”]Eesti[/wiki] riigiteedest on ligi kolmandik ehk 4868,5 kilomeetrit kruusa – ja pinnasteid. VĂ”rreldes asfaldiga on kruusateed haavatavamad, aastaringselt mĂ”jutavad teeolusid tuul ja vihm, sĂŒgisest kevadeni temperatuurimuutused ja sulavesi. Autojuhilt nĂ”uab neil teil sĂ”itmine tĂ€helepanelikkust ja ettevaatlikkust.

AutofĂ€nnile on kurvilised kruusateed tĂ”eline paradiis: oskaja autojuht naudib vĂ”bisevast teekattest iga meetrit ja pigem mahitab kerget libisemist, et kurvis auto otsustavalt taas pinnasest haarama sundida. Pole vaja suuri kiirusi, et sĂ”itmine oleks lĂ”bus; kuivaga tĂ”useb tolm ĂŒles juba paarikĂŒmne kilomeetrise tunnikiiruse juures, ja vĂ€iksem padu paneb mudaojad voolama. MĂ”nus!

VĂ€hem kogenud autojuhi jaoks vĂ”ib esimest korda asfaldilt “alla astumine” paras ehmatus – mitte miski pole enam kindel. Kuna kruusateed on enamasti kurvilised, lĂ€hevad kergesti „treppi“ ning auklikuks, siis peaks eelkĂ”ige hoidma kiiruse kontrolli all.

Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa annab kaks hindamatut vihjet nn. maateel sĂ”itmiseks: “Ehk ei peaks alati pĂŒĂŒdma sĂ”ita lubatud kiirusega? Tee tolmamise korral peaks hoidma piisavat pikivahet, et mitte pĂ”hjustada Ă”nnetust.” Oskus, oma vĂ”imeid mitte ĂŒlehinnata, on Ă”pitav. Ettevaatlikkus on vĂ€ga abiks.

Rainer Kuldmaaga Eesti kruusateede olukorrast allpool veidi pikemalt rÀÀgimegi. Ligi 5 000 kilomeetrit tolmu, kivikesi, rusuvooge, auke, treppe ja hullema ilmaga teekatkestusigi on Eestis paratamatus, millega tuleb kohaneda.

Kui palju ja milliseid nn. tolmuteid Eestis 2017. aasta seisuga tÀpsemalt on ning kus need paiknevad?

Riigiteede koosseisus on kruusa- ja pinnasteid 4868,5 km, mis moodustab 29,3% kogu riigiteede vÔrgust, mis on 16 594 km. Kohalikel maanteedel on olukord erinev, nendel on kruusateid 16221,6 km, mis on 89,5% kohalike maanteede vÔrgust, mis on 18132,1 km.

Riigile kuuluvaid kruusateid on kÔige rohkem Valga, PÔlva ja VÔru maakonnas, vastavalt 51,5%, 48,3% ja 46,3% maakonna maanteedest. KÔige vÀhem aga LÀÀne-Viru (0,6%), Harju (3,0%) ja Ida-Viru (19,6%) maakondades.

Kruusateede olkorda mĂ”jutavad aastaringselt ilmaoludest vihm ja tormituuled. Talvel on probleem nulli lĂ€hedal ĂŒles-alla pendeldav Ă”hutemperatuur, kevadel lumesulamine, suvel pikka aega kestev kuivaperiood, mil teede hööveldamine ei anna tulemusi. Kohalikke elanikke ja liiklejaid hĂ€irib kruusateedelt tĂ”usev tolm.

Kruusateede lagunemine on ettearvamatu, kas on ette tulnud ka eriti ekstreemseid aastaid vÔi on tavapÀrane, et kÔik kogu aeg laguneb? MÔni nÀdal tagasi tegi vihm PÔlvamaa teedel pÀris suurt laastamistööd.

Õigem on rÀÀkida probleemsetest perioodidest, mitte aastatest kruusateede seisukorras. Üks keerulisemaid perioode on, kui tee seisukorda hakkab mĂ”jutama kas lumesulamis- vĂ”i suurel hulgal sadanud vihmavesi.

Veel on teatavasti suur jĂ”ud, mis vĂ”ib liikuma hakates Ă€ra uhtuda teepeenraid, muldkeha nĂ”lvu, erinevaid kindlustusi, vĂ”ib Ă€ra viia truupe ja lĂ”iguti terveid muldkehi nagu viimased sĂŒndmused PĂ”lvamaal nĂ€itasid.

Samuti vĂ”ib teede muldkehadesse imbunud vesi tekitada ĂŒleniiskunud olukorra, millega vĂ”ib kaduda tee kandevĂ”ime. Probleemid esinevad eelkĂ”ige kapitaalselt vĂ€ljaehitamata kruusateedel, millel puuduvad vajaliku kĂ”rgusega muldkehad ja kraavid. Vastavalt remondikavale teeme kruusateede remonti vĂ€hemalt 300 km aastas.

SĂ€ilitusremondi raames remonditi 2016. aastal 379 km kruusateid maksumusega 9,7 miljonit eurot, mille eest veeti teele uut purustatud kruusast kulumiskihti, asendati kĂŒlmakerke kohtades aluspinnast, parandati vete Ă€rajuhtimissĂŒsteeme, uuendati kulunud liiklusmĂ€rke.

Kas saame vÀlja öelda rahanumbri, mis kulub iga-aastaselt kruusateede hooldamisele?

Hoolde koosseisus kasutatakse kruusateedele aastas umbes 4,3 miljonit eurot, mille eest tehakse pÔhilisi korrashoiutöid nagu hööveldamine, tolmutÔrje, niitmine ja vÀiksemate kahjustuste likvideerimine.

Mida nĂ€eb ette tulevikuplaan? Kas tasapisi pannakse kĂ”ik kruusateed asfaldi alla? Miks see vajalik on? Üksiti kaob meie teedevĂ”rgustikust siis natuke omapĂ€ra, ilmselt lisandub turvalisust, aga vĂ”imalik et ka kiirused tĂ”usevad.

KĂ”iki kruusateid kindlasti asfaldiga ĂŒle ei kaeta, sest see ei ole majanduslikult otstarbekas ega Eesti riigi rahakotile jĂ”ukohane.

Kehtiva teehoiukava eesmĂ€rgiks on ehitada aastaks 2030 suurema kasutusega kruusateedele (liiklussagedusega ĂŒle 50 auto ööpĂ€evas) tolmuvabad katted, arvestades elanikkonna paiknemist, tee kasutamise intensiivsust ja rahalisi vahendeid.

Pikka aega kestnud sajud viivad kruusateed raskesse seisukorda. 2017. aasta sĂŒgis on selles osas pea ekstreemne. Teehooldus töötab tĂ€ie rauaga ning ĂŒks vĂ”imalus on kiirusi piirata, et teid natukenegi sÀÀsta.

Kahjuks ei soosi ilm kruusateede olukorra paranemist ning seetÔttu oleme kriitilisemates kohtades asunud koormust piirama. Pikaajaline sajuperiood muudab teed raskelt lÀbitavaks ning teehooldajad ei saa asuda enne olukorda parandama kui on olnud kuivem periood ja tee tahenenud.

MĂ€rja materjali liigutamine ĂŒhest tee ÀÀrest teise ei anna oodatud tulemust vĂ”i muudab olukorda isegi kehvemaks. Kui tekitada mĂ€rjast kruusast porivallid, siis need on autojuhi jaoks ohtlikumadki kui mĂ”nda aega sĂ”ita kĂ”val pinnasel aukude vahel.

[dropcap]! [/dropcap]Autojuhil on kruusateedel loomulikult vajalik ettevaatlikkus, sest kruusal lÀheb auto lihtsamini libisema, vihmaga on mudavood jne.

Inimlikult tuleb tolmaval teel arvestada kohalike elanikega ning teiste teel liiklejatega. Kruusateed vĂ”imaldavad sĂ”ita kiirusega isegi kuni 90 km/h, aga inimasustuse lĂ€hedal vĂ”iks seda luba mitte arvesse vĂ”tta. Ekstreemsetes oludes sĂ”ites paneme veelkord kĂ”igile sĂŒdamele: vĂ”tke kiirus maha, jĂ€rgige mĂ€rke – need on seal selleks, et elusid sÀÀsta.

Allikas: [wiki base=”ET”]Maanteeamet[/wiki]. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

KOMMENTEERI SIIN