Möödunud nädalal küsisime teie käest, kuidas Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas Tallinnas õigesti liigelda. Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika põhjal on koguni 37% kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest seotud parkimisega. Seega on parklas õige liiklemine elulise tähtsusega.
Ülesande püstitasime just Rocca al Mare parkla näitel, sest keset parklat on maha joonistatud tee, millel liiklemine ei ole eraldi liiklusmärkidega reguleeritud ning mida enamus liiklejaid peab peateeks.
Peamise segaduse nimetatud parklas liiklemisel tekitabki tee keset parklat, mis ei ole ühegi liiklusmärgiga eraldi reguleeritud. Eraldi liiklusmärkideta on see parkla osa, millel kehtivad üldised parklates liiklemise reeglid.
Oluline on tähele panna sedagi, et kogu Rocca al Mare keskuse parkla on õueala. Vastavad liiklusmärgid asuvad parklasse sissesõidul.
Üldiselt kehtib parema käe reegel
Seega lugesime liiklusülesandes õigeks lahenduseks variandi B, kus mööda parkla keskel paiknevat “teed” liikuv sõiduk annab teed tema suhtes paremalt lähenevale ja parkimiskohtade vahelt välja pööravale autole ehk rakendab nn parema käe reeglit.
Rahvakeeli “parema käe reeglina” tuntud juhis leidub Liiklusseaduse paragrahvis number 17, mis räägib tee andmise üldistest kohustustest.
Sätte kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed tema suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud.
Teisisõnu: parklates kehtib nn parema käe reegel, kui liiklusmärkidega pole teisiti reguleeritud. See, et parkla keskele on joonistatud tee, ei muuda ilma täiendavate liikluskorraldusvahenditeta sõidueesõiguse reegleid.
Kuid oluline on tähele panna, et Rocca al Mare keskuse parkla on samas ka õueala, mis tähendab, et see on mõeldud sõidukite ja jalakäijate samaaegseks liiklemiseks.
Õuealal on piiratud sõidukiirus ja jalakäijatel on eesõigus, kusjuures jalakäija vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda konkreetse jalakäija kiirusega.
Lihtsustatult võibki öelda, et õuealal ja parklates liiklemise põhimõtted on üldjoontes samad, kuid õueala lisab täiendavalt oma erinõuded.
Parema käe reegel ei kehti nendele juhtidele, kes tagurdavad parkimiskohale või sealt välja – nemad peavad andma teed kõigile teistele, sealhulgas jalakäijatele.
Parklate liikluskorralduses on erinevusi
Juht peab parklates liiklemise korra selgeks tegema ja oma käitumise otsustama juba enne parklasse sisenemist, parklasse sissesõidul paiknevaid märke vaadates.
Rocca al Mare kaubanduskeskuse parkla on täies ulatuses muudetud õuealaks ja peaks olema teoorias seetõttu üsna üheselt mõistetava liiklusskeemiga. Praktikas ei jälgi juhid aga liiklusmärke ning ei taju õuealal viibimist.
Näiteks Tallinnas, Peterburi tee ja Smuuli tee ristmikul asuva kaubanduskeskuse parkla liiklus on korraldatud erinevalt, kuigi ka läbi nimetatud parkla jookseb eraldi välja joonistuv tee.
Esiteks ei ole sellesse parklasse sissesõidul parkla märki, mistõttu on sisuliselt tegemist hulga samaliigiliste teede ristmikega. Kui “anna teed” märke ei oleks, kehtiks ka seal parema käe reegel.
Kuid viimatinimetatud kohas on parklat läbiv tee muudetud peateeks “anna teed” märkide abil – parkla keskelt läbi jooksval teel liiklejatele peab andma teed.
Seega parklates ehk parkla märgi alt sisse sõites kehtib alati parema käe reegel, kui parklas olev liiklusmärk teisiti ei näita. Sama lugu on ka õuealadel.
Kui parkla märki ega õueala märki ei ole, on põhimõtteliselt tegemist samaliigiliste teede ristmikega, kus kehtib jällegi parema käe reegel. Aga siin-seal on liiklus korraldatud veel täiendavate liiklusmärkidega, ning siis tuleb nendest juhinduda.
Liiklusreeglite baasteadmistes on puudujääke
Liiklusülesande kommentaarid kõnelesid sellest, et nn parema käe reegel ja õueala jäävad juhtidele arusaamatuks.
Diskuteeriti selle üle, mis on õueala ja mis on parkla. Ühest selgust ei sündinudki. Ilmselt tuleb põhjuseid otsida samast asjaolust, et liigeldakse “nii nagu õige tundub, peaasi, et kellegagi kokku ei põrka.”
Üks kommenteerija võttis teema üsna hästi kokku: “Õueala on koht, kus autod ja jalakäijad koos liiklevad, aga sina tuled kohe oma joruga, et õueala on koht, kus jalakäija ei tohi “autoteel” liikuda. Õuealatee on sisuliselt eriline kõnnitee, kus sina tohid hädapärast oma autoga sõita.”
See kommentaar ei võta kokku mitte ainult meie kuuenda liiklusülesande põhiolemust vaid liiklusteadmiste probleemi üldiselt – kõik arvavad end midagi teadvat, aga liiklusseaduse kätte võtmine ja täpselt üle vaatamine tundub liiga suur pingutus, mille asemel hakatakse oma joru ajama.
Selge on see, et iga inimene peaks rakendama mõtlemisvõimet ja pärast sõidueksami sooritamist teadma ja ka mäletama liiklusreegleid. Kuid osa segadusest tuleneb ka asjaolust, et liiklusseaduse sõnastus ei ole just kõige selgem.
Oleks mõistlik sõnastada liiklusreegleid sellises kasutuses nagu neid õpetatakse autokoolides ja kasutatakse igapäevaelus. On imelik, et liiklusseadus ei räägi parema käe reeglist mitte sõnagi.
Kokkuvõtvalt
Ei ole midagi uut siin päikese all. Vaadata tuleb liiklusmärke ning teada ja mäletada, millise liikluskorraldusega alal parajasti liigeldakse.
Ja tuleb raiuda endale pähe, et õuealal ja parklas kehtib parema käe reegel. Asjaolu, et näiteks kaubanduskeskuse parklasse on joonistatud tee, ei oma tegelikult mitte vähimatki tähtsust, kui liiklusmärgid sellele teele erinevat tähendust ja tähtsust ei anna.
Seega, nüüd jätkem veelkord meelde, et parkla alal ja õuealal peab juht andma teed tema suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud.
“Segaduseajav liiklusülesanne” on Accelerista ja Forte ühisprojekt, mida rahastab Maanteeamet ja toetab Toyota ning mille keskmes on mõni keeruline ristmik või liiklussituatsioon, millega Eesti liiklejad tüüpiliselt kokku puutuvad.
Tosina nädala jooksul ilmub neljapäeviti Fortes valikuvariantidega liiklusülesanne, millele on õiget vastust aega anda täpselt nädal.
Ülesandele järgneval neljapäeval saab avalikuks video, kus Accelerista ajakirjanikud Maarja ja Veli teevad päriselus läbi nii vale kui õige lahenduse ning Maanteeameti ekspert omakorda teeb puust ja punaseks kuidas keerulisi olukordi lahendada.
Lisaks videole ilmub liikluspraktik Uku Tampere sulest põhjalik artikkel, mis võtab kokku pakutud vastused ning selgitab, miks ühe või teise (ka kirjutamata) reegli jälgimine on liiklusturvalisuse ja – kultuuri seisukohalt vajalik.
Peatoimetaja: Uku Tampere. Ekspert: Riho Tänak (Maanteeamet). Produtsent: Veli V. Rajasaar. Režissöör: Kadriann Kibus. Juhtoperaator ja monteerija: Sten Ottep/Fifty Visual.
Kaanepilt: Forte
