Värvkatte kohtparandus on odav, kiire ja keskkonnasäästlik viis, kuidas sõidukil väiksemaid värvivigastusi likvideerida. Näiteks stange parandamisel jääb õhku paiskamata keskmise diiselauto Tallinn-Võru marsruudil tekkiv CO2 kogus ja 500 grammi teisi kahjulikke ühendeid.
ERGO kindlustus koostöös United Motorsi ja Glasur Grupiga hakkas kaskokindlustuse klientidele värvkatte kohtparanduse teenust pakkuma 2020. aasta oktoobris. „Näeme, et väiksemate kõksude ja parklakahjude osakaal aina kasvab, mistõttu suureneb nõudlus ka kiire remondiabi järele. Seni on kohtparanduse teenuse kasutajad väga rahul olnud, sest tulemus jääb sama hea kui tavapärase detaili ülevärvimise puhul,“ ütles ERGO kindlustuse kahjukäsitluse ekspert Allan Väär.
Värvkatte kohtparanduse loogika seisneb selles, et kui auto saab kergema värvikahjustuse või kriimustuse, siis ei võeta värvimiseks vigastatud detaili auto küljest lahti, töödeldakse võimalikult väikest ala ja säilitatakse tehase originaalvärvkate. „Levinuim on stangede kohtparandamine, kuna seal on kraapsud ja kriimustused kõige tavalisemad. Lisaks on uute autode stangede lahti võtmine keeruline, ajamahukas ja kallis töö, mistõttu on võit kliendile silmnähtav,“ selgitas Väär.
United Motorsi keretööde osakonna juht Marko Vainus tõi kohtparanduse eelistena välja neli punkti. „Esiteks, see on ligi kaks korda odavam kui tavapärane remonditöö. Teiseks, remondiaeg on kõvasti lühem – kui tavapärane värvimistöö võib võtta mitu päeva, siis kohtparandus on paari tunni, maksimaalselt ühe päeva töö. Kolmandaks, see on parem keskkonnale, sest pole vaja värvikambrit ja kulub ka vähem värvimaterjale. Neljas ja väga oluline punkt on see, et tänu kohtparandusele puudub vajadus detaile auto küljest eemaldada ja säilib tehase komplekteeritus,“ loetles Vainus.
Sõiduki kohtvärviparanduse tehnoloogiat pakkuva Glasur Grupp OÜ tehnoloog Tõnu Tammist ütles, et tavapärane värvimistöö diislikütusega värvikambris on üsnagi ressursimahukas. Näiteks keskmine värvimise tsükkel vajab umbes 8-10 liitrit diislikütust, talvel käreda pakasega mitu korda rohkem.
„Kohtparanduse tehnoloogiat kasutades kaob aga vajadus värvikambri järele. Tänu sellele jääb õhku paiskamata keskmise diiselauto Tallinn-Võru marsruudil tekkiv CO2 kogus ja 500 grammi teisi orgaanilisi lenduvaid ühendeid, peamiselt lahustit. Tuhande sõiduki kohtparanduse korral säästame loodust 23 tonni jagu väiksema CO2 emissiooniga, millele lisandub 500 kg võrra väiksem orgaaniliste lahustite paiskamine atmosfääri,“ sõnas Tammist.
ERGO on esimene Eesti kindlustusfirma, mis värvkatte kohtparanduse võimalust oma klientidele pakkuma hakkas. Kaskokindlustuse klientidele on teenuse kasutamisel omavastutus 50 eurot madalam. ERGO kindlustuse kahjukäsitluse ekspert Allan Väär märkis, et ehkki praegu on kohtparanduse kasutajate hulk pigem väike, võiks kiiremal, odavamal ja keskkonnasõbralikumal teenusel olla potentsiaali lahendada aastas kuni 10 000 juhtumit, kindlustusfirmast sõltumata.
