Euro NCAP võtab kasutusele uue testi, mis kontrollib, kui hästi sõidukid jalakäijaid automaatselt avastavad ja nendega kokkupõrkeid ennetavad. Järjest enamate autonoomsete juhiabide turuletulekuga teeb Euro NCAPi autonoomse hädapidurduse (Autonomous Emergency Braking, AEB) jalakäijate test tarbijatele ja tootjatele parimate süsteemide leidmise lihtsamaks.
Euro NCAPi kantsler dr Michiel Van Ratinger ütles:”Need uued testid on esimesed maailmas, mis hindavad sõidukite kõrge automatiseeritusega funktsioone ja juhiabisid jalakäija seisukohast.
Paljudel uutel autodel on mingisugune AEB süsteem, mis aitab ennetada autodevahelisi kokkupõrkeid, aga ainult mõned neist on lisaks võimelised jalakäijaid tuvastama. Euro NCAPi veebilehelt tulemusi vaadates on tarbijatel võimalus hinnata tootjate turvalisust puudutavaid väiteid ja valida õige AEB variant.”
Juhtide ja reisijate täiustatud kaitse on aidanud Euroopa liiklussurmade arvu viimase 20 aasta jooksul arvestatavalt vähendada.
Nüüd on Euroopal vaja, et uued tehnoloogiad pööraksid tähelepanu igal aastal teedel surma ja vigastada saavatele jalakäijatele ning jalg- ja mootorratturitele. 2014. aastal moodustasid need vähemkaitstud liiklejad peaaegu poole (47%) Euroopa 26 000 liiklussurmast.
Lisaks on iga surmajuhtumi kohta arvestuslikult 4 jäädavalt invaliidistavat vigastust, nagu aju- või seljaajukahjustus, ja 8 tõsist vigastust.
Inglismaal ja Saksamaal toimunud reaalsete õnnetuste andmete sõltumatu analüüs viitab, et efektiivsete autonoomsete hädapidurisüsteemide paigaldamine sõiduautodele võiks ära hoida ühe viiest surmavate tagajärgedega jalakäijatega seotud õnnetusest.
Enamik õnnetusi juhtub, kui juht ei suuda pidurdada, pidurdab liiga hilja või õrnalt – tihti seetõttu, et juht on hajevil või jalakäija astub ootamatult teele.
Autonoomsed hädapidurifunktsioonid kasutavad lasereid, radareid ja/või kaameraid, et märgata juhtuma hakkavat õnnetust, sooritada edukas hädapeatumine või arvestatavalt vähendada kokkupõrkekiirust.
Euro NCAP testib, kuidas reageerivad sõidukid kolme tavalise linnastsenaariumi puhul: sõiduki teele kõndiv ja jooksev täiskasvanu ja pargitud auto tagant välja astuv laps.
Hea tulemuse saamiseks peaksid sõidukid olema suutelised vältima kokkupõrget spetsiaalsete jalakäijanukkudega kuni kiiruseni 40 km/h. Suurematel kiirustel, 40-60 km/h, on eesmärgiks vähendada kiirust kokkupõrkehetkel alla 40 km/h, muutes seega ellujäämistõenäosuse suuremaks.
“Kuigi tehnoloogia areneb kiiresti, ei ole veel päriselus võimalik ennetada iga kokkupõrget jalakäijaga,” ütles Van Ratingen. “Kuid sõidukid, mis neis testides hakkama saavad, on paremini varustatud ennetamaks neid tuhandeid mõttetuid surmi ja elumuutvaid vigastusi Euroopa teedel. Seetõttu alates 2016. aastast annab reiting punkte mudelitele, mis seda suudavad. Lisaks võimaldavad need testid uute autode ostjatel ja autoparkide operaatoritel teha teadliku valiku.”
Euro NCAP on tegelenud jalakäijate kaitsmise hindamisega alates 1997. aastast ja on oma ohutusreitingutes andnud kõrgemaid punkte säästvate esiotsadega sõidukitele.
Organisatsioon alustas tootjate autodevaheliste kokkupõrgete AEB süsteemide testimisega 2013. aastal ja kavatseb lähiaastatel laiendada oma testimist ka vähemkaitstud liiklejate suunas.
AEB jalakäijasüsteemid on juba paigaldatud mitmetele Euro NCAP poolt testitud sõidukitele nagu Audi Q7, BMW 2. seeria ja BMW i3, Ford Mondeo, Lexus NX, Mercedes C-klass, Mini Cooper, Volvo V40 ja XC90, Toyota Avensis ja VW Passat.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap]Eestis hukkub liiklusõnnetustes igal aastal kümneid ja saab vigastada sadu jalakäijaid – viimastel aastatel on igal aastal hukkunuid 20-30 ja vigastatuid üle 300.
Kuigi mõned aastad tagasi oli surmade näitaja veel kõrgem, küündides kolmekohaliste numbriteni, on siiski veel arenguruumi kõvasti.
Kuna väga suur osa õnnetustest juhtub eelkõige inimliku vea tõttu, on selle vea tegijaks siis autojuht, jalakäija või jalgrattur, on tehnika selline areng ja siht standardiseeritud hindamisele äärmiselt tervitatud.
Võib vaid loota, et teadmine autodele paigaldatud sellistest süsteemidest ei anna vähemkaitstud liiklejatele juurde julgust teha asju, mida ei tohiks.
Allikas: Euro NCAP, statistika: Maanteeamet
