Robotauto on peaaegu reaalsus. Juba pikemat aega on autotööstus kuulutanud, et lähituleviku autod sõidavad ise, kuid linnade eest on seda infot nähtavasti kiivalt varjatud. Autonoomsete sõidukite eksisteerimise eelduseks on korralik taristu ja toimiv seadusandlus, kuid värske uurimuse kohaselt ei ole 94% maailma linnadest selleks valmistunudki.
Ameerika Ühendriikide linnade katusorganisatsiooni National League of Cities läbiviidud uuringu tulemused kinnitavad, et vaadeldud 68 -st linnast on ainult kuuel protsendil pikaajalised transpordikavad, milles on arvestatud ka isesõitvate autodega.
Kuigi näiteks Audi on lubanud robotautosid juba 2016. aastaks, ei ole neist vist suuremat kasu, kui linnades pole sobivat teedevõrku. Häid näiteid on ka. Näiteks Audi ja Bostoni lähedal asuva Somerville linna koostöö. Selle projekti tulemusena on valmimas spetsiaalne parkimismaja, mis sobib nii autonoomsetele kui ka tavasõidukitele.
Audi kinnitab, et inimfaktori põhjustatud vigade puudumise tõttu vajavad nende isesõitvad autod koguni 60% vähem parkimisruumi kui inimjuhitavad sõidukid. Siiski on uurimistulemused hoiatavad – kui linnades ei ole vajalikku taristut, ei ole neist eelistest suuremat kasu.
Autonoomsed sõidukid pole muidugi ainsad, millega linnades ei arvestata. Samast uurimusest selgus, et kõigest 3% linnadest arvestab oma liikluskavades uute teenustega nagu näiteks Uber, kuigi lausa 88%-l neist on täna need juba olemas.
Ignoreerides teenuseid, mis on muutmas linlaste liikumise ja liiklemise mustreid, ja unustades arvesse võtta asjaolusid, mida isesõitvad autod kaasa tuua võivad, jätavad linnad end ilma paljustki uuest ja heast – ummikute vähenemisest, liiklusvoo rahunemise ja liiklusõnnetuste arvu kahanemiseni.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap] Probleemidest, mis kaasnevad isesõitvate autode tulekuga räägitakse tänasel päeval üha kõvemini ja murelikumalt.
Tootjate ees seisab sadu küsimusi, sest valdkond, kuhu sisenetakse, on seadusandlikult reguleerimata ja ning tehniliselt liiga innovatiivne, et osata ette näha kõiki võimalike takistusi, mis teele kerkivad.
Näiteks klassikaline küsimus: kui on valida, kas päästa autos istujate elud või teele tormanud jalakäija, siis kes peab langetama otsuse? On olukordi, kus häid lahendusi pole olemas.
Me võime teha autod kuitahes turvaliseks, mugavaks ja autonoomseks. Nõrgem lüli jääb ikkagi istuma isesõitva režiimi lüliti ja tooli vahele ning tormama, nina telefonis või pea lihtsalt pulki täis, ootamatult tänavale. Jälgime toimuvat huviga.
Allikas: NLC, pildid ja video: Audi USA
