Nikola-nimeline elektriveok võib asjasse pühendamatu jaoks tekitada segadust – alles selgus et USA-s esitletud Nikola One elektriline veok oli skämm, nüüd aga ütleb Iveco, et koostööfirma on esimesed Nikolad valmis ehitanud. Nii ongi: Saksamaal valmiv Nikola on “see õige” Nikola!
Septembri keskel avasid Nikola Motorsi ja Iveco ühisettevõte Nikola Iveco Europe Saksamaal Ulmis esimese elektriveokite tehase.
Ühtlasi esitleti ametlikult ka esimest Nikola Tre veokit, mis sõidab ettevõttes välja töötatud akudega. Esimesed autod jõuavad turule juba selle aasta lõpus.
Kõrvaltvaatajate jaoks siinkohal selgitus: Ivecoga koostöös sündiv Nikola on “see õige” Nikola, mitte veok, mis hiljaaegu USA-s petuskeemi sildi külge sai.
Hamburgi sadam kui katsepolügoon
Koostöötehas on sõlminud Hamburgi sadamaga lepingu, milles seisab selgesõnaliselt, et 2022. aasta alguses antakse sadamale üle 25 Nikola Tre elektriveokit.
Koostöö raames pannakse elektriveokeid sadamatranspordis ja logistikaoperatsioonides proovile ning lepingu hilisem etapp näeb ette elektriveokite täielikult sadamaoperatsioonidesse integreerimist. Selleks luuakse neile vajalik taristu, kus osutatakse ka hooldusteenuseid.
Nikola Iveco Europe tehases loodetakse veel selle aastanumbri sees ehitada valmis 25 analoogset veokit USA klientidele.
Unustage ulmevälimus, see on Iveco veok
“See õige” Nikola ehk Nikola Tre e-veok põhineb Itaalia tootja Iveco populaarsel S-Way veokimudeli platvormil ning sõltuvalt versioonist võib see ühe laadimisega läbida kuni 560 km.
Nikola Tre puhul öeldakse selgelt, et see sobib kasutamiseks eeskätt linnades ja linnalähipiires. Sadamahaldus, kommunaalteenused, tänavapuhastus, ehitusmaterjalide vedamine – töö, mille tegemiseks on vaja suurt autot, kuid ei ole vaja läbida pikka vahemaad.
Esialgu “alternatiivsete võimaluste demo”
Surve transpordisektori “heitevabadusele” suureneb iga päevaga ja lahendusi otsitakse: olemasolevad veokid võib proovida ümber ehitada gaasilahendustele, aga see on siiski ajutine väljapääs Uued normid ei jäta ruumi aruteludeks vaid nõuavad nullheidet.
Nikola Tre on samm elektrifitseerimise suunal. Nagu ütleb Iveco brändijuht Baltimaades, Ernestas Jakubonis, ei tasu esialgu vanu veoautosid kraavi lükata: “Nikola veokid demonstreerivad alternatiivseid tehnoloogiaid, seda, millised masinad tulevikus meie teedel sõitma hakkavad.”
Millal “tulevik” päriselt käes on ja SPM rekad vanarauaks viia võib, Jakubonis muidugi ei ütle. Esialgu teame, et Hamburgi sadam on katsepolügoon, kus Nikola-d vatti saama hakkavad. Sealt edasi… vaatame.
“Tehnoloogiate täiustamine maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks võtabki aega, kuid asjaolu, et näeme juba konkreetsete ettevõtete autoparkides tõelisi suure jõudlusega elektriautosid lisab optimismi autotööstuses” on Jakubonis kindel.
Ennaktempos eneseületused
Euroopa autotootjate ühingu (ACEA) andmetel on 96,5% eelmisel aastal Euroopa Liidus registreeritud uutest veoautodest diislikütusel ning need arvud teevad keskkonnahooliku murelikuks. Kus on elekter, kus vesinik?
Euroopa linnaisad kehtestavad järjest rangemaid reegleid ja suuremaid trahve, et “õlijoodikud” linnadesse ei tuleks. Paraku ei pane ükski trahv vesiniku- ja elektriautosid justkui iseenesest maa seest kasvama. Hamburgi linnas haaratakse igast alternatiivsest võimalusest, et ise seatud eesmärkide poole rühkida:
“Hamburg püüdleb iseenda seatud kliimasõbralikumaks muutumise eesmärkide poole, samuti järgitakse EL-u pikaajalise strateegia suuniseid. Ulmis arendatavad veokid vastavad meie nõuetele ideaalselt,” ütles Hamburgi sadama peadirektor Jens Meier tehase avamisüritusel koostööd kommenteerides
Ka Hamburgi majanduse ja innovatsiooni senaator Michael Westhagemann rõhutas, et linna eesmärk on saada kliimasõbralikuks ning leping Nikola Iveco Europe’iga on esimene, kuid otsustav samm uuendusliku suurlinna sadamaprojekti suunas. Hamburg on suuruselt teine linn Saksamaal ja ühtlasi suurim sadamalinn.
“Mahtude poolest suurim Saksamaa sadam on suurepärane koht Nikola Tre jõudluse ja konkurentsivõime ära proovimiseks. Loodame esimesi tulemusi näha juba esimeses etapis ja saada teada, kuidas aidata Hamburgi sadamaametil kõige paremini oma energiaeesmärke saavutada,” ütles Gerrit Marx, äriühingu CNH Industrial äri- ja eriotstarbeliste sõidukite president, kellele kuulub Iveco kaubamärk.
Gerrit Marxi sõnul saadi ettevalmistused Ulmis tootmise alustamiseks valmis rekordilisega tempoga hoolimata kõikidest tööstuse ja pandeemiaga seotud väljakutsetest.
Ettevalmistustega alustati 2019. aastal, mil Iveco ja Nikola Motorsi partnerlus ametlikult välja kuulutati ja Ulmi tehast kasutatakse ainult elektrisõidukite kokkupanekuks, koostedetailid saabuvad enam kui 160 tarnijalt üle maailma.
Tehase praegune tootmisvõimekus on umbes 1000 veokit aastas ühe vahetuse kohta, kuid tulevikus on kavas kasvatada mahtusid 3000 ühikuni.
Ärge muretsege, ka vesinik tuleb!
Aastal 2023 alustab tehas Tre mudelist ka kütuseelemendiga elektrisõiduki (FCEV) kokkupanekut, mis suudab ühe tankimisega sõita umbes 800 kilomeetrit. Esimene vesinik-Tre on tootmisliinilt ka maha veerenud.
Rohkem kui 1000 hj võimsusega ning täis paakidega üle 1400 km maha sõita suutva Nikola Two tootmise algus on planeeritud 2024. aastasse. Ent juba on teada, et Euroopasse seda mudelit tootma ei hakatagi vaid siht on üksnes USA turule.
FCEV-tehnoloogia sobib kaugvedudeks paremini kui elektrilahendus, sest vesiniku- ning elektritehnoloogiaga veokid läbivad ühe tankimisega oluliselt pikema vahemaa kui ainult elektriakuga sõidukid.
FCEV üks suurimaid eeliseid on võimalus kasutada taastuvallikatest, kas päikesest või tuulest toodetud rohelist vesinikku ning kasutada puhast energiat piirkondades, kus selle tootmine on väga keeruline või kallis.
Vesiniku kasutamine transpordisektoris tundub igati loogilise lahendusena, sest erinevalt sõiduautost on veok ja buss ettearvatava liikumistrajektooriga ning see teeb tanklate rajamise lihtsamaks. Sadamasse kaupu vedav transport saab ühtlasi tankida sadamas ja sinna võib ehitada kaasaegse vesiniku tootmisjaama.
Eurokell tiksub armutult
“See õige” Nikola peab oma plaanide teostamisega kiirustama. ELi eesmärk on vähendada 2030. aastaks 55% süsinikdioksiidi heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga ja veel mõni aeg hiljem peab heitemaht olema nullis, ehk koguni miinuses (plussis keskkonna seisukohalt).
Seega on jäänud vaid 8 aastat kuupäevast, mil diiselmootoriga raskeveokite tootmist tuleb jõuliselt vähendada ja Euroopas tarned miinimumi viia. Tuleviku veokiturg on gaasi, elektri ja vesiniku päralt.
Pildid: “see õige” Nikola
