Kosmoses lendab ringi üle 5000 tonni prügi, mis ohustab satelliite ja kosmoselennundust laiemalt. “Napikaid” juhtub pea 19 000 nädalas, katastroofiks piisab 10-sentimeetrisest prahitükist. Soome teadlased on võtnud sihikule peamised paharetid, zombisatelliidid.
Zombi on afro-kariibi mütoloogias ja voodoos nõiduse abil taaselustatud surnukeha. Popkultuuris kujutatakse zombisid elavate laipadena, kes on piiratud teovõime ja intelligentsiga.
Kosmoses käituvad zombidena lagunevaid satelliite, mis jäävad aastateks avarusse ning millelt eralduv praht ohustab teisi “liiklejaid”.
Soome teadlased on nüüdseks välja töötanud uudse tehnoloogia, mis võib olukorra ära päästa. Tegemist on põhjanaabrite esimese teadusliku kosmoseprogrammiga.
19 000 “NAPIKAT” NÄDALAS
Enam kui 60 aasta vältel, mil inimene on pürginud planeedilt Maa kaugemale ja kõrgemale, on kosmosesse lennutatud kõikvõimalikke kanderakette, satelliite ja muid seadeldisi.
Astronautide käest on aastate vältel pudenenud tööriistu, kosmoselaevadelt väljutatud jäätmeid ja tekkinud muudki prahti. Sinna see ka jääb ja prügiprobleem muudkui kuhjub.
Kosmoseprügi probleem pole väljamõeldud: olukord on mõnes piirkonnas juba päris kriitiline ja napikaid juhtub keskmiselt 19 000 korda nädalas.
Hetkel on satelliitidel veel võimalik enam-vähem terveks jääda, kuid mitte kauaks, selgitas Helsingi ülikooli professor ja Soome Akadeemia jätkusuutliku kosmoseteaduse ja -tehnika teadusüksuse liige Minna Palmroth.
KAHTE TÜÜPI KOSMOSEPRAHT
Palmrothi sõnutsi võib kosmoseprügi jagada põhimõtteliseks kaheks rühmaks: juba olemasolevaks ehk vanaks ning uueks prügiks, mis on alles tekkimas olemasolevate satelliitide lagunemise käigus.
Nagu ikka, lihtsam ja tõhusam on tegelda ennetusega. Praegu ongi käimas tehnoloogia väljatöötamine, mis toimetaks orbiidilt ära neid satelliite, mille missioon on lõpule viidud. Samuti on prügihulga vähendamisel abiks satelliitide tööea pikendamine.
Üks olulisematest satelliitide eluiga mõjutavatest teguritest on kosmosekiirgus, mille lõplik mõistmine on teadlaste jaoks veel paras pähkel. Ühtlasi püütakse leida viise, kuidas kosmoseseadmeid kiirguse eest kaitsta.
ZOMBISATELLIIDID ON PARATAMATUS
Kosmosekiirgus mõjutab satelliite kolmel kahjulikul viisil. Peamine probleem on enneaegne vananemine, kuid lisaks sellele võib õrna kohta tabanud kiir hetkega seadme töö lõpetada.
Kõige levinumaks mureks on aga satelliidi pinnale ja sisemusse kogunev tugev elektrilaeng. See võib ühel halval päeval välguna sähvatada ja näiteks päikesepaneele purustada. Üks teadustöö eesmärkidest ongi suurendada satelliidi vastupidavust kosmosekiirgusele.
Lisaks kujutavad endast ohtu teistelt satelliitidelt eraldunud osad. Kosmoses võib ka vaevalt grammiraskune värvikübe tekitada suurt kahju, 10-sentimeetrine tükike aga kaasa tuua katastroofi, lisas Palmroth.
Seetõttu ongi prügikogus kosmoses niivõrd oluline, sest mida rohkem on satelliitidega samal orbiidil suurel kiirusel kihutavat rämpsu, seda enam kahju võib tekkida. Kui asjaga mitte tegelda, muutub osa olemasolevatest satelliitidest kasutuskõlbmatuks 50 – 100 aastaga.
ZOMBID RÜNDAVAD!
Üks lähiaegadel reaalseks ohuks muutuvates seadeldistest on näiteks Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliit Envisat.
Tegemist on niinimetatud zombisatelliidiga – see tiirutab mööda orbiiti täiesti omapäi, kontakt sellega on ammu kadunud.
Kui aga see peaks mõne töötava satelliidiga kokku põrkama, siis ei saa samale orbiidile enam kunagi ühtki uut satelliiti saata. Zombide vastu ongi soomlastel lahendus.
SOOMLASTE PLASMAPIDUR
Soome Ilmatieteen laitos nimetab seda plasmapiduriks. Tegemist on väikeste satelliitide külge kinnitatava elektriliselt laetud metalliribaga, mille ülesandeks on äestada ülemises atmosfäärikihis paiknevat ioniseeritud gaasikihti ehk plasmat, aeglustades sel moel satelliidi liikumiskiirust.
Kui satelliit saadetakse kosmosesse, paigaldatakse selle külge plasmapidur, mis toob missiooni lõpetanud seadme tagasi atmosfäärikihti, kus see ära põleb.
Nii ei jää vanad satelliidid enam kosmost reostama. Uuenduslik lahendus on edukas samm teel kosmoseprügi vähendamisel.
Soome teadlastele on see esimene nii mahukalt teostuv kosmoseprogramm. Esimeses etapis saadetakse kosmosesse kolm satelliiti prügi- ja kiirgusolukorda kaardistama.
Tegemist on maailmas teedrajava uurimistööga, sest mujal midagi niisugust teoksil ei ole. Kosmoseprügi on aga ajaga kasvav probleem, ning on loota, et soomlaste eeskuju jälgivad ka teiste riikide teadlased.
Materjale sirvis Lena Murd. Foto: NASA